AAB, Kristo (23. VI 1985 Tartu), korvpallur. 196 cm, 86 kg. Lõpetas 2003 Tartu Karlova gümn-i ja 2009 magistrina TÜ majandusteaduskonna. Alustas korvpallitreeninguid 1992 Jüri Neissaare juhendamisel Tartu Korvpalliklubis. Meistriliigas hakkas mängima 2001 Tartu Rocki meeskonnas, 2003–09 mänginud TÜ/Rocki meeskonnas ning 2009/2010 Valga/CKE Inkasso meeskonnas. Tulnud TÜ/Rocki meeskonnaga 2004 ja 2007–08 Eesti meistriks ning 2004 karikavõitjaks. Saanud 2008 FIBA EuroCupil 4. ja 2009 Balti liigas 3. koha. Töötanud 2010–11 Tartu linnavalitsuses ettevõtluse arengu spetsialistina ning 2011–18 Eesti Pangas analüütiku ja ökonomistina. Olnud 2019–23 LHV Panga majandusanalüütik. A-st 2023 töötanud ettevõttes Planet42.
AAB, Meelis (19. III 1968 Tallinn), saalihokikohtunik ja -mängija. Lõpetas 1986 Tallinna 49. kk-i ja 1991 Paikuse politseikooli. Olnud 2001–17 Eesti mv-te peakohtunik. Mängijana osalenud 1999–2003 Eesti mv-tel, tulnud 2002 SBK Bändidose koosseisus Eesti meistriks. A-st 2001 Saalihokiliidu juhatuse liige ja a-st 2019 president. Töötanud 2005–14 AS-i Veho Eesti haldusjuhina. A-st 2015 AS-i GoProperty juhatuse liige. T:Saalihoki algõpetus (2005, koostajaid).
AABNE, Villu (5. II 1932 Tapa – 20. VIII 2002 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1951 Tapa kk-i ja 1956 ehitusinsenerina TPI. Sportima hakkas Tapa kk-s Aksel Randmeri juhendamisel. Kuulus Tapa ja Järvamaa kergejõustiku- ja korvpallikoondisse. Mängis 1951–55 TPI korvpallimeeskonnas. Oli NL-i üliõpilasmv-tel 1953 ja 1954 medalivõitjaid. 1980–89 Tõstespordiföd-i esimees. Jõu auliige (1981). ENSV tnl ehitaja (1983). B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 220.
AABRAMS, Erko (24. IV 1985 Tallinn), veemotosportlane. 187 cm, 80 kg. Lõpetas 2001 Keila õhtukk-i põhikooli, õppinud Keila gümn-i õhtuses osakonnas. Veemotospordiga tegelnud a-st 1995 Tallinna Veemotoklubis, tema treenerid on olnud Lembit Aaslav-Kaasik vanem, Ahto Aaslav-Kaasik, Andres Loorits ja Algo Kuus. Tulnud 2009 klassis O-125 ning 2021 ja 2022 klassis F-500 maailmameistriks, saanud lisaks MM-il klassis OSY-400 2011 hõbeda ja 2016 pronksi ning klassis F-500 2020 ja 2023 hõbeda, 2017 ja 2018 pronksi. EM-il klassis F-125 2009 hõbe ja 2012 4., klassis OSY-400 2016 hõbe ning klassis F-500 2021 4. koht. Tulnud 2014, 2017 ja 2020 klassis F-500 Balti meistriks, 2010 klassis O-125 ning 2014 ja 2020 klassis F-500 Eesti meistriks. Eesti parim veemotosportlane 2021. Paadiehitaja. Olnud 2010–14 MTÜ Erko Aabrams Racing Team juhatuse liige.
AADE, a-ni 1971 P o m m e r, Mare (7. XII 1945 Koeru), motosportlane. Lõpetas 1971 tehniku-tehnoloogina Tihemetsa tehnikumi. Mootorrattaspordiga hakkas tegelema 1965 Türi AMK-s. NL-i mv-tel hipodroomisõidus 1979 kuld, 1970 hõbe ning 1973 ja 1980 pronks, NL-i rahvaste spartakiaadil 1986 pronks. Tulnud 1970–86 hipodroomisõidus ning suve- ja talimotokrossis 8 korda Eesti meistriks. Olnud Paide ja Viljandi Jõu liige. Töötas a-st 1972 Nuia EPT-s, olnud Karksi-Nuias sõiduõpetaja ja bensiinitankla juhataja.
AADLI, Erkki (26. III 1974 Tallinn), orienteeruja. Lõpetas 1992 Saue kk-i ja 1997 ehituse erialal TTÜ. Orienteerumisega hakkas tegelema 1988. Juunioride MM-il (1992–94) parim tulemus tavaraja 14. koht ja teatejooksu 8. koht (1992). Kuulunud 1992–2010 Eesti koondisse. Võistelnud 2004–08 MM-il, parim tulemus tavaraja 24. koht ja teatejooksu 10. koht (2007). EM-il osalenud 2006 ja 2008, parim tulemus tavaraja 29. koht (2006). Saanud Balti mv-tel 2006 tavarajal hõbeda. Võitnud orienteerumisjooksus Eesti mv-tel 1996–2016 8 kulda, 9 hõbedat ja 9 pronksi. Töötanud AS-i Parmeron projektijuhina.
AALISTE, Toomas (3. VII 1958 Rakvere), motosportlane. Lõpetas 1975 Keila kk-i. Mootorispordiga hakkas tegelema 1971 Saku Motoklubis Rudolf Krestinovi juhendamisel. Tulnud 5 korda talimotokrossis (350 cm3) ja üks kord noorte mitmepäevasõidus (175 cm3) Eesti meistriks. Msp (1983). Olnud 2003–09 Männiku Safarikeskuse ATV-de matkajuht.
AAMISEPP, Ilmar (6. IV 1927 Jõgeva – 13. VIII 1992 Tallinn), sporditegelane. Õppis H. Treffneri gümn-s, lõpetas 1946 Väimela põllumajandustehnikumi ja 1952 agronoomina EPA (diplom nr. 1). Põllumajandusknd (1973). Sportima hakkas Jõgeval, harrastas kergejõustikku. Mängis ÜSK võrkpalli- ja jäähokimeeskonnas. Oli maasportlaste ürituste organiseerimise komiteede esimees ning põllumajandusalade kutsevõistluste juhendite ja võistlusmääruste koostajate juht, üle-eestilistel võistlustel peakohtunik. Jõu auliige (1971). Oli 1961–84 Põllumajandusministeeriumis Teaduse ja Propaganda Valitsuse juhataja, ministri esimene asetäitja ning 1984–88 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI direktor. ENSV tnl põllumajandustöötaja (1974). Helsingi ülikooli audoktor (1984).
AARE, Juhan (20. II 1948 Tallinn – 6. X 2021), sporditegelane. Lõpetas 1966 Tallinna 10. töölisnoorte kk-i ja 1972 TRÜ majandusteaduskonna. Poliitikateaduste magister (2000). Harrastas ratsutamist, alustas treeninguid Tondi ratsabaasis Mihhail Fadejevi ja Jüri Villemsoni juhendamisel. Oli takistussõidus 1961 Eesti noortemeistreid ja sai 1963 Eesti täiskasvanute mv-tel pronksi. Kuulus Kalevisse ja 1963 Eesti koondisse. Töötas 1969–72 ajalehe Säde kirjandusliku kaastöölisena, 1973–75 Eesti Raadio stereosaadete toimetajana, 1975–77 Noorte Hääle korrespondendina ja 1977–91 ETV kommentaatorina. Ajakirjanike Liidu liige. Oli 1992–97 Ratsaspordiliidu president ja 1992–97 EOK liige. 1980. a-il nn fosforiidisõja eestvedajaid. 1988–90 ENSV Ülemnõukogu liige, 1989–91 NL-i Rahvasaadikute Kongressi ja NL-i Ülemnõukogu liige, 1991–92 EV Ülemnõukogu Presiidiumi nõunik, 1992–99 Riigikogu liige, 2002–05 Lääne-Virumaa Vihula vallavolikogu esimees. Oli a-st 2004 Eesti Kultuurfilmi juhatuse liige ja üks omanikke. Avaldas raamatuid, oli ka mitme dokumentaalfilmi autor ja stsenarist ning 2008 telekanalis Kalev Sport näidatud Eesti ratsasportlasi tutvustava saatesarja „Peaga ratsanik” tegijaid. Riigivapi IV klassi teenetemärk (2006), Eesti Kultuurkapitali preemia (2007). T:Kuldaeg (2023, postuumselt).
AARIK, a-ni 1969 M i k a l a i, Malle (26. VIII 1947 Viljandi), sporditeadlane. Lõpetas 1965 Viljandi 1. kk-i ja 1970 TPI keemiateaduskonna. Täiendanud end sporditeadlasena 1994 Saksamaal Mainzi ülikoolis ja 1998 Saarbrückeni ülikooli spordimeditsiiniinst-s. Sportima hakkas Viljandi SK tenniseosakonnas Andres Rootsi ja Benita Parri õpilasena. Võitnud 1962–64 Eesti noortemv-tel medaleid, tulnud 1989 seenioride klassis Tallinna ning 2007 ja 2008 Eesti meistriks. Kuulunud Kalevisse. Töötanud 1973–83 Läänemere Kalamajanduse TUI-s ja 1983–93 spordimeditsiinikeskuses Dynamix biokeemikuna, 1993–98 ESG-s teadurina ja a-st 1999 sporditeadusteenuste alal eraettevõtjana. Juurutanud Eesti spordipraktikasse koos Uno Källe, Mihkel Leppiku jpt vastupidavusalade koondiste treeneritega laktaadidiagnostikal põhineva sportlaste töövõime hindamist ja sobivate koormuste määramist võimaldava testimeetodi. Avaldanud a-st 1986 artikleid Eesti, NL-i, Saksamaa ja Austraalia teadus- ja spordiväljaannetes.
AARNA, Signy (4. X 1990 Ahja, Põlvamaa), jalgpallur. 168 cm. Lõpetas 2009 F. Tuglase nim Ahja kk-i, hiljem õppinud TÜ KKT-s. Jalgpallitreeninguid alustas 1999 Margus Mäe käe all. 2003 hakkas mängima Põlva FC Lootos naiskonnas, mänginud 2009–13 ja a-st 2023 Eesti naiste meistriliigas. 2014–22 kuulunud Soome klubidesse Kuopio Pallokissat (2014–17) ja Åland United (2018–22). Tulnud 2020 Soome meistriks ning 2020, 2021 ja 2022 karikavõitjaks. Mänginud 2007–23 ründajana Eesti koondises 107 mängu ja löönud 26 väravat. Olnud 2009–10, 2012–14 ja 2022 Balti turniiri võitjaid. Eesti parim naisjalgpallur 2011 ja 2015.
AAS, abielus R e i n o, Erika (9. IV 1959 Tõstamaa kn, Pärnu raj), laskur. Lõpetas 1976 Pärnu 3. kk-i ja 1980 Tallinna tehnikakooli nr 15. Lasketreeninguid alustas ALMAVÜ Pärnu laskurklubis Harry Adamsoni juhendamisel, hiljem oli tema treener Hillar Vanatalo. Kuulunud 1979–84 Eesti koondisse. NL-i mv-tel 1980 3 × 20 lasku (572) 3. ja Eesti naiskonnas 2. koht. Eesti mv-tel saanud 1980–84 indiv 3 hõbedat ja 3 pronksi. 1978 ja 1981 õhupüssiharjutuses Eesti naisk rekordi püstitajaid. Parimad tulemused a-st 1983: 3 × 20 lasku 578, püstiasendist Eesti rekord 194, õhupüssist 40 lasku 389. Msp (1978). Kuulunud Kalevisse. Olnud 2000–19 OÜ Laagnor juhatuse liige.
AAS, Erkki (23. IV 1980 Tartu), võistlustantsija. 182 cm, 72 kg. Lõpetas 1999 Tartu kommertsgümn-i, õppinud TÜ KKT-s. Alustas tantsutreeninguid 1990 Tartu tantsuklubis Stiil, 2000–02 võistles tantsuklubi Teemant liikmena. Stiilis oli tema partner Siret Siilak, Teemandis Kerttu Valjala. Saanud koos Siret Siilakuga EM-il 1998 kümnes tantsus 9. ja standardtantsudes 16. koha ning MM-il 1998 kümnes tantsus 8. ja 1999 standardtantsudes 20. koha, kuulunud standardtantsude maailma edetabelis 12 parema sekka. Eesti mv-tel võitnud 1992–2000 kõigis vanuseklassides kokku 6 kulda, 9 hõbedat ja 8 pronksi, sh tulnud 1997 ja 1998 kümnes tantsus Eesti täiskasvanute meistriks, saanud 1999 ja 2000 nii standardtantsudes kui ka kümnes tantsus hõbeda ning 1996–99 Ladina-Ameerika tantsudes ning 1997 ja 1998 standardtantsudes pronksi. Tegutsenud tantsuklubides Maarja ja Sinilind treenerina. Olnud 2019–21 Tantsuspordiliidu ja 2021–23 Tantsuspordiföd-i juhatuse liige. Töötanud DHL Estonia AS-is ja Arco Transport Tartu OÜ müügijuhina.
AAS, Helmuth (30. IX 1932 Tallinn – 25. XI 1998 Tallinn), motosportlane. Lõpetas 1949 treialina Tallinnas kutsekooli. Sportima hakkas koolis Rudolf Avekuke juhendamisel, mootorrattaspordis treenis Johannes Tomsoni ja Jevgeni Gringauti (Moskva) käe all. Võitis NL-i mv-tel ringrajasõidus külgvankriga mootorrattal Peet Gusteli kaassõitjana 2 kulda (1958, 1963) ja 1 pronksi (1959). Eesti mv-tel võitis hipodroomil, motodroomil ja ringrajal 20 esikohta. Msp (1959). Tööjõureservide auliige. Töötas 1956–77 Tööjõureservide motoklubis mehaanikuna, treenerina ja klubiülemana, hiljem oli kutsekoolis meister.
AAS, Rene (13. VIII 1969 Tallinn), motosportlane. Lõpetas 1988 treiali-freesijana Tallinna 6. kutsekk-i. Mootorrattasporti hakkas harrastama 1981 Ranna sovhoosi tehnikaspordiklubis Vambola Helmi juhendamisel. 1990 juunioride söerajasõidu (speedway) MM-il 500 cm3 klassis hõbemedal. 1989 sotsialismimaade Sõpruse karika sarjas söerajasõidus 2. koht. 1989 NL-i juunioride meister söerajasõidus, NL-i hipodroomisõidu mv-tel 1990 kuld (500 cm3) ja 1986 pronks (250 cm3). Tulnud 3 korda söerajasõidus ja hipodroomisõidus Eesti meistriks. Suurmeister (1990). Kuulunud Ranna tehnikaspordiklubisse ja olnud Jõu liige. 1993 läks elama ja võistlema Suurbritanniasse – on esimene NL-i ja Eesti söerajasõitja, kes võistelnud Briti söerajasõidu meeskondades.
AASAOTS, a-ni 1937 P i i s a n g, Vambola (1. I 1920 Vigala v, Läänemaa – 20. VI 2006 Lüganuse v, Ida-Virumaa), maadleja. 157 cm, 52–63 kg. Õppis Haapsalu tööstuskoolis. Maadlustreeninguid alustas 1937 Vigalas. Harrastas ka pikamaajooksu. Tuli 1951 ja 1954 Kreeka-Rooma maadluses Spartaki ülel meistriks, 1942, 1950 ja 1951 Kreeka-Rooma maadluses 1951 vabamaadluses Eesti meistriks ning 1950 ja 1952 Kreeka-Rooma maadluses Baltimaade meistriks. Kuulus võimlemisseltsi Sport ja Spartakisse.
AASLAV-KAASIK, Ahto (28. III 1969 Tallinn), veemotosportlane ja -treener, Lembit A.-K. vanema poeg, Erik, Lembit ja Uku A.-K-u vend, Sanna A.-K-u onu. 182 cm, 82 kg. Lõpetas 1988 Tallinna 1. kutsekk-i. Alustas treeninguid 1979 isa juhendamisel. Võitnud NL-i mv-tel 1983 ja 1984 250 cm3 mootorpaadi noorteklassis kuldmedali. Tulnud 1991–2011 8 korral Eesti meistriks ja 1982–85 6 korral noortemeistriks. Tuntud paadiehitaja, tema paatidega on võidetud MM-il ja EM-il medaleid. Oli 2009 Tallinnas veemoto MM-il peakohtuniku asetäitja ning 1998 klassis 0-250 EM-i peakohtunik. Olnud a-st 1999 MTÜ Noorte Mereklubi juhendaja ja juhatuse liige ning a-st 2006 Tallinna Veemotoklubi treener.
