PAJU, a-ni 1955 V a l d m a n, Ants (10. IX 1944 Pajusi v, Viljandimaa – 28. VI 2011 Tartu), kergejõustiklane ja sporditegelane. Küüditati 1949 Siberisse, naasis 1955. Lõpetas 1963 Põltsamaa kk-i, 1970 metsainsenerina EPA ja 1979 ajakirjanikuna Leningradi kõrgema parteikooli. Sportima hakkas koolis 1957. Harrastas Ahto Talvingu juhendamisel keskmaajooksu, hiljem treenis põhiliselt iseseisvalt heiteid. Tuli 1970 kettaheites ja 1972 kuulitõukes NL-i maaspordiühingute meistriks. Eesti mv-tel võitis 1972 kettaheites hõbeda ja 1973 pronksi, talvistel mv-tel 1971 kettaheites pronksi ja kuulitõukes hõbeda. 1974 võitis heitjate seeriavõistluse. Võistles 1972–73 Eesti koondises. Isiklikke rekordeid: ketas 60.22 (1976), kuul 17.66 (1974), vasar 54.62 (1972). Msp (1976). 1993 sai veteranide MM-il ja EM-il kettaheites pronksi. Kuulus ESK juhatusse ning Kergejõustiku- ja Maadlusföd-i presiidiumi. Korraldas Põltsamaal Suure Tõllu heitevõistlust, Mustvee ja Jõgeva spordipäevi, oli Pedja jõe tali- ja suvemängude jmt ürituse algatajaid. Tegutses Looduskaitse Seltsis (a-st 1970). Oli Eesti Rohelise Liikumise algatajaid (1988) ja eestvedajaid, Kaukaasia ja Siberi eestlaste eestvõitlejaid ja Kaukaasias A. H. Tammsaare muuseumi rajajaid. 1990–94 ESK juhatuse liige. Ajakirjanike Liidu liige (1977). Valgetähe V klassi teenetemärk (2001). Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) ja Poola Kuldne teeneterist (2006). Põltsamaa aukodanik 2004 ja Jõgeva aukodanik 2009. Töötas 1970–71 Eesti Metsainst-i vaneminsenerina, 1972–74 Lillevere-nim kolhoosis, 1974–76 EKP Jõgeva Raj-ikomitee lektorina, 1979–84 ajalehe Punalipp asetoimetajana ja 1984–90 ajakirja Eesti Loodus peatoimetajana. 1990–92 EV Ülemnõukogu saadik ja 1995 Riigikogu liige, 1993–96 Eesti presidendi esindaja vähemusrahvuste ümarlauas, 1997–2000 transiitkaubanduskomisjoni vastutav sekretär ning teede- ja sideministri nõunik. 2000–01 Jõgeva linnapea, 2004–05 Jõgeva linnavolikogu esimees.