LOSSMAN, L o s s m a n n, Jüri (4. II 1891 Kõo v, Viljandimaa – 1. V 1984 Stockholm), kergejõustiklane ja jalgpallur. 170,5 cm, 69 kg. Lõpetas Tallinna linnakooli ja õppis 1910–11 Tallinna Nikolai gümn-s. Alustas sportimist Lasnamäel, harrastas jalgpalli. 18-aastaselt liitus Merkuri jalgpalliklubiga, 1913 ühines Kalevi kergejõustiklastega. Oli esimene Eesti kergejõustiklane, kes võitis olümpiamedali: sai 1920 Antwerpeni OM-il maratonis 2:32.48,6-ga hõbeda (10 000 m jooksus katkestas). 1924 tuli Pariisi OM-il maratonis 10. kohale ning 1923 võitis Göteborgi mängudel kulla. Venemaa mv-tel võitis 5000 m-s kulla (1916) ning tunnijooksus (1915) ja 10 000 m-s pronksi (1916), 10 000 m-s ja maratonis püstitas ka Venemaa rekordeid. Tuli 1918–22 3 korral 5000 ja 2 korral 10 000 m-s Eesti meistriks ning parandas distantsidel 3000 m-st 30 000 m-ni 13 korda Eesti rekordit. 37-aastasena (1928) osales läbi Ameerika mandri (Los Angelesest New Yorki) kulgenud jooksus. Kandis 1924 Pariisi OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Töömeheteed alustas kullassepaõpilasena. Võttis 1914 osa I maailmasõjast ja sai haavata. 1922–36 oli šokolaadivabriku Kawe teenistuses, töötas ka juveliirina. 1942–44 juhtis Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Läks 1944 Rootsi, kus jätkas töötamist juveliirina. Oli Tallinnas Poiste Spordiliidu moodustajaid (1928), selle juhte ja auhindadega varustajaid, koos Johannes Villemsoniga ka meie esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja (a-st 1917). A-st 1991 korraldatakse Viljandis tema mälestusjooksu. Maetud Stockholmi Metsakalmistule.
B: T. Lääne. Jüri ja Leks. Tln, 1996; R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 54–58; Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 6–13; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 38–39; K. Reinsalu ja A. Nilk. Eesti jooksjate lood. Tln, 2015, lk 51–60; T. Lääne. VII olümpiamängud. Antwerpen 1920. Tln, 2020, lk 87–93.