AASLAV-KAASIK, Erik (21. V 1987 Tallinn), veemotosportlane, Lembit A.-K. vanema poeg, Ahto, Lembit ja Uku A.-K-u vend, Sanna A.-K-u onu. 188 cm, 82 kg. Lõpetas 2006 Paldiski gümn-i ja 2012 rakendusarhitektuuri erialal Tallinna Tehnikakõrgkooli. Veemotospordiga tegelnud a-st 1996 Lembit A.-K-u ja hiljem ka Ahto A.-K-u juhendamisel. Tulnud klassis F-125 2018 ja 2020 maailmameistriks ja 2018 Euroopa meistriks ning klassis JT-250 2001 ja 2002 Euroopa noortemeistriks. Saanud lisaks MM-il 2009 klassis S-550 pronksi ning EM-il 2011 klassis F-1000 ja 2019 klassis F-125 pronksi. Millenniumi karika võistlustel 2000 klassis JT-250 2. koht. 1998–2001 4-kordne Eesti noortemeister ja 2017 Balti meister. Püstitanud 2009 klassis S-550 Eesti rekordi. Eesti parim veemotosportlane 2018. Tallinna parim meessportlane 2018. Töötanud Innopolis Insenerid OÜ arhitekt-tehnikuna. A-st 2020 LAK OÜ juhatuse liige.
AASLAV-KAASIK, Lembit (5. IV 1985 Tallinn), veemotosportlane, Lembit A.-K. vanema poeg, Ahto, Erik ja Uku A.-K-u vend, Sanna A.-K-u onu. 182 cm, 82 kg. Lõpetas 2004 Paldiski gümn-i ja 2009 laevamehaaniku erialal Eesti Mereakadeemia. Veemotospordiga hakkas tegelema 1995 Lembit A.-K. vanema juhendamisel. MM-il võitnud võistlusklassis O-250 2012 kulla ning võistlusklassis O-125 2006 ja 2010 hõbeda, EM-il võistlusklassis F-125 2005, 2010 ja 2011 kulla, 2003 ja 2006 hõbeda ning 2009 pronksi. Tulnud 3 korda klassis O-125 Eesti meistriks (2002–03, 2009). Eesti parim veemotosportlane 2002–03 ja 2010–11. A-st 2015 Tallinna Veemotoklubi juhatuse liige ja treener.
MÄGI, a-ni 1957 R e t s n i k, 1957–76 A a s l a v-K a a s i k, Maie (4. III 1938 Rõngu v, Tartumaa), veemotosportlane, olnud abielus Lembit Aaslav-Kaasikuga ja Arnold M-ga. 167 cm, 57 kg. Lõpetas 1954 Tartu meditsiinikooli. Tegeles veemotospordiga 1959–66 Lembit Aaslav-Kaasiku juhendamisel. 5-kordne NL-i meister (1960–62, 1964 ja 1967) ning 3-kordne Eesti meister (1959–62). Msp (1961) ja aumsp (1967). Oli ALMAVÜ klubi liige. Kuulunud Veemotospordiföd-i presiidiumi, olnud Tallinna veemotosektsiooni sekretär. Tegutsenud kohtunikuna (1975 ülel kat). Töötas a-st 1956 vetelpäästeteenistuses meditsiiniõena ja õppekabineti juhatajana, olnud Harju Vetelpäästeteenistuse ülem ja instruktor.
AASLAV-KAASIK, Sanna (11. I 2001 Tallinn), veemotosportlane, Uku A.-K-u tütar, Lembit A.-K. vanema pojatütar, Ahto, Erik ja Lembit A.-K-u vennatütar. Lõpetas 2019 Kuusalu kk-i, õppinud a-st 2021 Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õendust. Harrastanud kooliajal kergejõustikku ja jalgpalli. Veemotospordiga hakkas tegelema 2012 Tallinna Veemotoklubis oma isa juhendamisel. Võitnud klassis F-125 MM-il 2021 kulla ja 2020 hõbeda, EM-il 2019 hõbeda ning klassis GT-15 juunioride MM-il 2016 pronksi. Tulnud klassis F-125 3 korral (2018–19, 2021) Eesti ja 1 korra (2018) Balti meistriks. Harjumaa parim naissportlane 2021.
AASLAV-KAASIK, Uku (18. VI 1974 Tallinn), veemotosportlane, Lembit A.-K. vanema poeg, Ahto, Erik ja Lembit A.-K-u vend, Sanna A.-K-u isa. 187 cm, 87 kg. Omandanud laevamehaaniku erialal rakendusliku kõrghariduse. Veemotospordiga tegelnud a-st 1984 oma isa juhendamisel. 1989 klassis S-250 NL-i noortemeister. Saanud 2008 MM-il klassis F-500 pronksi ja MK-l 2004 klassis O-250 2. koha. Tulnud 1994–2012 6 korda Eesti ja 5 korda Balti meistriks. 1985–89 5-kordne Eesti noortemeister. Kuulunud Tallinna Veemotoklubisse, olnud 2019–23 juhatuse liige. Töötanud AS-is Baltic Marine Group. A-st 2010 OÜ Sookriimud juhatuse liige.
AASLAV-KAASIK, Lembit vanem (6. III 1930 Tartu), veemotosportlane ja -treener, olnud 1957–76 abielus Maie Mägiga, Ahto, Erik, Lembit noorema ja Uku A.-K-u isa, Sanna A.-K-u vanaisa. Lõpetas 1971 Tallinna Kalatööstusliku Merekooli. Veemotospordiga tegelnud a-st 1957. MM-il 2000 klassis O-125 hõbe, 2001 tuli samas võistlusklassis Euroopa meistriks. Kuulus 1958–2005 Eesti koondisse. NL-i mv-tel võitnud 5 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi. Tulnud 1959–87 30 korda Eesti meistriks. Püstitanud Lipetskis 10 miilis klassis O-250 skuutrite maailmarekordi (1972) ning mitmes võistlusklassis 3 NL-i ja 17 Eesti rekordit. Kuulunud merejõudude klubidesse, ALMAVÜ-sse ja vetelpäästeühingusse. Tunnustatud ka kui vintide ehk sõukruvide valmistaja. Esimene eestlane, kes ületas veemotospordis kiiruse 100 km/h (1966, OJ-klass, 101,694 km/h). Treenerina tegutsenud a-st 1958. Õpilasi: Ahto, Erik, Lembit noorem ja Uku A.-K., Maie Mägi, Vello Lehtmaa, Urmas Sepp, Urmas Mägi, Rivo Jõõras ja Alo Näks. Aumsp (1967), suurmeister (1976). ENSV tnl treener (1976). Eesti parim veemotosportlane 2000 ja 2001. Kuulunud 1967–2007 Veemotoliidu juhatusse. Töötanud 1957–96 Eesti Noorte Mereklubis. Tallinna Veemotoklubi kommodoor (1991). Eesti Kultuurkapitali elutöötoetus (2008). Valgetähe V klassi teenetemärk (2018).
AASMA, Antti (26. I 1967 Tallinn), ujuja. 176 cm, 69 kg. Lõpetas 1985 TSIK-i ja 1995 TTÜ majandusteaduskonna. Ujumisega alustas nelja-aastaselt lasteaias. Treeninud Tallinna Dünamo ujumiskoolis Siiri Põlluveer-Oha juhendamisel. Tulnud vabaujumises pikematel distantsidel ja kompleksujumises 4 korda suvistel (1983, 1986) ning 4 korda talvistel mv-tel (1985–87) Eesti meistriks. Parimad tulemused: 25-m ujulas 400 m vabalt 4.02,3 (1985) ja 1500 m vabalt 16.03,2 (1985); 50-m ujulas 400 m vabalt 4.08,81 (1984) ja 1500 m vabalt 16.45,17 (1985), 200 m kompleksi 2.12,05 (1986) ja 400 m kompleksi 4.40,43 (1986). Msp (1983). Kuulunud 1983–87 Eesti koondisse. Töötanud 1993–2004 AS-i MicroLink müügidirektorina ja turundusjuhina ning olnud selle juhatuse liige. A-st 2004 ettevõtja. A-st 2015 Ajakiri Sport asutajaid ja osanik.
PALLAS, a-st 2021 A a s m e t s, Maria (13. I 1993 Tallinn), ujuja. 175 cm, 65 kg. Lõpetas 2012 Gustav Adolfi gümn-i ja 2020 hambaarstina TÜ. Alustas ujumistreeninguid 1999 Kalevi Tallinna ujumiskoolis Viive Solli õpilasena, 2008–11 treeninud Urmas Jaamuli juhendamisel. Tegelnud 2001–06 ka triatloniga. Juunioride EM-il 2008 50 m rinnuliujumises 30., 50 m liblikujumises 43. ja 200 m kompleksujumises 36. koht, 2009 50 m ja 100 m rinnuliujumises 44. koht. ENOF-il 2007 rinnuliujumises 100 m-s 22. ja 200 m-s 27., 200 m kompleksujumises 24. koht. Tulnud suvistel mv-tel 2 korda liblik- ja kompleksujumises (2009–10) ning lühiraja mv-tel 4 korda liblik- ja teateujumises (2007, 2009) Eesti meistriks. Parimad tulemused: 25-m ujulas liblikujumises 50 m 28.09, 100 m 1.02,41 ja 200 m 2.23,42, 200 m kompleksujumises 2.21,24 (kõik 2009); 50-m ujulas liblikujumises 50 m 28,83 (2009) ja 100 m 1.03,88 (2009), 200 m kompleksujumises 2.25,95 (2010). Kuulunud 2009–11 Eesti koondisse. Töötanud TÜ Kliinikumis arst-residendina. – Ema Tiina P., a-ni 1987 R e m m e l g (12. VIII 1962 Paide), triatleet ja sporditegelane. Olnud 2001–23 Triatloniliidu peasekretär. Tulnud triatlonis 3 korda olümpiadistantsil (1995–97) ja 2 korda poolpikal distantsil (1996, 1998) ning 1 korra duatlonis (1996) Eesti meistriks. Võitnud 5 korda naiste arvestuses Tartu rattaralli (1991–92, 1994, 1996, 1998). Triatloniliidu aumärk (2023). Isa Lembit P. (6. IV 1953 Kuressaare), tegutsenud Tabasalu triatloniklubis treenerina, olnud 1991–2011 Triatloniliidu juhatuse liige.
AASMÄE, Hans (1. V 1947 Kohtla-Järve – 26. XII 2015 Tartu), maadlustreener ja spordipedagoog, Tiina A. abikaasa. Lõpetas 1966 Kohtla-Järve kk-i ja 1970 TRÜ KKT. Harrastas maadlust, võimlemist ja kergejõustikku. Oli 1970–95 Kohtla-Järve LNSK maadlustreener ja 1995–2008 Eesti kaitseväe kehalise kasvatuse instruktor. Maadluskohtunik (1977 vab kat). Kalevi auliige (2010).
UDUSAAR, a-ni 1945 A a s m ä e, Juta (16. IV 1929 Kodasoo v, Harjumaa – 7. II 2013), laskur. Lõpetas 1946 Tallinna Toitlustehnikumi. Lasketreeninguid alustas 1950 abikaasa Aadu U-e juhendamisel. Sai NL-i mv-tel 1958 lamadesharjutuses nn Inglise matšis indiv 1. (585) ja ALMAVÜ naiskonnas 2. ning armeepüssi standardharjutuses 3 × 20 lasku naisk 3. koha. Tuli 1950–72 36 korda indiv (sh 3 korda kaevikrajal) ja 5 korda naisk Eesti meistriks. Püstitas 1951–71 17 indiv ja 36 naisk Eesti rekordit. Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 20 lasku 574 (1956), 20 lasku põlvelt 198 (1955, Eesti rekord), 60 lasku lamades 594 (1972), õhupüssist 40 lasku 377 (1977). Msp (1954). Võistles 1950–72 Eesti koondises, sh neljal NL-i rahvaste spartakiaadil. Kuulunud ALMAVÜ Vab Laskurklubisse ja Kalevisse. Tegutses 1967–68 ALMAVÜ Vab Laskurklubi instruktorina ja 1968–82 Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi Laskurklubi treenerina.
AASMÄE, Meelis (13. VI 1972 Hellenurme, Valga raj), suusataja ja treener. 182 cm, 78 kg. Lõpetas 1990 Viljandi 4. kk-i. Sportima hakkas 1983 Viljandi SK-s Urve Bergmani ja Heino Bergmanni õpilasena. Tulnud tali-OM-il Naganos 1998 30 km-s (klassikatehnika) 52. kohale, Salt Lake Citys 2002 15 km-s (k) 40., 50 km-s (k) 48. ja 4 × 10 km-s 9. kohale. MM-il 1997 50 km-s (k) 57. koht, 1999 30 km-s (vabatehnika) 29., 10 + 15 km-s 41., 10 km-s (k) 54. ja 4 × 10 km-s 10. koht, 2001 30 km-s (k) 25., 50 km-s (v) 26., 15 km-s (k) 33. ja 4 × 10 km-s 7. koht, 2003 15 km-s (k) 57. ja 30 km-s (k, ühisstart) 44. koht. Saanud 1999 MK-l sprinditeates koos Pavo Raudsepaga ühel etapil 2. koha ja 2005 Worldloppeti sarja kuulunud Finlandia-hiihtol esikoha. Eesti mv-tel võitnud 1996–2006 indiv 2 kulda (50 km-s, 1998 ja 2000), 1 hõbeda ja 4 pronksi ning teatesõitudes 2 pronksi. Kuulunud Viljandi Suusaklubisse, töötanud Viljandi SK-s. 2007–11 Laskesuusatamisföd-i hooldemeeskonna liige. Tegutses 2014 Sotši tali-OM-il Leedu murdmaa- ja laskesuusakoondise hooldemehena. Olnud 2015–18 Leedu laskesuusakoondise peatreener, sh 2018 PyeongChangi tali-OM-il. A-st 2011 SK Sakala Biathlon juhatuse liige. A-st 2023 Põhja-Järva kooli liikumisõpetuse õpetaja ja RR Suusaklubi treener.
AASMÄE, a-ni 1974 T r u m m a r, Tiina (8. X 1949 Rakvere), spordipedagoog, Hans A. abikaasa. Lõpetas 1968 Püssi kk-i ja 1972 kehalise kasvatuse õpetajana TPedI KKT. Olnud 1972–83 Kohtla-Järve LNSK-s kergejõustikutreener ja 1995–2007 Ida-Virumaa kehalise kasvatuse liidu organisaator. A-st 1972 Jõhvi gümn-i ning hiljem Jõhvi põhikooli kehalise kasvatuse ja ka rütmika õpetaja. Eesti aasta õpetaja 2006. – Tütar Katrin A. (29. VIII 1974 Kohtla-Järve) on käsipallur, tulnud 1991–92 Jõhvi sportmängude kooli võistkonnas Eesti noortemeistriks ning 1993–2000 TÜ naiskonnas kaheksa korda Eesti meistriks. Tegutsenud TÜ KKT-s käsipalliõppejõuna.
AASNA, a-ni 1939 G l a a s e r, Olev (3. IX 1930 Vana-Saaluse v, Võrumaa – 31. VII 2015 Viljandi), auto- ja motosportlane. Lõpetas 1947 Põltsamaa tööstuskooli. Tuli talimotokrossis 1965 Eesti NSV maatalimängude finaalvõistluste võitjaks ja koos korvisõitja Ernst Pääsukesega külgvankriga 750 cm3 mootorrataste klassis Jõu meistriks ning motokrossis 1966 Jõu meistriks ja koos korvisõitja Enn Murekasega külgvankriga 750 cm3 mootorrataste klassis Jõu suursõidu võitjaks. Võitis 1977 NL-i mv-tel autokrossis bagiautode klassis (kuni 1300 cm3) hõbeda, 5 korral tulnud bagiautol Eesti meistriks. Msp (1977). Tegutsenud auto- ja motospordikohtunikuna (vab kat). Oli 1959–66 Abja Jõu AMK esimees.
AASTALU, a-ni 1935 A s (s) m a n (n), Ernst (13. I 1889 Tartu – 15. XII 1946 Eutin, Saksamaa), sporditegelane. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris. Sportima hakkas 1905 Tartu Taaras, harrastas jalgrattasõitu, tõstmist ja maadlust. Oli 1910–13 Peterburi Sanitase aseesimees ning 1914–18 Petrogradi Kalevi aseesimees ja esimees. Tallinna Kalevi raskejõustikuosakonna asutajaid (1920) ja esimene esimees, Eesti Atleetklubi asutajaid (1925) ja esimees. 1922 Tallinnas peetud tõstmise MM-i peakorraldajaid ja kohtunike kolleegiumi liige. 1936–39 Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu varahoidja. Läks 1939 Saksamaale.
TOMSON, a-st 1980 A a s v e e, Katrin (9. VIII 1944 Märjamaa), korvpallur ja sporditeadlane, Priit T-i õde. 174 cm. Lõpetas 1962 Tallinna 4. kk-i ja 1968 TRÜ arstiteaduskonna spordimeditsiiniosakonna. Meditsiiniknd (1978). Harrastas algul Harry Aumere juhendamisel kergejõustikku, korvpalli hakkas mängima venna eeskujul Tallinna Mereraj-i SK-s Inna Talvingu, Rein Kadarpiku ja Heino Krevaldi õpilasena, Tartus treenis Edgar Naaritsa juhendamisel. Kuulunud Eesti noortekoondisse ja 1964–68 TRÜ esindusnaiskonda. Võitnud Eesti mv-tel 1965 ja 1970 kulla, 1962 ja 1964 hõbeda ning 1963 pronksi; olnud 1965 ja 1967 karika võitjaid. Sooritanud 1971–79 kõrgema kategooria mägi- ja süstamatku. Töötanud 1969–72 TRÜ spordimeditsiinikateedri õppejõuna, 1972–79 KKT lihasetalitluse aluste labori teaduri ja vanemteadurina, 1980–87 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Inst-i, 1987–2004 Kardioloogia Inst-i ning a-st 2004 Tervise Arengu Inst-i vanemteadurina. Avaldanud üle 60 teaduspublikatsiooni.
