OTSA, a-st 1963 V i š n j o v a, Maret-Mai (Maie) (22. II 1931 Tartu – 2. V 2020 Jõhvi), korvpallur ja spordipedagoog, Viktor Višnjovi abikaasa. 174 cm. Lõpetas 1950 Tartu 3. kk-i ja 1955 TRÜ KKT. Huvi korvpallimängu vastu tekitas temas Robert Keres. Alustas korvpallitreeninguid 1946 Tartu LSK-s Viktor Laatsi, Eedi Juurupi ja Leo Mõtsari juhendamisel, 1949 hakkas treenima Edgar Naaritsa rühmas. Võitis 1948 NL-i noortemv-tel pronksi. Kuulus 1952–60 keskmängijana NL-i koondisse (treenerid Konstantin Travin, Joann Lõssov, Stepas Butautas). Võitis MM-il 1959 kulla, EM-il 1952, 1954, 1956 ja 1960 kulla ning 1958 hõbeda, rhv noorsoomängudel 1953, 1955 ja 1957 kulla ning ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1954 hõbeda. Mängis 1949–63 Eesti koondises ja TRÜ esinduskoosseisus: 1961 EK poolfinaliste, 1957–60 NL-i mv-te hõbe (1959 ühtlasi NL-i rahvaste spartakiaad), 1954 NL-i siseesivõistluste pronks, 1955 ja 1958 NL-i aü-te meistreid, 1951 ja 1953 NL-i üliõpilasmeistreid, 1954 Baltimaade spartakiaadi võitjaid. Tuli 1950–63 7 korda Eesti meistriks, võitis 1955–76 mv-tel lisaks 4 hõbedat ja 1 pronksi. 1963 asus elama Minskisse. Abikaasa juhendamisel võistles 1963–67 Valgevene koondises (1963 NL-i rahvaste spartakiaadil 6. koht) ja Minski Dünamos (tuli 5 korral Valgevene meistriks) ning 1967–71 ja 1976 Kohtla-Järve Eesti Põlevkivi naiskonnas. NL-i tnl msp (1960, Eesti naissportlastest esimene). Kalevi auliige (1963). Tegutses ka korvpallikohtuniku-sekretärina (1976 vab kat). Oli Kalevi Kohtla-Järve LNSK-s õppealajuhataja (1967–70) ja Kohtla-Järve 14. ja 16. kk-s kehalise kasvatuse õpetaja (1966–91), töötas Lastestaadionil ja raskejõustikukoolis (1991–94). Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (2002). Valiti 2010 Eesti korvpalli kuulsuste halli.
B: V. Lään ja M. Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. Tln, 2006, lk 99–104; V. Lään. Üheksa kaptenit ehk maailma tipule lähedal. Trt, 2011, lk 19–28.