PAAL, Heinrich (6. VII 1895 Rakvere – 20. IX 1942, Vjatlag, Kirovi obl, Vene NFSV), kergejõustiklane ning jalg- ja jääpallur. Lõpetas Tallinna 6-kl linnakooli. Sportimist alustas 1913 Tallinna Kalevis, jätkas Amateuris ja Olümpias, a-st 1919 Spordis. Võitis 1916 Venemaa mv-tel 10 000 m jooksus hõbeda ja 5000 m jooksus pronksi. Tuli 1917–26 1500, 5000 ja 10 000 m jooksus, tunnijooksus ning murdmaajooksus kokku 10 korral Eesti meistriks. Võitis 1923 Eesti mv-tel kulla ka kümnevõistluses. Oli 1921–33 Spordi meeskonnas 9 korral Eesti meister (sh 1929–33 mängiva treenerina) jalgpallis ja 1920–1935 11 korral jääpallis, 1918 kiiruisutamise mitmevõistluses, 1929 ühtlasi Kaitseliidu maadlusmeister. Püstitas 1917 Eesti rekordi 5000 m (16.25,4) ja 1923 20 000 m jooksus (1:16.38,9). Võistles 36 korda Eesti jalgpallikoondises (6 väravat) ja 8 korda jääpallikoondises. Kuulus 1924 Pariisi OM-il Eesti jalgpallimeeskonda. Tegutses kergejõustiku- ning jalg- ja jääpallikohtunikuna. Oli Jalgpalliliidu kohtunikekogu abiesimees, rhv kat (FIFA) kohtunik, 10 aastat Spordi juhatuse liige. Juhendas treenerina Spordi ja Siiriuse jalgpallimeeskonda. Osales Vabadussõjas. Veebruaris 1941 arreteeriti, suri vangilaagris.
B: Eesti Jalgpalliliit 20-aastane. Juubelialbum. Tln, 1936, lk 12.