METSIS, a-ni 1973 A a v, Anne (16. X 1949 Kehra), spordipedagoog. Lõpetas 1968 Tallinna 2. kk-i ja 1973 TPedI KKT. Sportima innustas teda õpetaja Aino Issak. Harrastas Nõmme SK-s Kiira Auliku ja ETKVL Tallinna Spordiklubis Ülo Laumetsa juhendamisel korvpalli. Olnud 1968–76 medalivõitjaid Jõu mv-tel. Saanud veteranide maailmamängudel 1991,1999 ja 2002 kulla, 2011 hõbeda ning 1998 pronksi. Töötas a-st 1972 Tallinna Nõmme gümn-s kehalise kasvatuse õpetajana (a-st 1997 oli vanemõpetaja). Olnud tegev Tallinna kehalise kasvatuse ainekomisjonis, osalenud kooli kehalise kasvatuse õppekava koostamises (1985). Tallinna koolinoorte suusatamismv-te (1982–89) ja Nõmme linnaosa koolidevaheliste võistluste korraldajaid. A-st 2014 harrastanud golfi.
AAVA, Ago, a-ni 1936 Aleksander P e t e r s o n (20. XII 1908 Vana-Antsla v, Võrumaa – 26. III 1996 Tallinn), laskur ja sporditegelane. Lõpetas 1928 Võru poeglaste reaalgümn-i, hiljem sõjakooli aspirantide ja 1935 eksternina kaadriohvitseride kursused. Sportima hakkas õpetaja A. Michelsoni juhendamisel, sõjakoolis treenisid teda Anton Ohaka, Theodor Sulg ja Valter Palm. Võistles suusatamises, kergejõustikus, orienteerumises ja laskmises. Kuulus Sporti ja Kalevisse. Eesti mv-tel kordas muutmata sõjapüssist laskmises püstiasendist 172 silmaga maailmarekordilist tulemust ja täitis erimeistrinormi. Teenis 1928–40 EV sõjaväes, 1940–50 Punaarmees ja Nõukogude armee eesti rahvusväeosas kassapidajana ning polgu rahandusosakonna juhatajana. Oli tegev ENSV Laskespordiföd-i ja Kurnimänguföd-i eestseisuses. 1989–97 Spordiveteranide Liidu juhataja. Tegutses kohtunikuna (vab kat). Eesti Spordiveteranide Liidu auliige. T: Laskmine. Minevikust tänapäevani (1972, autoreid). – Tütar Tiia A., abielus R a i d (1. VII 1937 Tallinn), on tulnud 1957 TPI ja 1962 Tallinna Kalevi naiskonnas Eesti meistriks võrkpallis.
AAVA, Merike (28. VIII 1964 Tallinn), petangimängija. Lõpetas 1982 Tallinna 37. kk-i ja 1986 kehalise kasvatuse erialal TPedI. Kooli ajal harrastas lauatennist, suusahüppeid, suusatamist, aerutamist ja korvpalli. Saanud MM-il Rahvuste karika turniiril Eesti naiskonnas 2015 hõbeda ja 1996 pronksi ning 2015 üksikmängus hõbeda. EM-il Rahvuste karika turniiril Eesti naiskonnas 2003 ja 2022 hõbe ning 2007 pronks. Eesti mv-tel võitnud 1998–2023 29 (sh 5 sisemv-tel) kulda, 20 (5) hõbedat ja 20 (2) pronksi. Soome mv-tel saanud 2016–21 8 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi. Olnud 2006–09, 2013–15 ja 2018–20 Eesti Petanque'i Klubide Liidu juhatuse liige ning 2009–19 Tallinna Spordiveteranide Koondise ja a-st 2010 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. A-st 2006 litsentsiga petangikohtunik. Töötanud 1987–92 Eesti Spordiseltsis Kalev ja 2009–10 Rhv Töölisspordiliidu (CSIT) II maailmamängude projektijuhina.
AAVA, Moonika (19. VI 1979 Rakvere), kergejõustiklane, 168 cm. Lõpetas 1996 Pärnu niidupargi gümn-i ja 2008 Paikuse politseikooli. Alustas kergejõustikutreeninguid 14-aastaselt Ando ja Katrin Palginõmme õpilasena, hiljem on teda juhendanud Toomas Merila ja Heiko Väät. Saanud odaviskes 2004 Ateena OM-il 33. ja 2008 Pekingi OM-il 26. koha ning olnud MM-il 2005 ja 2009 26. Võitnud U-23 EM-il 2001 pronksi ja saanud 1999 8. koha. Juunioride MM-il 1996 16. koht. Võitnud 2002 ja 2003 EK-l II liigas esikoha, olnud 2009 Euroopa talvistel karikavõistlustel 2. Tulnud 1995–2010 8 korda Eesti meistriks ja saanud mv-tel ka 2 hõbedat. Püstitanud 2001–04 5 Eesti odaviskerekordit (57.27 – 61.42). Pärnu aasta sportlane 2008. Töötanud Põhja Politseiprefektuuris konstaablina. B:Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 328–332; D. Tserp. Heiteareenide sangarid. Tln, 2018, lk 166–169.
VAHER, abielus A a v a, Ruth (4. XI 1971 Saverna, Põlva raj), orienteeruja, Maret ja Sander V-i õde. Lõpetas 1989 Põlva kk-i ning 1993 biokeemikuna ja 2003 proviisorina TÜ. Tegelnud orienteerumisega 1986–2004. Esimene treener oli Saima Värton. Võitnud laskeorienteerumises 2000 EM-il tavarajal ja teatevõistluses kulla. Võistelnud 1992–98 4 korda suusaorienteerumise MM-il, parimad tulemused lühirajal 5., tavarajal 9. (1992) ning teatesõidus 4. (1992), 5. (1996, 1998) ja 7. koht (1994). Võistelnud suusaorienteerumise MK etappidel, parim tulemus hooaja kokkuvõttes 13. koht (1993). Osalenud orienteerumisjooksus 1997–99 MM-il, tulnud lühirajal 17. ja teatejooksus 7. kohale (1997); 2000 EM-il teatejooksus 9. koht. Sõjaväelaste MM-il 2004 teatejooksus pronks. Saanud Balti mv-tel 1998 ja 1999 teatejooksus kulla. Võitnud Eesti mv-tel 1986–2007 21 kulda (9 orienteerumisjooksus, 11 suusa- ja 1 rattaorienteerumises), 28 hõbedat ja 21 pronksi. Msp (1987). Töötanud ravimifirma Schering-Plough CE AG Eesti filiaalis tootespetsialistina.
AAVA, a-ni 1938 G r ü n m a n n, Uno (22. XI 1928 Vologda, Vene SFNV), autosportlane ja spordiajaloolane. Lõpetas 1958 Tallinna Polütehnikumi ja 1967 TPI. Autosporti hakkas harrastama 1958. Sai 1969 autoralli EM-i etapil Soomes 15. koha (oma klassis 1.). 1968 osales Londoni–Sydney maratonrallil (22. koht). Tuli 1959 koos Väino Paasikuga autorallis Pobeda ja GAZ-69 ühisklassis ning 1963 koos Johannes Purretiga spetsiaalautode klassis NL-i meistriks. 1960 võitis NL-i mv-tel autorallis Pobeda klassis ja 1963 vormelite ringrajasõidus vormel Juniori klassis hõbeda, meesk talirallis 1963 ja 1967–68 hõbe- ning 1969–70 pronksmedali. Tulnud autorallis Pobeda ja Volga klassis 1959, 1960, 1962 ja 1967 Eesti meistriks, saanud mv-tel 6 hõbedat ja 1 pronksi. Kuulunud 1960–70 NL-i koondisse. Msp (1960), aumsp (1964), NL-i tnl msp (1969), ENSV tnl sporditegelane (1987), Kalevi auliige (1966). Valiti 2001 20. sajandi Eesti parimaks rallisõitjaks. Autospordiliidu auliige. Tegutsenud autospordikohtunikuna (vab kat). Kuulunud 1960–66 Mootorrattaspordiföd-i autospordikomiteesse ning 1966–83 Autospordiföd-i presiidiumisse ja rallikomiteesse. A-st 1991 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige, auliige (2009). Osalenud konstruktorina Estonia vormelautode loomises. T:Ants Seiler. Mees, kes kihutas ajast ette (2008), Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid (2012, autoreid), Elu- ja ralliradadel (2013), Taara talu peremehe testament (2019), Võitjad. Mehed, kes kihutasid võidu XX sajandil (2021), Võitjad II. Mehed, kes kihutasid võidu XX sajandil (2022), Võitjad III. Mehed, kes kihutasid võidu XX sajandil (2023).
AAVA, Urmo (2. II 1979 Tallinn), autosportlane. Lõpetas 1997 Kuusalu kk-i. Autosporti hakkas harrastama Rain Aava juhendamisel 1993. Saanud koos Kuldar Sikuga juunioride MM-i (JWRC) 2006 Türgi etapil ja 2007 Sardiinia etapil esikoha ning hooaja kokkuvõttes 2006 ja 2007 2. koha. MM-i etapil (WRC) tulnud 2007 Soomes 7. ning 2008 Kreekas 4., Uus-Meremaal 5. ja Prantsusmaal 7. kohale. 2002 sai EM-il Lätis etapivõidu. Tulnud 4 korda autorallis Eesti meistriks: 1998 klassis A kuni 1600 cm3, 1999 ja 2000 klassis F2 ja 2001 klassis N, E 2000+. Klassis A 2000+ võitis 2002 pronksi. 2008 World Rally Team Estonia liige. A-st 2005 on tegutsenud Aava-Siku Noorte Rallitiimi treenerina ning a-st 2008 World Rally Team Estonia konsultandina. A-st 2009 Rally Estonia OÜ juhatuse liige ning 2010–16 ja a-st 2017 Rally Estonia peakorraldaja (2020–23 MM-etapp). 2012–18 Autospordiliidu juhatuse liige ja a-st 2020 volikogu liige. Olnud 2008–18 NB Quality Group OÜ ja a-st 2012 Interline Group OÜ juhatuse liige. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2015), rkl spordipreemia (2020). Valgetähe V klassi teenetemärk (2021).
AAVA, Vello (7. XII 1953 Kohtla-Järve), maadluskohtunik. 172 cm, 74 kg. Lõpetas 1973 kutsekooli nr 12. Spordiga hakkas tegelema koolieas. Tulnud 1980 Kreeka-Rooma maadluses kaalukategoorias kuni 74 kg Eesti meistriks, kuulunud Eesti koondisse. Msp (1975). Kohtunikuna 1981 ülel kat, 1991 Eesti Maadlusliidu A-kat. A-st 2001 Maadlusliidu kohtunikekogu esimees. Aktiivseim Maadlusliidu kohtunik 2004. Töötanud OÜ-s Kariss Katused projektijuhina. Olnud 2015–19 Jüri Kihelkonna Raskejõustikuklubi juhatuse liige.
AAVAKIVI, Romulus (7. II 1903 Jēkabpils, Läti – 8. IV 1942 Solikamsk, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas 1922 Tallinna reaalkooli ja 1928 TÜ majandusteaduskonna, õppis ka Berliini ja Sorbonne'i ülikoolis. Sportima hakkas 1918, harrastas võimlemist ja kergejõustikku. Kuulus Tartu Kalevi juhatusse, hiljem oli elu lõpuni Tallinna Kalevi liige, ka sponsor. Tegutses paljude spordialade kohtunikuna. Võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast. Töötas a-st 1931 Tallinnas elektriseltsi AEG esindaja-direktorina. Oli Läti aupeakonsul (1936). Veebruaris 1941 arreteeriti, süüdistatuna spionaažis. Lasti Ussollagi vangilaagris maha.
HAAVAKIVI, a-ni 1934 A a v a k i v i, 1939–50 G a v r i l o v a, Veera (2. IX 1914 Moskva – 17. X 2006 Tallinn), võrk- ja korvpallur. 168 cm, 60–63 kg. Lõpetas 1934 Tallinna tütarlaste kommertsgümn-i ja 1946 TPI majandusteaduskonna. Võrkpalli hakkas mängima koduhoovis ja Tabasalu suvelaagris, gümnaasiumiõpilasena osales Kalevi treeningtundides, seltsi naiskonnas võistlemine oli õpilastele keelatud. Tuli 1934–49 Kalevi ja Dünamo naiskonnas 13 korda võrkpallis ja 9 korda korvpallis Eesti meistriks. Kuulus 1934–40 Kalevi naisvõimlejate musterrühma. Osales 1959–89 Eesti tenniseveteranide turniiridel ning võitis üksik- ja paarismängus 25 korda meistritiitli. Töötas Rahandusministeeriumis sektorijuhatajana, Põlevkivitööstuse ministeeriumis peaökonomistina ning oli Keemia- ja Farmaatsiatehase direktori asetäitja.
AAVASALU, Heino (20. VIII 1948 Lelle v, Pärnumaa), motosportlane. Lõpetas 1968 Tihemetsa tehnikumi. Motospordiga hakkas tegelema Türi motoklubis Erich Sidroni juhendamisel. Tulnud 4 korda (1973–75, 1983) motokrossis ja 2 korda (1973–74) talimotokrossis koos korvisõitja Rein Noodlaga Eesti meistriks. Msp (1978). Olnud 1976–85 ja a-st 1990 Türi AMK ülem. Kuulunud Mootorrattaspordiföd-i juhatusse ja olnud motokrossikomisjoni esimees. Töötanud 1976–85 Türi EPT-s, 1985–87 olnud Paide raj-i ALMAVÜ Tehnikaspordiklubi ning 1987–2002 Türi Tuletõrje- ja Päästekomando ülem. Olnud 2001–23 Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhatuse liige.
AAVIK, Aarne, a-ni 1937 Arnold A v i k (8. IV 1906 Haapsalu – 16. IV 1987 Tallinn), purjetaja ja jääpurjetaja. Spordiga hakkas tegelema 1920 Haapsalus. Osales 1936 EM-il jääpurjetamises Jörn Scheeli soodimehena monotüüp XV klassis ja oli 1952 Helsingi OM-il NL-i purjetamismeeskonna varumees. 1947 kuulus aü-te ülel purjetamisvõistlustel Ernst Kuzmanovi võidukasse paatkonda. Võitis 1946–55 Eesti mv-tel purjetamises 2 kulda, 2 hõbedat ja 1 pronksi. Võistles ka avamerepurjetamises. Tegutses pool sajandit kohtunikuna (1956 jääpurjetamises ülel kat). Kuulus Purjespordisektsiooni juhtkonda (1949). Tallinna Jahtklubi sadamakapten (1948) ja auliige (1965). Töötas Vab Jahtklubi purjespordiosakonnas. Maetud Tallinna Metsakalmistule. T:Purjesport (1955, autoreid).
AAVIK, Arvi (31. XII 1969 Viljandi), maadleja ja treener. 185 cm, 100–106 kg. Lõpetas 1988 Suure-Jaani kk-i ja 1992 Minski KKI. Maadlust hakkas harrastama 1984 Suure-Jaanis Mati Sadama õpilasena. Vabamaadluses 1992 Barcelona OM-il 11. ja 1996 Atlanta OM-il 12. koht, MM-il 1993 ja 1994 jäi võiduta, 1995 10. koht ning EM-il 1992 5., 1993 ja 1994 6., 1995 4. ja 1996 7. koht. Tulnud 1988 NL-i üliõpilasmeistriks ning 6 korda (1988, 1993–94, 2004–06) Eesti meistriks. Msp (1988). A-st 2007 tegutsenud joogaõpetajana. 2017–18 MTÜ Korrus3 ja a-st 2018 Spordiklubi EstWrest maadlustreener (7. kutsetase, 2018). Olnud 2018–21 Eesti naistemaadluse koondise peatreener. Õpilasi: Epp Mäe, Abigail Tikerpalu, Viktoria Vesso. A-st 2018 Spordiklubi EstWrest juhatuse liige.
AAVIK, a-st 1986 V i i m s a l u, Ester (7. VIII 1946 Kuressaare), kergejõustiklane ja käsipallur. 173 cm, 67 kg. Lõpetas 1970 kehalise kasvatuse õpetajana Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaali. Kergejõustikku harrastas Helgi Kivi ja käsipalli (a-st 1970) Pärnu Vikeros Henn Sepa juhendamisel. Tuli 1969 Eesti meistriks ja 1966 sisemeistriks, kordas 1968 Eesti kõrgushüpperekordit 1.65. Võitis 1970 NL-i maaspordimängudel pronksi. Kuulus 1962–71 Jõu kergejõustikukoondisse. Tulnud 1970–86 8 korral ka käsipallis Eesti meistriks. Msp kergejõustikus (1968) ja käsipallis (1978). Valitud sümboolsesse Eesti 20. sajandi käsipallikoondisse. Töötanud Kahtla koolis võimlemisõpetajana (1970–76) ning Saare Kaluris.
