MAKSIMOV, Valeri (2. X 1949 Käina, Hiiumaa – 30. III 2022 Tallinn), spordiajakirjanik. Lõpetas 1969 Tartu 1. kk-i ja 1980 ajaloolasena TRÜ. Töötas spordiajakirjanikuna: 1978–90 Spordilehes (ka osakonnajuhatajana), 1990–92 Rahva Hääles ja 1992–98 Postimehe Tallinna toimetuses. Oli 1998–99 Spordilehe peatoimetaja ja 2002–05 Eesti Spordilehe tegevtoimetaja. Valiti 6 korral (1993–98) Eesti parimaks spordiajakirjanikuks. Oli 1984–94 Võrkpalliföd-i juhatuse liige ja asepresident. Kuulus 1996–98 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ning valdkondadevahelisse nõukokku. Ajakirjanike Liidu ja Rhv Spordiajakirjanike Liidu liige (1990). 1991–99 oli Eesti Spordiajakirjanike Föd-i (Ühenduse) esimees. Koostas ja toimetas ajakirja Vollekiri (3 numbrit, 1988–89) ja võrkpalliteatmikke. Tegi kaastööd Itaalia, Rootsi, Soome ja Venemaa ajakirjandusväljaannetele. Dokumentaalfilmi "Geim Vanjale" (1991, võrkpallitreener Ivan Dratšovist) stsenarist. Oli Eesti Spordiajaloo Seltsi liige (a-st 2006), juhatuse liige (2007–15) ja auliige (2016). EOK teenetemärk (2021). Töötas 2005–09 Eesti Spordiseltsi Kalev avalike suhete juhina, hiljem oli veebilehekülje www.volley.ee toimetaja. T: Barcelona ’92. XXV olümpiamängud (1995, autoreid), Kes on kes? Eesti 2000 (2000, autoreid), Mis on Eesti? (2000, autoreid), Võrkpalli lugemik. Eesti võrkpall 1919–2008 (2009), Rein Aun. Kuuekümnendate kuningas (2015), Hiiumehe ränd (2020).