HACKENSCHMIDT, Georg (1. VIII 1877 Tartu – 19. II 1968 London), maadleja, tõstja ja sporditeoreetik. 177 cm, 101 kg. Lõpetas 1892 Tartu reaalkooli. Sportima hakkas koolipäevil, tõstmise ja maadlusega alustas 1895 Tallinnas. Läks 1898 Peterburi, oli Vene raskejõustikuisa Władisław Krajewski silmapaistvaim õpilane. Tuli 1898 Viinis Euroopa maadlusmeistriks ja võitis tõstmise MM-il pronksi. 1898 ja 1899 tuli maadluses ja 1898 tõstmises ka Venemaa meistriks ning 1898 ka esimeseks Soome maadlusmeistriks. Oli esimene eestlane, kes püstitas (31. VII 1898 Viinis peetud MM-il) tõstmise maailmarekordi, rebides raskekaalus vasaku käega 85,5 kg. 1901 võitis Viinis maailmameistritiitli elukutseliste maadluses. Võistles edukalt 1911. a-ni, võites elukutseliste turniire Euroopas, Ameerikas ja Austraalias, ning pälvis hüüdnime Vene Lõvi. Juba sportlasepäevil pühendus sporditeooriale ja -filosoofiale. Kirjutas artikleid ja avaldas a-st 1908 mitmes keeles kümmekond teost. Tegeles kehakultuuriga innukalt kõrge vanuseni. A-st 1969 korraldatakse Tartus Kreeka-Rooma maadluses H-i mälestusvõistlust. 1998 ilmus eesti keeles tema tööde valikkogu "Valitseda elu". Valiti 1999 infoagentuuri Reuters poolt ainsa eestlasena sajandi 100 suurima sportlase hulka. Kuulub ainsa eestlasena elukutseliste maadlejate kuulsuste halli: a-st 1996 WON (Wrestling Observer Newsletter Hall of Fame) ja a-st 2002 PWHF (Professional Wrestling Hall of Fame) liige. T: The Way to Live (1908, üksnes inglise keeles ilmunud üle 20 korra), Complete Science of Wrestling (1909), Der Weg zur Kraft (1909), Entthronung des Hirns (1932), Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit (1935), Attitudes and Their Relation to Human Manifestations (1937), Consciousness and Character (1937), Fitness and Your Self (1937), Self-Improvement (1937), The Three Memories and Forgetfulness (1937), Hack. Maailma parima maadleja lugu (2022, toimetaja K. Voolaid).
B: O. Langsepp. Georg Hackenschmidt. Tln, 1968; G. Kristjanson. Eesti raskejõustiku ajaloost. Tln, 1973, lk 135–144; 100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988). [Koostanud L. Koik] Tln, 1996, lk 41–55; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 20–21; J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod I. Põltsamaa, 2017, lk 31–37.