AAVIK, Indrek (25. XII 1978 Saaremaa), jääpurjetaja. 187 cm, 120 kg. Lõpetas 1997 Kuressaare gümn-i ja 2006 keskkonnatehnika erialal TTÜ ehitusteaduskonna. Jääpurjetamisega tegelnud a-st 2012. Võitnud jääpurjetamises monotüüp XV klassis (soodimees Siim Valgre) EM-il 2023 hõbeda ja 2020 pronksi ning saanud EK-l 2022 3. koha. Tulnud 2014, 2015, 2022, 2023 ja 2024 Eesti meistriks. A-st 2006 OÜ Vätta Puit juhataja ja juhatuse liige.
AAVIK, Priit (7. XI 1994 Kuressaare), ujuja. 186 cm, 85 kg. Lõpetas 2014 Audentese spordigümn-i, õppinud samast a-st TLÜ-s ajakirjandust. Ujumisega alustas 2003 Kuressaare U-klubis Norma Helde õpilasena, jätkanud a-st 2010 Audentese spordiklubis Siiri Põlluveeri juhendamisel. Saanud 2012 juunioride EM-il 50 m vabaujumises 58., 50 m seliliujumises 38. ja 100 m seliliujumises 51. koha. Tulnud teateujumises suvistel mv-tel 13 korda (2013–16) ja lühiraja mv-tel 2 korda (2013) Eesti meistriks. Parandanud 4 korral teateujumises Eesti rekordit. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 24,10 (2012), 100 m vabalt 51,93, 50 m selili 25,97, 100 m selili 57,62, 50 m liblikat 25,03 (kõik 2015); 50-m ujulas 50 m vabalt 24,55, 50 m selili 27,93, 100 m selili 1.00,63 (kõik 2015), 50 m liblikat 25,07 (2016). Kuulunud 2012–16 Eesti koondisse. 2015 Ujumisliidu kommunikatsioonispetsialist ja 2019–21 Kalevi Ujumiskooli peatreener.
AAVIK, a-st 1951 K r a v e t s, Vaike (24. IV 1927 Tallinn – 20. XI 2016 Tallinn), kiiruisutaja. 160 cm, 60 kg. Õppis Tallinna 17. koolis ja Tallinna linna naiskutsekoolis ning lõpetas 1946 tehniku-tehnoloogina Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi. Uisutamist hakkas treenima Tallinna Kalevis Armin Laugeni juhendamisel. Tuli 1947–50 kiiruisutamises 4 korda mitmevõistluses ja 15 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. Püstitas 1946–51 25 korral Eesti rekordi: 5 korda 500 m, 5 korda 1500 m, 5 korda 10 000 m, 7 korda 3000 m ja 2 korda 5000 m distantsil ning ühe korra suures mitmevõistluses. Tuli 1948 Eesti meistriks ka jalgratturina – 20 km naiskonnasõidus. Töötas 37 aastat õmblusvabrikus Lembitu rätsepana. Nõukogude Eesti preemia (1948).
AAVIKSOO, Jaak (11. I 1954 Tartu), korvpallur ja sporditegelane, Peep A. vend. 196 cm. Lõpetas 1971 Tartu 2. kk-i ja 1976 füüsikateoreetikuna TRÜ. Füüsika-matemaatikaknd (1981). Hakkas korvpalli mängima EPA SK-s August Soku õpilasena. Võistelnud ka Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Tulnud 1972 ja 1973 TRÜ meeskonnas Eesti meistriks. Olnud 1999–2005 EASL-i president ja 2001–04 EOK täitevkomitee liige. Eesti Spordi Nõukogu liige (2000). 1992–95 TÜ prorektor (a-st 1992 prof), 1995 EV kultuuri- ja haridus- ning 1996 haridusminister, 1998–2006 TÜ rektor, 2007–11 EV kaitseminister, 2011–14 haridus- ja teadusminister, 2014–15 Riigikogu liige ja 2015–20 TTÜ rektor. Eesti TA liige (1995). Riigivapi IV klassi orden (2000), Saksamaa Liitvabariigi suur teeneterist (2000), Soome Valge Roosi orden (2001), Prantsusmaa rkl teeneteorden (2001), Valgetähe II klassi orden (2006), Läti Vabariigi Kolme Tähe II klassi orden (2009).
AAVIKSOO, Peep (18. VIII 1956 Tartu), korvpallur ja sporditegelane, Jaak A. vend. Lõpetas 1974 Tartu 2. kk-i, 1980 TÜ (treeneri-pedagoogina) ja 1993 EBS-i. Sportlaskarjääri (1962–89) jooksul võitnud Eesti mv-tel 1974–89 TRÜ ja Harju KEK-i meeskonnas 11 medalit, sh tulnud 1975–78 TRÜ meeskonnas Eesti meistriks; 1974 ja 1979 olnud Eesti karika võitjaid. Mänginud ka Kalevi esindusmeeskonnas ja Ehitajas. Kuulunud 1977 Eesti koondisse. NL-i karikavõistlustel 1978 2. koht ja Baltimaade karikavõistlustel (Baltic Cup) 1977 võitjaid. Msp (1978). Olnud 2000–12 Eesti Korvpalliliidu president ja 2001–12 Rhv Korvpalliliidu Peaassamblee liige. 2000–01 EOK liige ja 2001–16 EOK täitevkomitee liige. 1996–97 Tallinna Rotary Klubi president. 2008–15 Rumeenia aukonsul Eestis. 2011–20 EBS Executive Education OÜ ja a-st 2021 OÜ Holcus juhatuse liige.
AAVING, Valdeko (5. XII 1946 Jõgeva v, Tartumaa – 26. VII 2018 Jõgeva), tõstja. 173 cm, 96 kg. Lõpetas 1964 Porkuni eriinternaatkooli. Tõstmist hakkas harrastama 1964 Villu Ojassalu juhendamisel. Tuli 1969 ja 1971 kolmevõistluses ning 1977 2 korda üksiktõstetes Eesti meistriks. Püstitas 4 Eesti rekordit. Isiklikke rekordeid: kolmevõistluses 460 (152,5 + 135 + 172,5) ja kahevõistluses 330 (145 + 185), mõlemad poolraskekaalus. Harrastas ka kergejõustikku. Võitis 1966 NL-i kurtide mv-tel kuulitõukes 2., 1972 3. ja 1973 3. koha. Msp (1968). Töötas Jõgeval rätsepa ja laadijana. B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 136–137.
AAVISTE, Aksel (29. VI 1925 Valga – 19. III 2010 Valga), sporditegelane. Sportima õhutas teda sõjalise kasvatuse õpetaja leitnant Emil-August Rosin. Tuli 1950 Valgamaa meistriks teivashüppes, 1956 Tõrva malemeistriks, 1986 Eesti Pimedate Ühingu kabemeistriks. Jõu I kongressi delegaat 1947 ja Jõu auliige (1966). Töötas ajalehtede Valgamaalane ja Uus Elu (Tõrva) kaastöölisena ning kirjade osakonna juhatajana. Oli 1955–56 Tõrva raj-i spordikomitee esimees. Tegi kaastööd Kehakultuurile ja Spordilehele.
KIHO, a-st 1973 A a v o j a, Marje (22. V 1947 Tartu), korvpallur. 175 cm. Lõpetas 1965 Tartu 5. kk-i ja 1971 romaani-germaani filoloogina TRÜ. Hakkas käima Linda Ojastu kergejõustikurühmas, jätkas korvpallurina Edgar Naaritsa juhendamisel. Võistles 1966–70 TRÜ ja Eesti koondises. 1967 NL-i rahvaste spartakiaadi (ühtlasi NL-i mv-te) 4. koht. Eesti mv-tel võitnud 1967, 1968 ja 1970 kulla ning 1971 ja 1972 hõbeda, 1969–71 olnud karikavõitjaid ning 1967 ja 1970 suvespartakiaadi võitjaid. Msp (1967).
AAVOLA, Uno (24. XI 1930 Narva – 30. XI 2017 Otepää), kahevõistleja ja suusatreener. Lõpetas 1950 Tartu Elektromehaanika Tehnikumi ja 1954 TRÜ KKT. Alustas sportimist 1945 Kiviõli kk-s, Tartus juhendas tema treeninguid Herbert Abel. Oli 1952–55 NL-i kahevõistluskoondise kandidaat ja 1953 Balti meister. Eesti mv-tel võitis kahevõistluses 2 kulda (1953–54) ja 3 hõbedat (1951, 1955–56), suusahüpetes 2 hõbedat (1953, 1956) ja 1 pronksi (1955) ning murdmaasuusatamises 1955 2 hõbedat (18 km-s ja 4 × 10 km-s). Tuli 1955 ka sõudmises (roolijaga neljapaadil) Eesti meistriks. Kalevlane. Töötas 1954–55 TRÜ õppejõuna, 1955–73 Rakveres pedagoogilises ja internaatkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ning 1973–99 TSIK-i/ESG Otepää filiaali vanemtreenerina. Kuulus Suusaliidu treenerite nõukokku. ENSV tnl treener (1978), Kalevi auliige (2005). – Abikaasa Vaike A., a-ni 1955 T õ n t s (18. IX 1931 Tallinn – 3. III 2017), oli 1973–96 TSIK-i/ESG Otepää filiaalis kehalise kasvatuse õpetaja ja suusatreener. Vend Ants A. (8. II 1929 Narva – 27. XII 2007 Harjumaa), võitis 1952 Eesti mv-tel kahevõistluses kulla ja suusahüpetes pronksi. Tuli 1947 jalgrattaspordis 30 km eraldistardist sõidus Eesti meistriks.
ABEL, Aleksandr (7. II 1953 Mariinsk, Vene NFSV), allveesporditreener. Lõpetas 1970 Novokuznetski 81. kk-i ja 1975 samas Siberi Akadeemia tehnoloogiateaduskonna. Sportima hakkas 1966, allveesporditreeninguid alustas 1969. Allveesporditreenerina tegutsenud 1977–81 Novokuznetskis, a-st 1982 olnud Kohtla-Järvel veespordialade klubi treener ja juhatuse liige. Olnud 1986–98 Eesti koondise peatreener. Tema juhtimisel sai Eesti naiskond 1993 maailmamängudel üldvõidu. Edukaim õpilane Kristina Nurk. Allveesporditreeneri 6. kutsetase (2004) ja ujumistreeneri 7. kutsetase (2016). Tegutsenud kohtunikuna (vab kat). Kuulunud 1999–2015 Allveeliidu juhatusse. Avaldanud kirjutisi spordi- ja päevalehtedes.
ABEL, Arvi (5. IX 1936 Jõhvi v, Virumaa – 5. VII 1989 Toila), suusatreener, Liivi A-i abikaasa. Lõpetas Kohtla-Järve töölisnoorte kk-i. Alustas sportimist 1948 Kohtla-Järve 1. kk-s, harrastas suusatamist, jalgrattasõitu ja kergejõustikku. Võitis 1956–62 Eesti mv-tel murdmaasuusatamises indiv 2 hõbedat ja 1 pronksi ning teatesõidus 1 hõbeda ja 1 pronksi. Msp (1964). Oli Kalevi ja Jõu liige. Töötas Kohtla-Järve LNSK ja Jõu KSMK suusatreenerina. Algatas Iisaku suusabaasi rajamise (1969–70).
SUIJA, a-ni 1973 A b e l, Eha (24. VIII 1944 Võrumaa), suusataja ja sõudja, Andrus S. abikaasa, Silja S. ema. 172 cm, 66 kg. Lõpetas 1962 Võru 1. kk-i ja 1967 EPA. Alustas suusatreeninguid 1960 Võru SK-s Aino Paali õpilasena ja jätkas EPA-s Tõnu Luige juhendamisel. Võitnud suusatamises 1962–67 Eesti mv-tel indiv 2 hõbedat ja 2 pronksi ning teatevõistluses 2 kulda ja 2 pronksi. Tartu suusamaratoni võitja 1967. Tulnud sõudmises 1971 roolijata kahepaadil ning 1972 paarisaerulisel roolijaga neljapaadil ja kaheksapaadil Eesti meistriks. Msp suusatamises (1964). Kuulunud Kalevisse. A-st 1995 tegutsenud eraettevõtjana majutusteenuse alal.
ABEL, a-ni 1940 K u l l, Erna (19. XII 1915 Kivijärve, Laiuse v, Tartumaa – 31. VIII 1999 Tartu), suusataja ja spordipedagoog, Herbert A-i abikaasa. 161 cm, 57 kg. Lõpetas 1934 Tartu Pedagoogiumi ja 1945 TRÜ KKT. Alustas suusatreeninguid Urvaste algkooli õpetajana (1935–41), tema treener oli abikaasa. Võitis 1941–64 Eesti mv-tel suusaaladel 53 medalit, sh 32 kulda: 16 murdmaa- ja 13 mäesuusatamises, 3 kombineeritud kahevõistluses (5 km + slaalom). Oli 1949–53 NL-i parimaid mäesuusatajaid, tuli 1952 slaalomis NL-i aü-te meistriks. Kergejõustikus võitis 1942–45 Eesti mv-tel 1 kulla (800 m, 1945), 1 hõbeda ja 3 pronksi. Võrkpallis ja korvpallis sai 1944 Eesti mv-tel Tartu Kalevi naiskonnas hõbeda. Kuulus ka Eesti orienteerujate paremikku, võitis 1965 Eesti mv-tel veteranide klassis kulla. Oli 1945–49 TRÜ suusaspordikateedri assistent, 1959–70 vanemõpetaja ja 1967–70 juhataja ning 1949–50 kehalise kasvatuse kateedri vanemõpetaja. Oli abikaasa partner ka treeneritöös. Tegutses kohtunikuna (1955 vab kat). Avaldanud õppemetoodilisi kirjutisi. Msp (1961). Kalevi auliige (1963) ja ENSV tnl sporditegelane (1964). Valgetähe V klassi teenetemärk (1998). ROK-i aastaauhind "Sport ja eetika" (1998). A-st 2001 korraldatakse Erna ja Herbert Abeli mälestusvõistlust. B: F. Parre. Head libisemist! Tln, 1968; Abelid 100. Meenutuste ja tänuga. [Koostanud K. Zilmer] Harjumaa, 2016; 100 silmapaistvat Eesti naist. [Koostanud M. Kivirand] Tln, 2017, lk 10–11.
ABEL, Herbert (13. V 1916 Sõmerpalu v, Võrumaa – 28. XI 1991 Tartu), suusataja ja suusatreener, Erna A-i abikaasa. Õppis Võru ja Rakvere õpetajate seminaris ning Tartu Pedagoogiumis, lõpetas 1947 TRÜ KKT. Alustas suusatreeninguid Rakveres Theodor Andressoni õpilasena. Harrastas murdmaa-, patrull- ja mäesuusatamist ning kahevõistlust. Võitis suusaaladel Eesti mv-tel 1945–53 13 medalit: 4 murdmaa-, 2 patrull- ja 7 mäesuusatamises, sh 1947 slaalomis kulla. Sai ka vettehüpetes 1948 Eesti mv-tel 2 pronksi. Tuli 1965 orienteerumisjooksus veteranide klassis Eesti meistriks. Töötas 1935–41 Urvaste algkoolis õpetajana, 1947–52 TRÜ-s õppejõuna, a-st 1952 Tartu KSMK vanemtreenerina. Oli ka Eesti koondise treenereid, rajas oma koolkonnaga meie murdmaasuusatamisele tee maailmasporti. Õpilasi: Rutt Rehemaa, Ingrid Mägar, Ann Karu, Erika Valdson, Inge Tiik, Maret Ratt, Helle Ritsing, Agnes Adamson, Mai Pruun, Arvi Oks, Tõnu Luik, Hain ja Tõnu Kinks, Mati Alaver, Laur Lukin, Uno Aavola. Tartu suusamaratoni ellukutsujaid (1960) ja Ruusa suusabaasi rajaja. Tegutsenud kohtunikuna (1955 vab kat). ENSV tnl treener (1966) ja Kalevi auliige (1963). A-st 2001 korraldatakse Erna ja Herbert Abeli mälestusvõistlust. B: Abelid 100. Meenutuste ja tänuga. [Koostanud K. Zilmer] Harjumaa, 2016.
ABEL, a-ni 1962 L o o s, Liivi (20. IV 1942 Tartu), suusataja, Arvi A-i abikaasa. 166 cm, 60 kg. Lõpetas 1962 Olustvere põllumajandustehnikumi. Suusatamist alustas 1954 Tartu LNSK-s Aino Paali ja Herbert A-i õpilasena, hiljem treenis teda abikaasa. Võitis NL-i maaspordiühingute mv-tel 1971 5 km-s kulla ja teatesuusatamises hõbeda, Eesti mv-tel 1965–73 2 hõbedat ja 3 pronksi. Tulnud 1965 2 km murdmaajooksus ja 1961 3 × 800 m teatejooksus Eesti meistriks. Msp (1963). Olnud Kalevi ja Jõu liige. Töötanud 1962–67 Toila kk-i õpetajana, 1967–74 Kohtla-Järve raj-i spordikomitee instruktorina ja 1974–77 kalakombinaadi spordimetoodikuna.
