KLUMBERG, a-st 1935 K o l m p e r e, Aleksander (17. IV 1899 Tallinn – 10. II 1958 Tallinn), kergejõustiklane, treener ja sporditegelane, Edgar Manfred K-i vend. 172,5 cm, 74–75 kg. Õppis 1908–17 erakeskkoolis. Sportima hakkas 12–13-aastaselt nn düünapoiste hulgas, 15-aastaselt jätkas Kalevis. Püstitas 1915–17 kolmikhüppes (mitteametlikult ka odaviskes, 1917) Eesti ja Venemaa rekordeid. Tuli 1916 kolmikhüppes Venemaa meistriks ja võitis kaugushüppes mv-te hõbeda. 1920 Antwerpeni OM-il sai odaviskes 5. ja viievõistluses 8. koha, kümnevõistluse katkestas, 1924 Pariisi OM-il võitis kümnevõistluses pronksi ja sai odaviskes 17. koha, 1923 Göteborgi mängudel võitis kümnevõistluses kulla ja odaviskes pronksi. Tuli 1917–27 11 kergejõustikualal 48 ja jääpallis 3 korral Eesti meistriks ning püstitas 23 Eesti rekordit (koos varasemate mitteametlike rekorditega 38). 1920 püstitas Eesti mv-tel kümnevõistluses mitteametliku maailmarekordi, 1922 Helsingis saavutatud 7485,610 (12,3 – 6.59 – 12.92 – 1.75 – 55,0 – 17,0 – 39.64 – 3.40 – 62.21 – 5.11,3) kinnitas Rhv Kergejõustikuliit (IAAF) kümnevõistluse esimese ametliku maailmarekordina. Võistles 16 riigi 58 linnas, võitis 370 auhinda. 1922 ja 1923 oli maailma edetabeli juht ka odaviskes, 1921 kolmas. Kuulus maailma esikümnesse ka kolmikhüppes ning Euroopa esikümnesse kaugushüppes, kuulitõukes ja kettaheites. Parimad tulemused: 100 m 11,6, kaugus 7.20,5, kuul 13.97, kõrgus 1.83, 400 m 54,4, 110 m tõkkejooks 16,4, ketas 42.38, teivas 3.50, oda 63.60, 1500 m 4.44,3, kolmik 14.33. Osales 1918–19 vabatahtlikuna Vabadussõjas, 1919–20 juhendas olümpiaettevalmistuse kõrval sõjaväe 10-kuulistele spordikursustele kutsutud olümpiakandidaate. Oli 1921–24 Tallinna Kalevi asjaajaja, 1924–26 sõjaväe õppeasutuste kergejõustikuinstruktor, 1927 politseikooli kehalise kasvatuse õpetaja, 1927–32 Poola rkl kergejõustikutreener, 1932–35 Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse teaduslik sekretär ja 1935–40 ESK inspektor. Osales treenerina 1928, 1932 ja 1936 OM-il. Määrati 1941 Tallinna kehakultuuri- ja spordikomitee inspektoriks, töötas 1942–44 politsei õppekeskuses kehalise kasvatuse instruktorina. 1944 vangistati, oli 1945–54 Mordva ANSV-s Dubravlagi vangilaagris ja seejärel 1955 Krasnojarski krais asumisel. 1930. a-il kirjutas ja kirjastas 2 kergejõustikuõpikut, oli dr C. Krümmeli ilmutatud põhjapaneva õpiku "Athletik" (1930) mitmevõistluspeatüki autor. Avaldas Eesti Spordilehes treeningumetoodilisi ja päevaprobleeme käsitlevaid kirjutisi. Valiti 1924 Eesti Spordilehe ringküsitluses Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (1940). Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. T: Kergejõustiku õpperaamat (1933, 1937), Sport ja kehaline kasvatus (sarjas "Elav teadus", 1936).
B: Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984, lk 41–44; T. Lääne. Jüri ja Leks. Tln, 1996; R. Toomsalu. Möödunut meenutades, Tln, 1999, lk 188–195; Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 14–23; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 32–33; T. Lääne. VII olümpiamängud. Antwerpen 1920. Tln, 2020, lk 33.