IMELIK, Olaf (12. III 1923 Tartu – 27. XI 2014 Tartu), spordifüsioloog, Maaja I-u abikaasa. Lõpetas 1941 Tartu 1. kk-i ja 1947 TRÜ arstiteaduskonna. Õppis ka 2 aastat Leningradis Lesgafti-nim KKI-s. Meditsiiniknd (1955). Töötas 1946–60 TRÜ füsioloogiakateedris vanemlaborandina, assistendina ja vanemõpetajana, 1960–75 jätkas pedagoogilist tööd TPedI loodusteaduste ja kehalise kasvatuse kateedris vanemõpetajana, dots-na ja prof-i kohusetäitjana, 1975–95 oli TÜ füsioloogiainst-i (a-ni 1993 kateeder) dots. Õpetas kehakultuuriüliõpilastele ligi 30 aastat füsioloogiat ja spordifüsioloogiat ning juhendas nende teadustööd. Oli Spordimeditsiini Föd-i asepresident ning Ravikehakultuuri ja Spordimeditsiini Teadusliku Seltsi aseesimees. Osales ENSV Spordikomitee teaduslik-metoodilise nõukogu töös. Oli Eesti koondise funktsionaalsete ja biokeemiliste uuringute konsultant. Avaldas ligi 200 teaduslikku ning paarkümmend populaarteaduslikku ja publitsistlikku artiklit (ka Kehakultuuris). Esines raadios ja televisioonis tervisejooksu propageerivate loengutega. Kuulus Kalevi liikmeskonda. Tõlkis ja toimetas õpikuid ning avaldas publitsistikakogumikke ja kaks filosoofilise kallakuga raamatut ("Pimesikumäng", 1999; "Põlev planeet", 2009). H. Visnapuu auhind 1995, 1999 ja 2000.