ABEL, Markko (31. VIII 1978 Tallinn), keeglimängija. Lõpetas 1996 Gustav Adolfi gümn-i ja 2002 TÜ matemaatikateaduskonna. Hakkas 1984 käima Anu Sakala ujumistreeninguil, 1995–2004 mängis jalgpalli, sportkeeglit hakkas harrastama 1993 Oleg Pantsošniku (1993–99) juhendamisel, hiljem on harjutanud iseseisvalt. Kuulunud a-st 1998 Eesti koondisse. Osalenud 1998, 2000, 2006–09, 2012–19 ja 2021–23 MM-il ning 2005, 2006, 2017 ja 2023 indiv MK-l; parimad tulemused: MM-il segapaarismängus 5. koht (2012), MK-l indiv 5. koht (2023). Tulnud 2000–22 35 korda (10 korda indiv, 10 korda paaris, 4 korda segapaaris, 2 korda tandemis, 1 korra sprindis ning 8 korda meesk) Eesti meistriks. Püstitanud 1996–2021 14 Eesti rekordit. Parimad tulemused: 40 viset 221 (Eesti rekord, 2012), 120 viset 655 (Eesti rekord, 2016) ja 200 viset 1065 (Eesti rekord, 2012). Meeste hulgas Eesti parim sportkeeglimängija 2000, 2008–11 ja 2013–17. Mänginud a-st 2011 Saksamaa Bundesliga klubis TuS Gerolsheim. 2004–06 Veeremängude Liidu sportkeeglisektsiooni president ja 2020–22 juhatuse liige. A-st 2013 Elva Keegliklubi juhatuse liige. Olnud 2022 Elvas toimunud MM-i peakorraldaja. Töötanud 2006–12 OÜ Affecto Estonia tiimijuhina, a-st 2013 Concise Systems OÜ juhatuse liige ja tegevdirektor.
ABELJANOV, Rašid (26. VI 1954 Toshkent), korvpallur. 206 cm. Lõpetas 1972 Toshkendis kk-i, õppis 1972–74 Toshkendi Rkl Ülikoolis ajalugu, 1974–82 TRÜ KKT-s, lõpetas 1984 Toshkendi KKI. Mänginud 1977–82 ja 1986–89 Eesti koondises ja Kalevi esindusmeeskonnas. Võistelnud NL-i üliõpilaskoondises (1977), Toshkendi Rkl Ülikooli meeskonnas (1973–74, 1983–85), Moskva AKSK-s (1974–76), Riia ASK-s (1976–77) ja Szolnoki klubides (1989–92; 1990 ja 1991 tulnud Ungari meistriks). 1977 universiaadi hõbe, NL-i mv-tel 1975 hõbe ja 1989 6. koht, NL-i karikavõistlustel 1982 3. koht, Baltimaade karikavõistlustel 1977 ja 1980 võitjaid. Tulnud 1978 TRÜ meeskonnas Eesti meistriks ning saanud 1986 ja 1989 Harju KEK-i meeskonnas hõbeda. Msp (1974). Olnud 1992–93 Szolnoki mees- ja naiskonna ja Ungari koondnaiskonna, 1992–95 Székesfehérvári meeskonna ning 1999–2003 Tallinna Kristiine SK treener. 2001 ka Eesti noormeeste koondise juhendajaid. Saanud veteranide maailmamängudel 2017 kulla, MM-il 2015 hõbeda ning EM-il 2018 kulla ja 2016 hõbeda. A-st 2003 tegev eraettevõtluses.
ABELS, Georg (2. X 1898 Pärnu – 30. X 1967 Tallinn), sporditegelane. Oli 1945–50 ENSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees. NL-i esimese maaspordiühingu asutajaid. Spordiseltsi Jõud esimene esimees (1947–50). Kuulus 1947–66 Jõu kesknõukogu presiidiumi. 1945–47 ENSV Spordikomitee tõstespordisektsiooni esimees. Jõu auliige (1966). ENSV tnl kultuuritegelane (1964). B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 218.
ABEN, Hillar (3. XII 1929 Tartu – 21. I 2024), vehkleja. Lõpetas 1948 Tartu 1. kk-i ja 1953 TPI ehitusteaduskonna. Tehnikateaduste doktor (1966). Vehklemist hakkas harrastama 1950 Kalevis Boris Valdeku juhendamisel. Kuulus Eesti epeekoondisse. Tuli epees 1 korra indiv (1951) ja 4 korda võistkondlikus arvestuses Eesti meistriks. Valgetähe III klassi teenetemärk (2001). Oli 1995–2007 Eesti TA toimetiste peatoimetaja. Töötas a-st 1960 TTÜ Küberneetika Inst-s, sh 2005–16 juhtivteadurina. B: G. Press. Eesti vehklemise raamat. 1908–2018. Tln, 2018, lk 96–99.
ABERG, Aleksander (11. VIII 1881 Kolga v, Harjumaa – 15. II 1920 Armavir, Vene SFNV), maadleja, elukutseliste maailmameister. 178 cm, 90–100 kg. Alustas treenimist 1897 Tallinna raskejõustiklaste klubis. Tuli 1900 Eestimaa maadlusmeistriks ning sai 1901 Venemaa asjaarmastajate hõbemedali. Esines a-st 1901 elukutselisena, Georg Lurichi õpilasena. Võistles a-st 1903 Venemaal ning Lääne-Euroopas Kreeka-Rooma maadluses ja Põhja-Ameerikas ka vabamaadluses, oli võitmatu, paistis silma viimistletud tehnika ja haruldase vastupidavuse poolest. Abiellus 25. I 1920 tsirkusemaadleja Emma Lusenbergiga. A-st 1966 on korraldatud Harjumaa noortele Kreeka-Rooma maadluses tema mälestusvõistlust. B: A. Suhhanov. Aleksander Aberg. Tln, 1977; V. Veedam. Lurich Ameerikas: Hackenschmidti jälgedes, Abergi varjus. Toronto, 1981; 100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988) [Koostanud L. Koik] Tln, 1996, lk 55–67; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 18–19.
ABNER, Ivar (28. X 1962 Ambla, Tapa raj), maadleja. 168 cm, 57–60 kg. Lõpetas 1980 Kadrina kk-i. Maadlusega alustas koolipõlves 1975. Kreeka-Rooma maadluses MM-il 1994 26. ja EM-il 1992 11. koht. Eesti mv-tel saanud 1980–2000 kokku 17 medalit, sh Kreeka-Rooma maadluses 9 kulda (1984–85, 1991–95, 1997–98). Kuulunud 1988–94 Eesti koondisse. A-st 2016 Kadrina valla Tervise- ja Rahvakultuuri Rühmik, a-st 2018 Spordiklubi Kadrina ja a-st 2022 Maadlusveteranide Ühenduse juhatuse liige. Töötanud Eesti kaitseväe Kirde kaitseringkonna spordiinstruktorina.
ABRAM, Hugo (14. IV 1915 Tallinn – 28. IX 1998 Tallinn), purilendur ja treener. Lõpetas 1933 Tallinna reaalgümn-i, 1935 Eesti kaitseväe lennukooli tagavaralendurite kursused ja 1939 lennukooli ohvitseride klassi. Harrastas koolipõlves kergejõustikku, pesapalli, laskmist ja ratsutamist. Punaarmeesse mobiliseerituna oli 1941–43 Ufas lennukooli instruktor ja sooritas 1942 esimese langevarjuhüppe. 1944–46 oli lennueskadrilli Tasuja lendur, pärast demobiliseerimist 1946 OSOAVIAHIM-i instruktor ja a-st 1947 Tallinna Aeroklubi mootorlendurite algväljaõppesalga komandör, 1949 alustas purilendurite väljaõpet ja ka ise purilennukiga lendamist. 1957 Balti tsoonivõistlusel meesk esikoht. 1961 purilennus I järk ja NL-i rahvaste spartakiaadil meesk 7. koht. Oli 1960–66 Eesti koondise treener. Õpilasi: Illar Link, Ülo Keedus, Andrei Tjaptin, Eda Laan, Ants Künnapuu. 1966–80 ALMAVÜ purilennuinstruktor. Ülel kat kohtunik (1971).
ABRAMS, Bernhard (22. III 1891 Tallinn – 15. II 1945 Intinsk, Komi ANSV), kergejõustiklane ja sporditegelane. 176–178 cm, 72–74 kg. Lõpetas 1904 Tallinna linnakooli ja 1916 Kiievi 2. lipnikekooli. Sportimist alustas 1908. Moodustas linnakooli poistest Meteori ja 1911 Kalevi jalgpallimeeskonna. Võitis 1914 Riias ülevenemaalisel II olümpial kõrgushüppe Venemaa rekordiga 1.80 ning tuli 1915 Venemaa mv-tel kõrgushüppes 2., kümnevõistluses 3. ja 4 × 400 m teatejooksus Kalevi meeskonnas 2. kohale. Püstitas indiv 5 kergejõustikualal (110 m tõkkejooksus, kõrgus-, teivas- ja kaugushüppes ning kümnevõistluses) Eesti tipptulemusi. Tuli 1919 kõrgushüppes ja 1918 jääpallis Eesti meistriks. Oli 1918 Kaitseliidu Tallinna 1. jaoskonna ja piirivalve salkkonna ülem, Vabadussõjas Kalevlaste Maleva organiseerijaid ja majandusülem, 1932–40 Kaitseliidu Kalevi malevkonna pealik. Sporditarvete äri Esto asutajaid (1918) ja 1920–40 selle äri juht. Tegutsenud kergejõustiku-, jalg- ja jääpalli-, kiir- ja iluuisutamisvõistlustel kohtunikuna, oli esimesi lauatennise propageerijaid ja varustuse levitajaid. Kuulus 1911–28 Kalevi juhatusse ( üle 15 aasta aseesimehena), 1922–34 ESK ja 1930–34 Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, asutas 1925 spordiklubi Kalevipoeg ning 1929 Eesti Suusaklubi, oli nende esimees. Vabadusristi I liigi 3. järk (1921), Kotkaristi V ja IV klassi teenetemärk (1929, 1938), Eesti Punase Risti teenetemärk (1940), Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk (1929). Juulis 1940 arreteeriti. Suri vangilaagris. B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 96.
ABSALON, Martin (7. I 1986 Tartu), sõudja. 188 cm, 89 kg. Lõpetas 2005 Pärnu Ülejõe gümn-i ning 2010 keskkonnatehnoloogia erialal ja 2013 loodusteaduse magistrina TÜ. Alustas sõudmisega 1998 Raini Lelle juhendamisel, hiljem treeninud Mihkel Leppiku käe all. 1999–2000 tegeles ka korvpalliga. 2004 juunioride MM-il roolijaga kahepaadil 5. koht. Saanud kaheksapaadil MM-il 2007 16. ning U-23 MM-il 2005 ja 2006 7., 2007 kulla ja 2008 6. koha. Üliõpilaste MM-il 2006 ja 2008 kaheksapaadil 3. koht. Osales 2008 olümpia kvalifikatsiooniregatil ja sai kaheksapaadil 5. koha, 2009 EM-il kaheksapaadil 4. koht. Tulnud 7 korda Eesti meistriks: 2012 roolijata kahepaadil, 2006 ja 2009 roolijata neljapaadil ning 2005–07 ja 2009 kaheksapaadil. Pärnu parim juunior 2007, Sõudeliidu parim juunior (U-23) 2006 ja 2007. Tulnud 2013 athletic fitnessis Eesti karikavõitjaks ja võitnud 2020 autorallis klassis EMV7 hõbeda. A-st 2015 OÜ Fossa ja a-st 2019 Sifaka OÜ juhatuse liige.
ADAMI, Avo (25. XII 1946 Koeru – 22. VI 2022 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1965 Tallinna 7. kk-i ja 1975 TPedI KKT. Sportima hakkas Vändras, a-st 1958 mängis Tallinna Lastestaadionil Albert Leichneri juures jalgpalli ja jäähokit, tuli 1963–64 Elmar Saare meeskonnas Eesti noortemeistriks. Oli 1975–78 Tallinna 3. kk-i kehalise kasvatuse õpetaja, 1978–89 ENSV Spordikomitee vaneminstruktor, rahvaspordiosakonna ja noortespordivalitsuse juhataja, 1989–96 Makarov Music Managementi ja levimuusikute klubi Muusik töötaja, 1997–2000 Eesti Tervisespordi Ühenduse projektijuht, 2000–02 ESK sekretariaadi peaspetsialist, 2002–03 EOK IT-projektijuht, 2003–07 Eesti Sporditeabe SA ning 2007–13 Spordikoolituse ja -Teabe SA projektijuht. – Poeg Christian A. (26. IX 1977 Tallinn), jäähokimängija, tulnud 2004 HC Panteri ja 2008 Tartu Kalev-Välk meeskonnas Eesti meistriks. Juhendanud 2005–08 Eesti meistriks tulnud HC Dreamland Queens naiskonda. Olnud Eesti naiste koondise treener. A-st 2017 Hockeyhood OÜ juhatuse liige.
ADAMS, Arnold (20. III 1922 Tori v, Pärnumaa – 1. II 1994 Tallinn), sporditegelane. Oli 1966–71 Poksiföd-i esimees (sel ajal võitsid Eesti poksijad NL-i mv-tel 6 medalit, 10 poksijat sai NL-i msp nimetuse). 1968 Nigul Maatsoo mälestusvõistluse algatajaid.
LEVANDI, a-ni 1965 A d a m s o n, Agnes (29. I 1940 Tšeljabinsk, Vene NFSV), suusataja ja spordipedagoog, Anti L. abikaasa, Allar L. ema. Lõpetas 1959 Tartu 1. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas koolis Irene ja Hans Puki juhendamisel, tema esimesi suusatreeninguid suunas Aino Paal, a-st 1957 treenisid teda Herbert ja Erna Abel. Eesti mv-tel võitnud 1956–64 murdmaasuusatamises 11 kulda (8 teatesõidus), 3 hõbedat ja 6 pronksi (1 teatesõidus) ning mäesuusatamises 4 pronksi. Msp (1958), aumsp (1963). Kuulunud põhiliselt Kalevi, lühikest aega ka Spartaki, Jõu ja Dünamo liikmeskonda. Olnud 1964–66 Jõu suusatreener, 1966–70 TPI kehalise kasvatuse kateedri ja 1970–87 TPedI tali- ja veespordikateedri õppejõud, 1987–97 Tallinna meditsiinikooli kehalise kasvatuse ala juhataja. Tegutsenud suusakohtunikuna (1980 vab kat). Olnud 1997–98 Tallinna Lastehaigla taastusraviosakonnas füsioterapeut ning a-st 1999 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses füsioterapeut ja administraator. B:Käbi ei kuku... Kahe põlvkonna lood Vikerraadios. [Koostanud E. Ojaveski] Tln, 2022, lk 142–159.
ADAMSON, Ants (14. II 1936 Vändra v, Pärnumaa – 17. II 2000 Ardu, Harjumaa), jalgrattur. 174 cm, 68 kg. Õppis Vändra kk-s, lõpetas 1955 Tallinna tööstuskooli nr 2. Sportima suunas teda Pärnjõe koolis õpetaja Evald Laprik, Tallinnas harjutas Harald Risti juhendamisel kergejõustikku. Jalgrattasõitu alustas 1954 Tööjõureservides Lembit Sestvergi käe all. Võitis NL-i mv-tel 100 km meeskonnasõidus 1958 hõbeda ja 1957 pronksi ning meesk mitmepäevasõidus 1963 pronksi. Tuli 1957–65 maantee- ja trekisõidus meesk 8 korda Eesti meistriks. Sai 1966 raudteesportlaste EM-il pronksi. Msp (1958). Töötas Tööjõureservides ja Lokomotiivis treenerina ning Ardus EKE EMV-s ehitajana.
ADAMSON, August (12. III 1911 Kuressaare – surmaaeg ja -koht teadmata), kergejõustiklane. 173 cm, 73 kg. Lõpetas 1925 Kuressaare algkooli. Harrastas võimlemist ja kergejõustikku kohalikus Eesti Seltsi spordiringis. Püstitas 1934 kergejõustikus Saaremaa rekordeid. Tuli 1939 Tallinna Kalevi liikmena teivashüppes Eesti meistriks ja sai Eesti mängudel 2. koha. Püstitas 1940 Eesti mv-tel teivashüppes isikliku rekordi 3.92 (osales väljaspool võistlust). Kuulus 5 korda Eesti koondisse (1940 Balti liiduvabariikide matšil esikoht). Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, püstitas 1942 granaadiviskes eesti laskurdiviiside rekordi (68.91). Langes Velikije Luki lahingus vangi, põgenes 1944 Saksamaale.
ADAMSON, Enn, hiljem Henn L i n t h (13. II 1969 Tallinn), motosportlane, Tiia A-i poeg. 183 cm, 77 kg. Lõpetas 1988 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi. Sportima hakkas 1984 noorte motokoolis Rudolf Krestinovi juhendamisel. Ringrajasõidus 1986 NL-i noortemeister ja 1987 pronks, hipodroomisõidus 1985 noorteklassis pronks. Tulnud hipodroomisõidus 1986 Eesti meistriks ning ringrajasõidus (125 cm3, noored) 1987 Eesti ja 1988 Läti meistriks. Kalevi suursõidu võitja 1986 (125 cm3, noored), 1994 (F-350) ja 1996 (Superbike/TT F1). 2007 jettide Alpe Adria Cupi võitja klassis Ski Open (Superstock) Beginners. 2008 püstitas Pärnu jõel jettide 50 m sõidus Eesti rekordi. Spordiklubide Adamson Racing ja Stingray Extreme asutajaid. Eraettevõtja.
