RUUBEL, Heino (17. VI 1921 Rõngu v, Tartumaa – 13. V 1991 Rõngu), jalgrattur ja kiiruisutaja. Õppis Tallinnas J. Westholmi gümn-s. Sportima hakkas 1936 koolis õpetaja Ardo Taremi juhendamisel, mängis pesa- ja korvpalli, harrastas riistvõimlemist, hiljem jäähokit ja kiiruisutamist ning onupoja Endel R-i õhutusel jalgrattasõitu. Võitis NL-i mv-tel mitmepäevasõidus indiv 1952 hõbeda ning NL-i aü-te meeskonnas 1951, 1952 hõbeda ja Kalevi meeskonnas 1953 pronksi. Oli 1951 NL-i mv-tel 100 km meeskonnasõidus Eesti meeskonnas hõbeda võitjaid. Tuli 1940–53 treki- ja maanteesõidus kokku 12 korda (sh 5 korda indiv) Eesti meistriks. Msp (1952). Kiiruisutamises jagas 1948 Eesti mv-tel 500 m-s esikohta, 1947–52 sai mv-tel 22 korral hõbeda ja 4 korral pronksi. Oli 1946–50 Jalgrattaspordisektsiooni esimees, tegutses kohtunikuna (1947 vab kat). Punaarmeesse mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast ja sai Velikije Luki lahingutes haavata. Töötas Tallinna Piimakombinaadis ja metalltoodete tehases elektrikuna ning Otepääl spordibaasi ehitustöölisena.
B: 100 aastat jalgrattasporti Eestis. [Koostanud H. Kask] Tln, 1986, lk 27–30.