ANTSON, Ants (11. XI 1938 Tallinn – 31. X 2015 Tallinn), kiiruisutaja ja sporditegelane, Fred A-i isa. 187 cm, 81 kg. Lõpetas 1957 Tallinna 22. kk-i ja 1975 TPedI KKT. Hakkas sportima 1954 Koplis 26. algkoolis. Harrastas Evald Kree juhendamisel tennist ja Aleksander Tšikini käe all kergejõustikku, kiiruisutamist treenis Olaf Olmanni, NL-i koondises (1963–69) Boriss Šilkovi juhendamisel. Tali-OM-il 1964 Innsbruckis 1500 m-s kuld (2.10,3) ja 10 000 m-s 5. koht (16.08,7) ning 1968 Grenoble'is 1500 m-s 12.–13. koht (2.07,2). MM-il mitmevõistluses 1964 14. koht (1500 ja 5000 m-s 3. koht), 1965 5. koht, 1966 15. koht ja 1967 4. koht. EM-il mitmevõistluses 1964 kuld (1500 m-s 1. ja 500 m-s 2. koht), 1965 6. koht (1500 m-s 3. koht), 1966 12. koht, 1967 4. koht (1500 m-s 2. ja 3000 m-s 3. koht) ja 1968 16. koht. NL-i mv-tel 1964–68 mitmevõistluses 1 kuld, 2 hõbedat ja 1 pronks, üksikaladel 3 esimest, 2 teist ja 5 kolmandat kohta. Tuli 1957–63 7 korda mitmevõistluses ja 24 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. 1964 püstitas 3000 m-s maailmarekordi (4.27,3) ja väikeses mitmevõistluses maailma tipptulemuse (176,300). Parimad tulemused: 500 m 40,7 (1968), 1000 m 1.31,6 (1962), 1500 m 2.07,2 (1968), 3000 m 4.27,3 (1964), 5000 m 7.34,8 (1968), 10 000 m 15.57,7 (1964), väike mitmevõistlus 176,094 (1967) ja suur mitmevõistlus 177,198 (1968). Tunnistati 1964 maailma parimaks kiiruisutajaks ja sai Oscar Mathiseni auhinna. Msp (1961) ja NL-i tnl msp (1964). Esimesi Eesti sportlasi, kes pälvis uudse tiitli – suurmeister (1965). Eesti parim sportlane 1964. Kalevi auliige (1964). Kergejõustiklasena võitis Eesti mv-tel 1958–60 3000 m takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959 4 X 1500 m teatejooksus Eesti meistriks. Jäähokimängijana 1957 22. kk-i meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–70 Kalevi instruktor, 1970–72 Kalevi treener, 1973–77 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, a-st 1977 Tallinna Oktoobri raj-i (hilisem Lääneraj) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kandis 1992 Albertville'i tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. EOK auliige (1997), EOK teenetemärk (2006). Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001). Rkl spordi elutööpreemia (2003). Valiti 2019 TLÜ sajandi vilistlaste hulka. Maetud Tallinna Metsakalmistule.
B: Spordi kuulsuseks. [Koostanud E. Teemägi] Tln, 1976, lk 51–74; Ants Antson. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2008; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 120–121; Jakob Westholmi Gümnaasium 115. Tln, 2013, lk 102–104. G. Press. Jäämurdja Ants Antson. Tln, 2015; Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju. Tln, 2018, lk 96–97.