ADAMSON, Harry (7. III 1934 Pärnu – 29. XII 2010 Pärnu), sporditegelane. Lõpetas 1952 Pärnu 1. kk-i. Harrastas Spartakis maadlust ja Kalevis laskesporti. Töötas 1957–61 Pärnu Kalakombinaadi spordimetoodikuna, 1974–92 Pärnu Kalevi Laskurklubi ülemana. Oli 1958–72 Pärnu Kalakombinaadi kehakultuurikollektiivi esimees ja 1973–92 ALMAVÜ Pärnu lasketiiru juhataja. Tegutses laskespordikohtunikuna (1982 vab kat) ja 1978–87 ühiskondliku lasketreenerina. Õpilasi: Erika Aas, Ivar Randmer. Kalevi auliige (1971).
ADAMSON, Jüri (21. VII 1935 Tallinn – 28. IV 2002), autosportlane. Hakkas autosporti harrastama 1962 Jaan Sulini juhendamisel. Võitis 1971 NL-i mv-tel vormelite ringrajasõidus vormel 4 klassis pronksi. Tuli 1966 kardis klassis 125 cm3 Eesti meistriks, vormelite ringrajasõidu mv-tel võitis 1969 vormel 4 klassis pronksi. Kuulus 1965–66 NL-i koondisse. Msp (1970).
ADAMSON, a-ni 1964 V a t k u, Tiia (16. V 1936 Tallinn – 30. IX 2022 Tallinn), jalgrattur ja sporditegelane, Enn A-i ema. Lõpetas 1954 Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi. Sportima hakkas 1951 õpetaja Helmut Multeri juhendamisel, tema treenerid on olnud ka Rein Renke ja Leo Raudvere. Tuli 1957–60 maantee- ja trekisõidus 5 korda indiv ja 3 korda naisk Eesti meistriks. Oli naiskonnasõidus 1959 Dünamo ülel meister ja sai NL-i rahvaste spartakiaadil 1963 4. koha. Võistles NL-i mv-tel Spartaki ja Dünamo koondises. Püstitas 5 Eesti rekordit. Tuli 2008 ka koroonamängus võistk (Saku koroonaklubi Tirts) Eesti meistriks. Msp (1960). Oli a-st 1957 artellis Parkett (hiljem Teenindusministeeriumi REV) spordimetoodik, meister, insener ja aü-ukomitee esimees, 1990 koondises Eesti Sport raamatupidaja ning 1991–2002 Eesti Tervisespordi Ühenduses peaspetsialist. – Poeg Mart A. (17. VIII 1965 Tallinn), motosportlane, tulnud 1987 ringrajasõidus 250 cm3 klassis Eesti meistriks. Poeg Ain A. (5. XI 1973 Tallinn), kardisportlane, tulnud 2002 Rotax Max klassis Eesti meistriks.
ADAMTAU, Jakob (2. VIII 1893 Suigu v, Pärnumaa – 5. I 1973 Pärnu), võimlemis- ja tantsuõpetaja ning sporditegelane. Õppis Sindi kihelkonna- ja Taali ministeeriumikoolis ning 1921–22 Pärnu õhtukoolis. Lõpetas 1917 Riias võimlemisõpetajate kursused. Täiendas end, sh kehakultuuri ja tantsu alal, kodu- ja välismaal kursustel, ka eraviisil. Töötas Pärnumaal, Tartus jm võimlemisõpetajana ning Eesti Karskusliidu kehakultuuriinstruktorina, pidas 1930. a-tel Tartus tantsukooli. Korraldas tantsukursusi ja -võistlusi, propageeris koolides tantsuõpetust, avaldas haridus-, spordi- ja tantsualaseid artikleid. Oli esimese Eesti tantsuõpetajate kongressi (1933) algatajaid ning Eesti Tantsuõpetajate Ühingu asutajaid ja esimees. Kuulus rhv tantsuõpetajate liitudesse UCS ja Lig. T:Praktiline ja teoreetiline võimlemisekonspekt ja käsklused (1919), Vabad mängud ja sport (1920), Moetantsude õpetus (1933). B: Adamtau tantsukool 10. juubeliaastal. Trt, 1938.
ADARI, Aadu, a-ni 1936 Aleksander A d o r f (25. VIII 1904 Tallinn – 9. IX 1956 Tallinn), spordiajakirjanik. Lõpetas 1924 Tallinna linna ühistehnikagümn-i, õppis TÜ-s. Harrastas jalg-, võrk- ja korvpalli. Tallinna Võitleja asutaja ja 1923–29 esimees. Oli tegev EKRAVE Liidu, ESK ning Käsipalli- ja Jalgpalliliidu juhatuses. Kuulus 1932–40 Tallinna Spordipressi Klubisse. Oli a-st 1924 ajalehtede kirjasaatja, 1932–33 Eesti Spordilehe tegevtoimetaja ja 1934–40 vastutav toimetaja, 1940–41 ja 1944–46 Kehakultuuri tegevtoimetaja, a-ni 1944 ka Eesti Sõna sporditoimetaja, 1947–56 Pedagoogilise Kirjanduse ja Eesti Rkl Kirjastuse välistoimetaja, võistlusmääruste ja õpikute tõlkija. T:Kehakultuurlase käsiraamat 1948 (1948), Kehakultuurlase käsiraamat 1952 (1952), "Spordi suurraamatu" sarjas Kergejõustik I (1940) ja Poks (1939, autoreid).
ADARI, Hubert (21. II 1925 Viljandi – 5. VIII 2020 Viljandi), tennisist ja sporditegelane. Lõpetas 1945 Viljandi 2. kk-i ja 1950 TRÜ arstiteaduskonna farmaatsiaosakonna. Oli paljukordne Viljandi meister tennises ning võrk- ja korvpallis. Tuli tennises Spartaki meistriks. Oli ka aktiivne turniiribridži mängija. Tegutses ligi 30 aastat Viljandi tennisesektsiooni esimehena, oli ka tennisekohtunik (vab kat) ja tegi kaastööd ajalehtedele. Kuulus Sakala, Spartaki (1945) ja Kalevi liikmeskonda (1960). Osales 1943–44 vabatahtlikuna Soome Jätkusõjas. Oli 1944–45 Viljandi ajalehe spordireporter. Töötas 1953–97 Viljandi haigla apteegi juhatajana.
ADER, Andres (19. III 1951 Tallinn), korvpallur. 194 cm. Lõpetas 1969 Tallinna 20. kk-i, õppis TRÜ-s matemaatikat ja kehakultuuri, lõpetas 1977 TPedI KKT. Kuulunud 1977–78 Kalevi esindusmeeskonda ning 1973–77 Ehitajasse. NL-i üliõpilasmv-tel 1975 hõbe. Tulnud 1969, 1970 ja 1972 TRÜ ning 1974 ja 1979 Harju KEK-i meeskonnas Eesti meistriks ning 1976 Eesti karika võitjaks. 1990–92 mängis Rootsis Visby Basketis. Msp (1976).
ADER, Margus (15. II 1977 Võru), laskesuusataja. 175 cm, 71 kg. Lõpetas 1995 ESG Otepää filiaali. Hakkas sportima Vastseliina kk-s Ants Joonase ja Üllar Tähe juhendamisel. Saanud juunioride MM-il 1996 indiv 25. ja 27., meeskonnasõidus 8. ja 4 × 7,5 km teatesõidus 12., 1997 indiv 7. ja 14. koha ning juunioride EM-il 1997 15 km-s pronksi ja 10 km sprindis 11. koha. MM-il 1999 20 km-s 54., 2000 20 km-s 60., 2001 4 × 7,5 km teatesõidus 15. ning 2005 20 km-s 46. ja 4 x 7,5 km teatesõidus 16. koht. Olnud EM-il 20 km-s 1998 14. ja 2002 17. MK etapil 2005 10 km sprindis 36. koht. Sõjaväelaste MM-il 2005 25 km meeskonnasõidus 4. koht. Võitnud laskejooksu MM-il 1999 4 × 6 km teatevõistluses pronksi. Kuulus 2002 Salt Lake City tali-OM-il Eesti koondisse, kuid ei võistelnud. Eesti mv-tel võitnud laskesuusatamises 2000–05 kokku 9 medalit: 2 kulda, 1 hõbeda ja 6 pronksi. Tulnud 1999–2005 5 korral Eesti meistriks ka suvebiatlonis ja 2000–04 3 korral murdmaasuusatamise teatesõidus. Kuulunud Põhjakotka liikmeskonda. Korraldanud noorte karikasarja EOK-Viessmann. A-st 2007 tegutsenud televisioonis suurvõistluste abikommentaatorina. Olnud 2018–22 Laskesuusatamisföd-i ja 2020–24 MTÜ Tartu Biathlon juhatuse liige. A-st 2006 M.A Consult OÜ juhataja.
ADER, Viktor (4. X 1910 Tallinn – 7. IX 1966 Tallinn), jalgpallur. Alustas jalgpallitreeninguid 1927 Tallinnas NMKÜ-s, mängis 1928–29 ründajana Merkuris ning 1930–36 VS Spordis. Tuli 1931–33 Eesti meistriks. Mängis 1931–33 6 korda Eesti koondises ja lõi 1 värava. Elukutselt oli metallitööline.
ADLER, Kaupo (2. XI 1924 Pihtla v, Saaremaa – 25. V 1999 Tallinn), võrkpallikohtunik. Lõpetas 1950 juristina TRÜ. Harrastas kergejõustikku ja lauatennist. Oli üle 25 aasta Eesti parimaid võrkpallikohtunikke (1960 vab kat). Tegutses 1957–63 Tallinna võrkpallikohtunike kogu ja võrkpallisektsiooni presiidiumi esimehena ning vab võrkpallikohtunike kogu aseesimehena, kuulus Võrkpalliföd-i juhatusse. Kalevi liige. Töötas Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Trustis ja Rkl Kommunaalametis osakonnajuhatajana, oli 1960–90 elamu- ja kommunaalministri abi, 1996–99 Majandusministeeriumi elamuosakonna peaspetsialist.
ADARI, Aadu, a-ni 1936 Aleksander A d o r f (25. VIII 1904 Tallinn – 9. IX 1956 Tallinn), spordiajakirjanik. Lõpetas 1924 Tallinna linna ühistehnikagümn-i, õppis TÜ-s. Harrastas jalg-, võrk- ja korvpalli. Tallinna Võitleja asutaja ja 1923–29 esimees. Oli tegev EKRAVE Liidu, ESK ning Käsipalli- ja Jalgpalliliidu juhatuses. Kuulus 1932–40 Tallinna Spordipressi Klubisse. Oli a-st 1924 ajalehtede kirjasaatja, 1932–33 Eesti Spordilehe tegevtoimetaja ja 1934–40 vastutav toimetaja, 1940–41 ja 1944–46 Kehakultuuri tegevtoimetaja, a-ni 1944 ka Eesti Sõna sporditoimetaja, 1947–56 Pedagoogilise Kirjanduse ja Eesti Rkl Kirjastuse välistoimetaja, võistlusmääruste ja õpikute tõlkija. T:Kehakultuurlase käsiraamat 1948 (1948), Kehakultuurlase käsiraamat 1952 (1952), "Spordi suurraamatu" sarjas Kergejõustik I (1940) ja Poks (1939, autoreid).
ADRIK, Eugen (Jevgeni) (20. XI 1924 Kohtla v, Virumaa – 18. II 1993 Stockholm), purjetaja ja jääpurjetaja. Lõpetas 1939 Kiviõli kooli. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse ja võttis osa II maailmasõjast. Hakkas mõlemat ala harrastama 1946. Purjetamises võistles klassides M20, Star ja Olümpiajoll, harrastas ka avameresõitu. Tuli olümpiajollil 1950 NL-i meistriks ja 1949, 1950, 1952 Eesti meistriks ning Star-klassis 1957 Eesti meistriks. Jääpurjetamises monotüüp XV klassis 1949 ja 1952 NL-i mv-te pronks, 1956 Eesti meister, 1951 ja 1952 Eesti mv-te hõbe. Püstitas 1957 monotüüp XV klassis NL-i rekordid 95,745 km/h ja 100,000 km/h ning 20 m2 vabaklassis 102,857 km/h. Msp (1951). Töötas tislerina ja treenerina Vab Jahtklubis, põgenes 1957 avameresõidul oma jahil Rootsi, kus elas surmani. Mõisteti Eestis 10. XII 1957 tolleaegse seadustiku järgi süüdi kodumaa reetmises. Eesti purjetajate taotlusel 7. II 1990 rehabiliteeriti.
AEDMA, Andri (5. VII 1995 Tartu), ujuja. 186 cm, 82 kg. Lõpetas 2015 Tartu täiskasvanute gümn-i, õppis 2011–14 Audentese spordigümn-s. Alustas ujumisega 2001 Tartu Ujumisklubis Eric Rootsi ning hiljem Anneli Jaali ja Mihhail Krupnini käe all, jätkas Audentese Spordiklubis 2015–17 Siiri Põlluveeri ning 2017–19 Riho ja Martti Aljandi õpilasena. A-st 2019 treeninud Kalevi Ujumiskoolis Martti Aljandi juhendamisel. Saanud EM-il 2016 vabaujumises 50 m-s 63., 100 m-s 75. ja 200 m-s 62., 4 x 100 m vabaujumises 15. ja 4 x 200 m vabaujumises 17., 2018 vabaujumises 100 m-s 70. ja 200 m-s 55. ning 50 m rinnuliujumises 47.; lühiraja EM-il 2013 vabaujumises 50 m-s 47. ja 100 m-s 50. ning 4 x 50 m vabaujumises 13., 2017 vabaujumises 50 m-s 61., 100 m-s 56. ja 200 m-s 43., 50 m rinnuliujumises 46., 4 x 50 m vabaujumises 16. ja 4 x 50 m vabalt segateateujumises 13.; juunioride EM-il 2012 vabaujumises 50 m-s 36., 100 m-s 40. ja 200 m-s 50., 2013 vabaujumises 50 m-s 29., 100 m-s 34. ja 200 m-s 55. ning 50 m liblikujumises 52.; universiaadil 2015 vabaujumises 50 m-s 49., 100 m-s 48. ja 200 m-s 43. ning 4 x 100 m vabaujumises 18.; ENOF-il 2011 vabaujumises 50 m-s 17. ja 100 m-s 17. ning 4 x 100 m vabaujumises 21. koha. Tulnud vaba- ja teateujumises suvistel mv-tel 12 korda (2015–19) ning lühiraja mv-tel 5 korda (2015, 2018–19) Eesti meistriks. Parandanud 6 korral teateujumises Eesti rekordit. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 22,46, 100 m vabalt 48,95, 200 m vabalt 1.48,60, 50 m rinnuli 27,89, 100 m rinnuli 1.02,06, 50 m liblikat 24,55 (kõik 2017); 50-m ujulas 50 m vabalt 23,56 (2016), 100 m vabalt 51,19, 200 m vabalt 1.53,20 (mõlemad 2018). Kuulunud 2010–20 Eesti koondisse. A-st 2023 PõlluPro OÜ juhatuse liige.
AETTIK, Lembit (10. VII 1933 Rakvere – 24. V 1993 Rakvere), sporditegelane. Lõpetas 1953 Rakvere 1. kk-i. Harrastas spordikoolis Arvo Kuslapi ja Johannes Altsoo juhendamisel kergejõustikku ja korvpalli. Oli 1953–54 Kalevi Virumaa instruktor, 1958–72 Rakvere raj-i spordikomitee esimees ning 1974–89 Rkl Kindlustuse agent ja Spordiloto vaneminstruktor. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (1971 ülel kat). Kuulus aseesimehena Eesti kergejõustikukohtunike kogu eestseisusse. Kalevi auliige (1973).
AGAFONOV, Aleksander (9. V 1940 Narva – 13. V 2014 Tallinn), korvpallikohtunik. Õppis 1956–58 Tallinna tööstuskoolis nr 2. Sportima hakkas kooliaastail õpetaja Boris Kurve innustusel, korvpallikohtunikuks sai Tallinnas Eero Lapingu ja Ants Käbi suunamisel. A-st 1961 vab kat, a-st 1968 ülel kat ja a-st 1979 ka Rhv Korvpalliliidu (FIBA) litsents. Kuulus 1966–89 Eesti Korvpalliföd-i kohtunikekogu juhatusse, 1965–71 oli Tallinna kohtunikekogu esimees. Töötas 1963–65 tehases Progress spordimetoodikuna, 1993–96 Rakvere korvpalliklubi Markus direktorina, 1999–2001 Korvpalliliidus projektijuhina ja hiljem Kopli ametikoolis kehalise kasvatuse õpetajana.
