VILLEMSON, Johannes (25. III 1893 Tallinn – 22. III 1971 Chicago, USA), kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane, Henrik V-i isa. 174 cm, 70–72 kg. Lõpetas raamatupidajana Tallinna poeglaste kaubanduskooli ja õppis omaalgatuslikult võõrkeeli. Harrastas noorukina koduvõimlemist ning Miili klubis maadlust ja tõstmist, mängis Meteori jalgpallimeeskonnas ja osales edukalt karskusseltsi Valvaja jooksuvõistlustel, 1910 siirdus Kalevisse. Kiiruisutamises võistles esimest korda 1909 ja kergejõustikus 1910. Tuli 1914–16 1500 m jooksus 3 korral Venemaa meistriks, 4 x 400 m teatejooksus võitis hõbeda ning 400 ja 800 m jooksus pronksi. Ületas 1914–17 12 korral Venemaa rekordi (800, 1000 ja 1500 m jooksus ning kümnevõistluses). 1917 sai Helsingis kolme keskmaadistantsi üldvõitja karika. 1920 oli Antwerpeni OM-il 1500 m eeljooksus 3., kuid diskvalifitseeriti ja 800 m eeljooksus 6. 1917–30 tuli 100–1500 m jooksus 22 korda Eesti meistriks, võitis 8 hõbedat ja 3 pronksi ning oli 10 korral Eesti meistreid teatejooksus. Püstitas 1911–27 60–2000 m jooksus, teivashüppes ja kümnevõistluses 55 Eesti tipptulemust või rekordit ning oli 22 korral teatejooksurekordi või -tipptulemuse püstitajaid, 1920. a-te alguses oli üheaegselt 60–2000 m distantsidel kõigi ametlike rekordite valdaja. Isiklikud rekordid: 60 m 7,1 (1917), 100 m 11,0 (1914), 200 m 23,4 ja 400 m 52,3 (1917), 800 m 1.59,3 ja 1000 m 2.39,2 (1922), 1500 m 4.11,0 (1917), 2000 m 5.57,2 (1920), teivas 3.04,5 (1913). Kiiruisutajana tuli 1911–15 4 korral mitmevõistluses (1911–13, 1915) ja 11 korral üksikdistantsidel Eesti meistriks ning parandas 11 korda Eesti tipptulemust. Isiklikud rekordid: 500 m 48,3 ja 1500 m 2.43,2 (1915), 5000 m 10.05,6 ja 10 000 m 19.56,0 (1913). Oli 2 korral (1916–17) Eesti jääpallimeistreid ja Eesti rekordi püstitajaid sõudmises (3000 m neljapaadil). Tegutses 8 spordialal kohtunikuna, sh maadluskohtunikuna Pariisi (1924), Amsterdami (1928) ja Berliini OM-il (1936), 11 korda EM-il ning tõstekohtunikuna Pariisi OM-il. Oli koos Jüri Lossmaniga Eesti esimesi spordistatistikuid ja 1917–26 esimeste spordikalendrite koostajaid. Töötas a-st 1911 viljamüügikontoris. Võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast. Oli 1920–40 ESL-i ja ESK asjaajaja, spordibüroo peasekretär, EOK asjaajaja (1923–40), EKRAVE Liidu, Kergejõustiku- ning Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu asjaajaja. 1941 töötas Kehakultuuri- ja Spordikomitee plaani- ja rahandussektori juhatajana, 1943–44 Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiameti raskejõustikuinstruktorina. Oli 1923–26 Kadrioru staadioni ehituskomitee liige. ESK esindajana andis 31. X 1940 koos A. Luhti ja K. Vitsutiga staadioni üle Dünamo EV Nõukogule. Oli Kalevi juhatuse liige, kergejõustikuosakonna laekur ja majandusjuht, välismaailmaga spordisidemete arendaja, Eesti Spordilehe talitusjuht ja kaastööline (1920–40) ning mitme spordiala võistlusmääruste tõlkija ja koostaja. Läks 1944 Saksamaale, 1949 siirdus USA-sse. Töötas Chicagos elektritarvetetehases kontrolörina. Tegutses aastaid sealse Eesti Seltsi esimehena. 1982 maeti tema tuhk Tallinna Metsakalmistule.
B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 168–172; Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 82–89; T. Lääne. VII olümpiamängud. Antwerpen 1920. Tln, 2020, lk 34.