SALUMÄE, Erika (11. VI 1962 Pärnu), jalgrattur ja sporditegelane. 165 cm, 65 kg. Lõpetas 1981 Elva õhtukk-i, õppis Moskvas KKKI-s ja lõpetas 1987 Smolenski KKI. Alustas sportimist Nõos Vello Kade suunamisel ja jätkas Elva SK-s Jüri Kalmuse juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Stanislav Solovjov ja Vladimir Leonov. Saanud trekisõidus 1988 Sŏuli OM-il ja 1992 Barcelona OM-il kulla ning 1996 Atlanta OM-il 6. koha. Võitnud MM-il 1984–95 2 kulda (1987 ja 1989), 2 hõbedat (1984 ja 1986) ning 1 pronksi (1995), universiaadil 1983 2 kulda ja 1 hõbeda. Tulnud 1981–91 treki- ja maanteesõidus 12 korral NL-i meistriks ning võitnud 3 hõbedat ja 2 pronksi. 1981 3-kordne NL-i juunioride meister. Püstitanud trekisõidus 1982–89 18 maailmarekordit (neist 3 jäid ametlikult kinnitamata). Msp ja suurmeister maanteesõidus (vastavalt 1983 ja 1984) ning trekisõidus (vastavalt 1981 ja 1984). NL-i tnl msp (1987). Eesti parim naissportlane 1983–84, 1987–90, 1992 ja 1995–96. Olnud 1988–91 NL-i Olümpiakomitee, a-st 1997 EOK, 2001–08 EOK esindajate kogu ja Eesti Olümpiaakadeemia liige ning organisatsiooni Sport ja Sallivus (Tolerance and Sport) spordisaadik. 1999–2006 Rhv Jalgrattaspordiliidu (UCI) trekikomisjoni ja 2006–10 Rhv Koolispordi Liidu (ISF) täitevkomitee liige. 1999–2001 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liige. Olnud Eesti Koolispordi Liidu (2005–11), MTÜ Olümpiavõitjate Kogu (2004–06) ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu (2006–09) president ning Eesti Sumoliidu (1997–98) asepresident. 1999–2003 Riigikogu liige. Kalevi auliige (1984). EOK auliige (2002), EOK teenetemärk (2006). Eesti Jalgratturite Liidu auliige (2007), Elva linna aukodanik (1988). Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001). Rkl spordi elutööpreemia (2015). Valiti 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. A-st 2010 elab Hispaanias. T: Dialoog. Camino de Santiago Primitivo (2022).
B: 100 aastat jalgrattasporti Eestis. [Koostanud H. Kask] Tln, 1986, lk 70–74; Tähetund. [Koostanud P. Kivine] Tln, 1990, lk 87–95; A. Kreilis. Viraaž: Erika Salumäe lugu. Tln, 1991; Eesti sport läbi aegade. Tln, 1996, lk 32–33; U. Ott, A. Kreilis. Erika Salumäe. Surplace. Tln, 2002; Erika Salumäe. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2006; E. Veiksaar. Erika Salumäe. Jääda ellu. Tln, 2009; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 158–159; 100 silmapaistvat Eesti naist. [Koostanud M. Kivirand] Tln, 2017, lk 160–161; Erika Salumäe. Südame põhjast... [Koostanud S. Lahtein] Tln, 2017; H. Linn. Eesti Dünamo ajalugu. 1. raamat. Tln, 2017, lk 354–373; Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju. Tln, 2018, lk 92–93; V. Kade. Sada lugu minu elust ja spordist. Trt, 2022, lk 274–286.