AGANITS, Andri (7. IX 1993 Põlva), võrkpallur. 207 cm, 102 kg. Lõpetas 2012 Audentese spordigümn-i. Hakkas võrkpalli mängima 2004 Oraval Vendu Suurmanni õpilasena, jätkas 2009–12 Audenteses õppides Raul Reiteri ja noortekoondises Urmas Tali juhendamisel. Klubide tasandil on mänginud 2011–13 Tallinna Selveris (treener Avo Keel; Eesti meister 2013), 2013–14 Saksamaa Bundesliga klubis TV Ingersoll Bühl, 2014–15 Itaalia kõrgliiga meeskonnas Altotevere Citta di Castello, Prantsusmaa kõrgliiga klubides Stade Poitevin Poitiers (2015–17) ja Montpellier Volley (2017–18), Belgia kõrgliiga meeskonnas Maaseiki Greenyard (2018–20; Belgia meister 2019), Kreeka kõrgliiga meeskonnas Thessaloniki PAOK (2020–21), Saksamaa Bundesliga klubis VfB Friedrichshafen (2021–22; Saksamaa karikavõitja ja mv-te hõbe 2022) ja Tallinna Selver/TalTechi meeskonnas (a-st 2022; Eesti meister 2023 ja 2024, Balti liiga võitja 2024). Mänginud 2009–13 Eesti noortekoondistes ja a-st 2013 Eesti koondises. Kuulus 2013 (17. koht) juunioride U-21 MM-i finaalturniiril ning 2015 (11.), 2017 (13.), 2019 (24.), 2021 (21.) ja 2023 (20. koht) täiskasvanute EM-i finaalturniiril mänginud, Euroopa liigas 2016 ja 2018 1., 2021 3., 2015 ja 2019 4. ning Maailmaliigas 2017 III grupis 1. koha saanud Eesti meeskonda.
AGU, Aivo (8. XII 1976 Tartu), vibulaskur ja sporditegelane. 177 cm, 75 kg. Lõpetas 1995 Tartu 12. kk-i ja 2001 ärijuhtimise erialal Audentese erakooli. Vibulaskmist hakkas harrastama 1989 Merike Kulli käe all, a-st 1996 jätkanud Raul Kivilo juhendamisel. Tulnud 1 korra indiv (2003), 7 korral meesk (1999, 2000, 2002, 2003, 2013, 2014, 2021) ja 1 korra segavõistkondade arvestuses (2016) Eesti meistriks ning 1 korra indiv (1998) Eesti sisemeistriks. 2003 ja 2006 võistk Baltimaade meister. Kuulunud 2003–07 ja 2012–18 Vibuliidu juhatusse, sh olnud 2004–07 ja 2016–18 juhatuse esimees. 2008–21 MTÜ Eesti Vibuspordikeskus juhatuse liige. Olnud 2015–20 EOK esindajate kogu liige ja 2017–20 EOK vibulaskmise treenerite kutsekomisjoni liige. Töötanud 1997–2010 AS-is Common, 2010–15 Common Trading OÜ-s ja a-st 2016 A2A OÜ-s.
AGU, Kristiine (5. IV 1971 Kohtla-Järve), sporditegelane. Lõpetas 1992 TÜ KKT. Töötanud 1991–2004 Kohtla-Järve Tammiku gümn-s kehalise kasvatuse õpetajana ning 2004–21 Kohtla-Järve linnavalitsuses kultuuri ja spordi peaspetsialistina. Olnud 2021–23 Kohtla-Järve abilinnapea. A-st 2023 Jõhvi Kesklinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Kuulunud a-st 2005 Ida-Virumaa Spordiliidu ja 2005–16 Kohtla-Järve Spordiseltsi Kalev juhatusse. Olnud 2014–18 Eesti Spordiseltsi Kalev volikogu liige.
AGUDIN, Viktor (29. IX 1928 Petseri v, Petserimaa – 28. XII 2012 Tallinn), tõstetreener ja sporditeadlane. Lõpetas 1948 Tallinna 32. kk-i ja 1953 Leningradis Lesgafti-nim KKI. Pedagoogikaknd (1972, TRÜ). Tõstmist hakkas harrastama 1946 Spartakis Karl Oole juhendamisel. Võitis Eesti mv-tel kergekaalus kulla (1954) ja 2 pronksi (1953 ja 1957). Oli 1953–68 Dünamo ja 1968–74 Jõu tõstetreener. Õpilasi: Anatoli Barinov, Daniel Ganjukov, Arne Heinlaid, Ervin Liebert, Olav Kool, Mati Nuude, Johan Tobi. ENSV tnl treener (1973). Jõu auliige (1974). Avaldanud Kehakultuuris tõstetehnika, treeningu metoodika ja planeerimise ning abistavate harjutuste teemalisi kirjutisi. Oli 1974–92 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Inst-i teadur, dots. A-st 2000 tegeles manuaalteraapiaga ja kasvatas ravimtaimi. B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 49.
AGUR, Matthias (25. III 1995 Viljandi), veemotosportlane. Õppinud Tartu Kutsehariduskeskuses. Veemotospordiga tegelnud 2010–13 Aivar Kommisaare juhendamisel. Võitnud EM-il 2012 klassis T-550 hõbeda. Tulnud juunioride arvestuses 2011 klassis JT-250 Euroopa meistriks, saanud samas klassis juunioride MM-il pronksi ja klassis GT-15 juunioride EM-il pronksi. 2013 MK-l klassis T-550 2. koht. 2012 klassis GT-30 Eesti meister ja 2011 klassis JT-250 Eesti juunioride meister. A-st 2022 Hõbe Nael OÜ juhatuse liige.
AGURAIUJA, Edgar (3. X 1931 Harku v, Harjumaa), jääpurjetaja ja sporditegelane. Lõpetas 1949 Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1965 TPedI KKT. Harrastanud sportvõimlemist, akrobaatikat, maadlust ja jääpurjetamist. Võitnud jääpurjetamises monotüüp XV klassis soodimehena NL-i mv-tel 1964 pronksi ning Eesti mv-tel 1963 hõbeda ja 1964 pronksi. Msp jääpurjetamises (1965). Töötanud 1949–67 Tartus, Põltsamaal ja Tallinnas kehalise kasvatuse instruktorina ja õpetajana ning 1967–75 Tallinna linnakutsekoolides nr 10 ja 19 direktorina, 1975–80 Tööjõureservide maadluskoolis, 1980–85 Tallinna 54. kk-s ja 1985–90 TSIK-is. Kuulunud Tööjõureservide vab nõukokku ja Maadlusföd-i presiidiumi, olnud Tallinna maadlussektsiooni esimees. Tegutsenud maadluskohtunikuna (1963 ülel kat).
AGURAIUJA, Paul (15. XI 1931 Tallinn – 27. VII 1979 Tallinn), ujuja, veepallur ja treener. 173 cm, 70 kg. Lõpetas 1950 Tallinna 9. kk-i, õppis TRÜ KKT-s. Harrastas ujumist, veepalli ja vettehüppeid Dünamos Herbert Rachmanni juhendamisel. Püstitas 1948 Eesti ujujaist esimesena NL-i noorterekordi – 100 m rinnuli 1.19,6. Oli 3-kordne Eesti meister vaba- ja liblikujumises (1952–54) ning 10-kordne meister veepallis (1953–63, Tallinna Dünamo meeskonnas). Ületas 5 korda Eesti rekordit liblikujumises. Tulemusi: 100 m rinnuli 1.17,9 (1950), 200 m rinnuli 2.48,7 (1952), 200 m liblikat 2.48,8 (1953). Msp ujumises (1951). Kuulus 1949–63 Eesti koondisse nii ujumises kui ka veepallis. Töötas 1965–73 Tallinna Kalevi ujumiskoolis treenerina. 1973 oli Eesti meistriks tulnud veepallimeeskonna treener. – Poeg Toomas A. (30. XII 1954 Tallinn) on Eesti meistreid veepallis 1973 ja 1974.
AHI, Andrus (25. IV 1967 Tallinn), jäähokimängija ja treener, Jaan A. poeg. 182 cm, 85 kg. Lõpetas 1985 Tallinna 49. kk-i ja 1990 Moskvas KKKI. Sportima hakkas 1972 Lastestaadionil isa juures. Õppis 1974 Tallinna Mereraj-i SK-s Alfred Keerdi rühmas tennist ja tuli 1981 Eesti noortemeistriks. Jäähokis on peale isa teda treeninud Aleksei Smirnin, Valeri Tšekalkin, Aleksandr Romantsov ja Igor Dmitrijev. Saanud universiaadil NL-i koondises 1989 kulla ja 1991 hõbeda. Olnud 1989–92 Moskva Krõlja Sovetovi väravavaht, saanud NL-i kõrgliigas 1990 5. koha ja 1991 pronksi. Tulnud 1994 Narva Kreenholmi ning 1997, 1999 ja 2000 Tartu Välk 494 meeskonnas Eesti meistriks, võitnud 2002 Türgi mv-tel Ankara Polis Akademisi meeskonnas hõbeda. Mänginud 1992–2000 Eesti koondises. Olnud 1994–97 Tallinna Jääspordikooli treener, 1997–2001 Eesti Jäähokiföd-i peaspetsialist, 2003–09 Soomes Närpiö Krafti klubi treener ning hiljem Vaasa SK juunioride naiskonna ja ühtlasi väravavahtide treener. Tegutsenud Eesti meeste koondise ning ka juunioride ja noortekoondise abitreenerina. Olnud ka HC Vipersi meeskonna abitreener. Lõpetanud Rhv Jäähokiföd-i (IIHF) mänedžeride ning treenerite ja instruktorite koolitusseminari. Eesti parim hokimängija 1989 ja 1991–2000.
AHI, Jaan (5. V 1936 Tartu), jäähoki- ja jalgpallitreener, Andrus A. isa. Lõpetas 1954 Jõgeva kk-i ja 1968 TRÜ KKT. Alustas jäähokitreeninguid 1950 Valdur Rajalo juhendamisel. Mängis ka jalg-, korv- ja võrkpalli, harrastas kergejõustikku. Tuli jäähokis 1952–54 Jõgeva ja 1953 Tartu obl-i meeskonnas Eesti koolinoorte meistriks ning 1956 Tartu Dünamo meeskonnas Eesti karika võitjaks ja mv-tel teiseks. Olnud 1960–63 Tartu tehase nr 32 ja 1963–64 Tallinnas Punase RET-i spordimetoodik, 1964–77 Tallinna Lastestaadioni jäähoki- ja jalgpallitreener. Paljud tema õpilased on tulnud koolinoorte, noorte ja täiskasvanute Eesti meistriks. 1977–91 ENSV Spordikomitees jäähoki peatreener ning 1966–91 Eestis noorte ülel võistlussarjade "Nahkpall" ja "Kuldlitter" eestvedajaid. Kuulunud 1964–2001 Jäähokiföd-i juhatusse ja olnud 1991–2001 peasekretär, 1998–2001 EOK liige. Olnud 1979, 1982 ja 1985 NL-i rahvaste suvespartakiaadil Eesti delegatsiooni majandusjuht. Tegutsenud jäähoki- (1960 vab kat) ja jalgpallikohtunikuna (1965–76). Kuulunud a-st 2003 Eesti Spordiajaloo Seltsi, saanud Eesti Spordimuuseumi teatmematerjali kogumise võistlusel uurimustööde "Eesti jäähoki aastatel 1934–84" (2009), "Eesti jäähoki aastatel 1985–2010" (2010) ja "Eesti jäähoki koondmeeskonna mängud ja mängijad ajavahemikus 1937–2015" (2016) eest esimese auhinna. Avaldanud a-st 1952 ajalehtedes ja ajakirjas Kehakultuur jäähokiartikleid, olnud a-st 1990 Eesti spordi aastaraamatu autoreid. A-st 2003 harrastajate hokiliiga peasekretär. Valiti 2016 Eesti jäähoki kuulsuste halli. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2018). T:Jäähoki ABC (2006, autoreid).
AHJUPERA, Jarmo (13. IV 1984 Võhma), jalgpallur. 195 cm, 87 kg. Lõpetas 2002 Audentese spordigümn-i. Hakkas sportima käsipalli ja kergejõustikku harrastanud isa Rainer A. innustusel. Esimene klubi oli Võhma Olümpia (2000), hiljem on mänginud Lelle Spordiklubis (2000), Pärnu JK Tervises (2001, 2003–04), FC Valgas (2001–03), Emmaste HÜJK-s (2003), Viljandi JK Tulevikus (2005, 2015, 2017) ning Tallinna FC Floras (2001–08). Võitnud 2008 Eesti karika. Sõlmis veebruaris 2009 3,5 aastaks lepingu Ungari kõrgliiga meeskonnaga Györi ETO. Märtsi lõpus pääses esimest korda algkoosseisu, kuid sai selles mängus raskelt vigastada, murdes kahest kohast jalaluu. 2011 ja 2013–14 mänginud laenulepingu alusel ka Ungari kõrgliiga meeskonnas FC Ujpest. Võitnud 2010 ja 2012 Ungari mv-tel pronksi. 2014 kuulus Nõmme JK Kalju meeskonda. 2001–13 mänginud Eesti koondises 22 mängu ja löönud 1 värava. Debüteeris Eesti koondises kõigi aegade noorima mängijana: oli kohtumises Leeduga 17 aasta 82 päeva vanune. Eesti parima võistkonna liige 2011. A-st 2014 OÜ Ristikheina Kohvik juhatuse liige.
FLOREN, a-ni 1960 A h o, 1960–79 P a l m a r, Malle (29. VI 1939 Rakvere), sporditegelane. Lõpetas 1958 Türi põllumajandustehnikumi ja 1974 TPedI KKT. Hakkas sportima Riisipere koolis Heino Kruupi juhendamisel, hiljem harrastas Türi tehnikumis Hans Lööperi õpilasena suusatamist ja kergejõustikku. Töötas a-st 1965 Rakvere Kaubastus ja EPT-s spordimetoodikuna, olnud 1972–74 Aluvere kooli kehalise kasvatuse õpetaja, 1975–87 Rakvere Jõu, 1987–90 Rakvere Kalevi ja 1990–94 Lääne-Viru maaspordi seltsi Jõud esimees, 1993–94 Lääne-Viru maakonnavalitsuse spordinõunik ning 1993–2006 Essu puhke-, õppe- ja ärikeskuse tegevdirektor. Tegutsenud võrkpallikohtunikuna (1972 vab kat) ja 1990–94 Jõu eestseisuses. Jõu auliige (1987).
AHONEN, Hanno (26. VII 1984 Tallinn), ujuja. 185 cm, 72 kg. Lõpetas 2003 Tallinna üldgümn-i ning 2008 USA-s Indianapolise ülikooli ja 2011 samas magistriõppe. Hakkas ujuma kaheaastaselt. Treeninud Ülle Merisalu juhendamisel 1991–95 Tallinna Dünamo ujumiskoolis ja 1995–2007 Kalevi Tallinna ujumiskoolis. A-st 2008 kuulus spordiklubisse SharK. USA-s treenis ülikooli klubis Gary Kinkeadi juhendamisel. 2008 lühiraja MM-il 100 m vabalt 54. ja 400 m vabalt 34., 2002 juunioride EM-il 200 m vabalt 38. ja 400 m vabalt 39. koht. Võistelnud MK-l (2003–06). Püstitanud 500 jardi vabaujumises ülikooli rekordi 4.33,82 (2004). Tulnud teateujumises 3 korda suvistel (2002, 2006) ja 4 korda lühiraja mv-tel (2000–03) Eesti meistriks. Parimad tulemused: 25-m ujulas 200 m vabalt 1.52,53, 400 m vabalt 4.02,34 (mõlemad 2004), 800 m vabalt 8.30,23 (2007); 50-m ujulas 200 m vabalt 1.58,71, 800 m vabalt 8.51,13 (mõlemad 2004). Kuulunud 2001–08 Eesti koondisse. Tegutsenud Indianapolise ülikooli klubis ujumistreenerina. A-st 2020 firma Move My Talent juht. A-st 2021 Nii Ilus Consulting OÜ juhatuse liige.
AHTIAINEN, Alex (27. I 2001 Tartu), ujuja. 183,5 cm, 81,2 kg. Lõpetas 2020 Audentese spordigümn-i ja 2023 kehakultuuri erialal TLÜ. Alustas ujumisega 2008 Tamsalus Mare Järve õpilasena. Audenteses õppides treenis 2017–18 ja 2019–20 Siiri Põlluveeru ning 2018–19 Riho Aljandi käe all. Sügisest 2020 harjutab Spordiklubis Garant Dmitri Kapelini ja Valery Gabisoniya juhendamisel. Saanud MM-il 2022 100 m liblikujumises 28.; EM-il 2021 100 m vabaujumises 55., seliliujumises 50 m-s 44. ja 100 m-s 52., liblikujumises 50 m-s 48. ja 100 m-s 31., 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 16. ja 4 x 100 m kombineeritud segateateujumises 16., 2022 vabaujumises 50 m-s 27. ja 100 m-s 54., 50 m seliliujumises 40., liblikujumises 50 m-s 43. ja 100 m-s 19.; lühiraja EM-il 2023 50 m vabaujumises 40., liblikujumises 50 m-s 25. ja 100 m-s 16., 100 m kompleksujumises 11. ning 4 x 50 m vabaujumises 6.; U-23 EM-il 2023 vabaujumises 50 m-s 24. ja 100 m-s 32. ning 100 m liblikujumises 5.; juunioride MM-il 2019 vabaujumises 50 m-s 26. ja 100 m-s 53., liblikujumises 50 m-s 23. ja 100 m-s 16.; juunioride EM-il 2018 seliliujumises 50 m-s 45. ja 100 m-s 43., liblikujumises 50 m-s 35. ja 100 m-s 21., 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 18. ja 4 x 100 m kombineeritud segateateujumises 20., 2019 50 m vabaujumises 12., liblikujumises 50 m-s 19. ja 100 m-s 9. ning 4 x 100 m vabalt segateateujumises 20. koha. Noorte OM-il 2018 liblikujumises 50 m-s 36. ja 100 m-s 23.; ENOP-il 2017 100 m vabaujumises 43., seliliujumises 100 m-s 27. ja 200 m-s 33., 100 m liblikujumises 22. ja 200 m kompleksujumises 33. koht. Tulnud 100 m liblikujumises 2019 Põhjamaade meistriks ja 2017 noortemeistriks. Saanud MK etapil 2021 100 m liblikujumises 8. koha. 3-kordne Leedu meister (2021), 2-kordne Läti meister (2022) ja ühekordne Hispaania meister (2023). Tulnud vaba-, selili-, liblik- ja teateujumises suvistel mv-tel 13 korda (2019–20, 2022–23) ja lühiraja mv-tel 17 korda (2018, 2020–23) Eesti meistriks. Parandanud 6 korral Eesti rekordit, sh 4 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 21,95, 100 m vabalt 48,59, 200 m vabalt 1.47,45, 50 m selili 25,20, 100 m selili 53,91, 50 m liblikat 23,49, 100 m liblikat 51,28 (kõik 2021), 100 m kompleksi 53,54 (2023); 50-m ujulas 50 m vabalt 22,80 (2023), 100 m vabalt 50,06, 200 m vabalt 1.53,09, 50 m selili 26,42, 100 m selili 57,25 (kõik 2021), 50 m liblikat 24,15, 100 m liblikat 52,18 (mõlemad 2023). Kuulunud a-st 2018 Eesti koondisse.
AHUN, Johannes (22. XII 1987 Tallinn), purjetaja. 187 cm, 70–75 kg. Lõpetas 2009 Audentese spordigümn-i ja 2021 helitehnoloogia erialal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, õppinud ka TLÜ KKT-s. Tegelnud 2005–14 purjelauasõiduga, treenerid Jaak Lukk, Eerik Luka ja Ott Kallas. Saanud purjelauaklassis RS:X 2008 Pekingi OM-il 33. ja 2012 Londoni OM-il 30. koha. Osalenud a-st 2005 rhv tiitlivõistlustel. Saanud MM-il klassis Raceboard 2005 63. koha, klassis RS:X 2006 82., 2007 89., 2009 68., 2010 74., 2011 51., 2012 62. ja 2014 65. koha ning klassis Formula 2009 26. koha, EM-il RS:X-l 2008 52., 2010 49. ja 2011 34. koha. Tulnud 2005–08 klassis Raceboard, 2010 klassis RS:X ja 2023 purisuusatamises Eesti meistriks. Tegutsenud ka muusikuna. A-st 2018 Oopus OÜ juhatuse liige.
AHUN, Rein (22. III 1940 Valga – 14. XII 2016 Viljandi), kergejõustikutreener. Lõpetas 1958 Valga kk-i ja 1963 TRÜ KKT. Harrastas kergejõustikku 1954–59 Meinhard Kukli ja 1959–63 Valter Kalami juhendamisel. Isiklik vasaraheiterekord 50.48 (1962). Oli 1963–67 Tööjõureservides kergejõustikutreener, 1980–84 TPI vanemõpetaja ning a-st 1984 Karksi-Nuia SK kergejõustikutreener (6. kutsetase, 2006) ja 1984–2004 ühtlasi Karksi-Nuia kk-i kehalise kasvatuse õpetaja. Õpilasi: Margus Hunt, Märt Israel. Aasta noortetreener 2002–06. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2003), rkl spordipreemia (2006). Valgetähe V klassi teenetemärk (2006). Spordiliidu Jõud aasta tegija 2006.
AHVEN, Ando (Antti) (30. VIII 1948 Tallinn), allveesportlane. Lõpetas 1967 Tallinna 6. töölisnoorte kk-i, õppis 1968–71 TPI-s, lõpetas 1983 Helsingis Soome Ekspordiinst-i. Hakkas 1956 käima Tallinna Mereraj-i SK-s kergejõustikutreeninguil, allveesporditreeninguid alustas 1965 Laevastiku Tallinna Spordiklubis Aleksander Tulgi juhendamisel. Võitis 1971 NL-i mv-tel 4 x 100 m lestaujumises pronksi. Oli 1966–71 Eesti mv-tel medalivõistjaid, sh tuli 1966 40 m sukeldumises Eesti meistriks. Msp (1969). 1972 asus elama Soome, võitnud 1972–82 Soome mv-tel allveespordialadel 83 medalit (sh 69 kulda) ja Põhjamaade mv-tel 21 medalit (sh 7 kulda). Osales 1976 MM-il ja 1977 EM-il, oli 1976–79 Soome koondise treener. Jyväskylä allveespordiklubi Delfinit asutajaliige (asutatud 1976) ja a-ni 1982 selle president.
AHVEN, Marika (7. IX 1973 Tallinn), viievõistleja. 178 cm, 65 kg. Lõpetas 1992 ESG, 1994 naisterätsepana Tallinna Tehnikakooli ja 1998 infoteaduse bakalaureusena TPÜ. Sportima hakkas lapsena ujumistreenerite Toivo Merimetsa ja Igor Filini juhendamisel. 1989–94 tegeles Peeter Koržetsi juhendamisel moodsa viievõistlusega. Saanud MM-il 1992 indiv 25., naisk 6. ja teatevõistluses 8. koha; juunioride MM-il NL-i naiskonnas koos Žanna Dolgatšova ja Margrit Toomaniga 1991 teatevõistluses hõbeda ja naisk 4. ning indiv 1991 13. ja 1993 11. koha. NL-i mv-tel 1990 teatevõistluses koos Piret Peerna ja Margrit Toomaniga pronks. Osalenud 5 korda MK etappidel, parim tulemus 1993 5. koht. Võitnud 1989–94 Eesti mv-tel 1 kulla (1989), 3 hõbedat (1991–93) ja 2 pronksi (1990, 1994). Eesti mv-te hõbe vehklemises naisk epees (1994). Töötanud raamatupidamisteenuseid pakkuvas OÜ-s Aristata, olnud a-st 2011 juhatuse liige. A-st 2018 Hea Küsimus OÜ juhatuse liige.
AIBAST, Erik (5. XII 1973 Keila), orienteeruja. 185 cm, 75 kg. Lõpetas 1996 spordiinstruktorina Soomes Solvalla spordiinst-i ja õppis 1998–2003 TÜ-s psühholoogiat. Orienteerumisega hakkas tegelema 1992, treeninud Tauno Piirikivi, Mikael Bäcki ja Kari Arponeni juhendamisel. Võitnud rogainis meeskondade arvestuses (koos Andreas Kraasiga) 2011 EM-il hõbeda ja saanud 2012 MM-il 4. koha. Orienteerumisjooksus saanud juunioride MM-il 1992 lühirajal 29. ja teatejooksus 8. koha. Võistelnud 1997–2001 3 korda MM-il, parimad tulemused: lühirajal 18. (1997) ja 26. (2001) ning teatejooksus 9. koht (1999). Osalenud 2000 EM-il (pikal rajal 37., teatejooksus 10.) ja 1996–2000 MK etappidel (lühi- ja tavarajal 34. koht; 1998). Võitnud Balti mv-tel 1998 teatejooksus kulla. Saanud Eesti mv-tel 1994–2021 2 kulda, 9 hõbedat ja 11 (sh 4 rattaorienteerumises) pronksi. Võistelnud rattaorienteerumises 2013–17 2 korda MM-il (2017 lühirajal 51.), 2022 EM-il (sprindis 46.) ning 2012–13, 2017 ja 2022 MK etappidel (2012 tavarajal 26.), saanud veteranide MM-il 2016 lühirajal hõbeda. Kuulunud orienteerumisjooksus 1992–2001 Eesti koondisse. Olnud 1997–98 Eesti Orienteerumisliidu tegevjuht. A-st 2009 tegutsenud ka treenerina. Õpilasi: Rain ja Silver Eensaar. Töötanud a-st 2001 AS-is Jalajälg, olnud a-st 2007 müügijuht.
AIGRO, Artti (29. VIII 1999 Otepää), suusahüppaja, Kalev A. poeg. 168 cm. Lõpetas 2019 Audentese spordigümn-i Otepää filiaali. Suusahüpetega hakkas tegelema 4-aastaselt Otepääl isa käe all, hiljem treeninud ka Silver Eljandi, Hillar Heina, Janne Väätäineni ja Thomas Ellingsen Lobbeni juhendamisel. Saanud tali-OM-il 2018 PyeongChangis suurel mäel 48. ja normaalmäel 55. ning 2022 Pekingis suurel mäel 30. ja normaalmäel 34. koha. Olnud MM-il 2017 suurel mäel 51. ja normaalmäel 52., 2019 normaalmäel 49. ja suurel mäel 55., 2021 suurel mäel 25. ja normaalmäel 41., 2023 suurel mäel 25. ja normaalmäel 31. ning lennumäel 2020 25., 2022 19. ja 2024 25., juunioride MM-il normaalmäel 2018 26. ja 2019 9. ning noorte OM-il 2016 normaalmäel 16. Saanud ENOF-il 2015 suusahüpetes indiv 34. ning kahevõistluses indiv 36. ja meesk 10. koha. MK etapil parimad tulemused suurel mäel 2020 14., 2021 ja 2024 (kahel korral) 18., 2018 19. ja 2021 20. ning lennumäel 2021 21. koht. Eesti mv-tel võitnud 2012–23 indiv 3 kulda ja 1 pronksi ning meesk 2 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi. Tulnud 2011–23 3 korda indiv ja 6 korda meesk ka Eesti suviseks meistriks. Püstitanud 2021 Planica lennumäel Eesti rekordi (227 m). Võistelnud a-st 2017 Eesti koondises. Eesti parim suusahüppaja 2020–23. A-st 2023 FlyAigro OÜ juhatuse liige.
AIGRO, a-ni 1981 L a a n e s, Ene (17. I 1960 Viljandi), suusataja ja spordipedagoog, olnud abielus Kalev A-ga. 160 cm, 51 kg. Lõpetas 1978 C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. kk-i ja 1982 TRÜ KKT. Alustas sportimist 6. klassis treener Urve Bergmani õpilasena. Eesti mv-tel võitnud 1977–2000 murdmaasuusatamises 3 kulda, 4 hõbedat ja 6 pronksi, 1985–93 maratonijooksus 3 kulda, 3 hõbedat ja 1 pronksi, 1989 20 km maanteejooksus kulla ning 1989–2002 triatlonis 1 kulla, 3 hõbedat ja 1 pronksi. Tulnud 1994–2023 murdmaasuusatamises 5 korda veteranide maailmameistriks ning võitnud 8 hõbedat ja 6 pronksi. 1993 ja 1995 Tartu suusamaratoni võitja. Msp suusatamises (1979). Kuulunud Dünamosse ja Otepää Suusaklubisse. Töötanud 1982–2001 TSIK-i/ESG Otepää filiaalis suusatreenerina. Õpilasi: Andrus Veerpalu. A-st 1999 Tehvandi Suusaklubi juhatuse liige. A-st 2000 tegutsenud nii murdmaa- kui ka laskesuusatamise võistlustel kohtunikuna. A-st 2001 olnud Puka kooli õpetaja. – Tütar Aiki A., a-st 2009 S a l u m ä e (7. IV 1983 Otepää), suusataja, on võitnud 1995–99 Eesti mv-tel teatesuusatamises 4 medalit, sh 1998 kulla. Poeg Aiko A. (25. VIII 1981 Otepää), suusataja, on tulnud 1997–2001 Eesti noorte ja juunioride mv-tel medalivõitjaks, sh 2000 30 km-s juunioride meistriks.
AIGRO, Kalev (15. II 1959 Otepää), kahevõistleja, Artti A. isa, olnud abielus Ene A-ga. 169 cm, 60 kg. Lõpetas 1981 kaugõppes Otepää kk-i. Alustas sportimist 1971, tema juhendajad on olnud Heido Meema ja Silver Eljand. Tuli kahevõistluses 1978 NL-i juunioride meistriks. Võitnud Eesti mv-tel 1978–88 kahevõistluses 6 kulda, 5 hõbedat ja 1 pronksi ning suusahüpetes 1 kulla, 1 hõbeda ja 2 pronksi. Tulnud kahevõistluses 1982–88 7 korda ka Eesti suviseks meistriks. Võistelnud Dünamo, Jõu ja Kalevi liikmena. Msp suusahüpetes (1978) ja kahevõistluses (1980). Töötanud 1978–79 Otepääl Dünamo instruktorina, a-st 1989 rajameistrina (2001–05 SA Tehvandi Spordikeskuse pearajameister). Olnud 2005–23 Otepää gümn-i majandusjuht.
AIJA, Ingmar (11. II 1980 Pärnu), sõudja, Ingrid A. (*Võsu) vend. 192 cm, 80 kg. Lõpetas 1998 Pärnu Hansagümn-i ja 2002 EPMÜ. Saanud U-23 MM-il 1999 roolijata neljapaadil 12. ja noorte MM-il 1996 paarisaerulisel kahepaadil 24. koha. Tulnud 6 korda Eesti meistriks: 2002 roolijata neljapaadil ning 1998–2000 ja 2002–03 kaheksapaadil. Töötanud 2005–13 OÜ-s Vianova Systems Estonia asejuhatajana ja juhatajana. A-st 2014 InfraBIM OÜ juhatuse liige ja tegevjuht. A-st 2015 Tantsuklubi Tartu Swing juhatuse liige.
VÕSU, a-ni 1989 A i j a, Ingrid (26. XII 1962 Pärnu), sõudja, treener ja spordipedagoog, Ingmar Aija õde. 185 cm, 79 kg. Lõpetas 1981 Pärnu 1. kk-i ja 1985 TRÜ KKT. Alustas sõudetreeninguid 1975 Evi Lepiku õpilasena, hiljem jätkas Mihkel Leppiku juhendamisel. Võitis NL-i noortemv-tel 1977 Pärnu Dünamo kaheksapaadil hõbeda. Kuulus 1980 NL-i noortekoondisse. Tulnud 7 korda Eesti meistriks: 1980 ja 1981 ühepaadil, 1980 paarisaerulisel neljapaadil, 1981 roolijaga ja 2006–07 roolijata neljapaadil ning 1981 kaheksapaadil. Osalenud 1993–2012 maailma sõudeveteranide regatil ja saanud 20 võitu. Kuulunud Pärnu Dünamo ja Pärnu Sõudeklubi liikmeskonda. Töötanud Kihnu põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja a-st 2010 Pärnu Sõudeklubis treenerina. Õpilasi: Liisu Mitt. Sõudeliidu parim treener 2018 ja noortetreener 2017–18. T:Eesti sõudespordi ajalugu (2001, autoreid). – Tütar Eglit V., a-st 2016 V ä l i (15. XI 1992), saanud noorte MM-il 2008 paarisaerulisel kahepaadil 15., 2009 paarisaerulisel neljapaadil 16. ja 2010 ühepaadil 17. koha. Olnud 2010 noorte OM-il ühepaadil 15. Tulnud 3 korda Eesti meistriks: 2013–14 roolijata neljapaadil ja 2013 kaheksapaadil. Tegutsenud a-st 2011 sõudekohtunikuna.
AIMRE, a-ni 1976 K u l l, Maria (6. I 1945 Tallinn), tennisist ja treener. Lõpetas 1963 Tallinna 21. kk-i ja 1971 Moskva KKI. Sportima hakkas Robert Kärsini rühmas iluuisutajana, tuli 1952–57 mitu korda Eesti noortemeistriks. Tennisetreeninguid alustas 1955 Kalevis Velve Tamme käe all, Moskvas treenis teda Jevgeni Korbut. Tuli 1961 ja 1962 üksikmängus ning 1962 ka segapaarismängus NL-i noortemeistriks. NL mv-tel võitnud naispaarismängus 1963, 1969 ja 1970 pronksi. NL-i võistk mv-tel olnud 3 korral kulla (1961, 1963 ja 1965), 4 korral hõbeda ja 3 korral pronksi võitnud võistkonnas. 1972 tuli NL-i aü-te mv-tel paarismängus võitjaks. Saanud 1960–76 Eesti mv-tel 28 medalit: üksikmängus 2 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi ning paarismängudes 6 kulda, 10 hõbedat ja 4 pronksi. Msp (1963). Kuulunud 76 korda Eesti koondisse. Töötanud 1977–94 Tallinna Mereraj-s, Idaraj-s ning Lasnamäe ja Pirita linnaosas spordiametnikuna. Olnud 1998–99 TOP-is tennisetreener ja 2000–03 Saaremaa SK-s tennise vanemtreener.
AINSALU, Vello (12. V 1947 Koosa v, Tartumaa), jalgrattur ja treener. Lõpetas 1964 Tartu 16. kutsekk-i. Jalgrattasõidutreeninguid alustas 1962 Mati Taba juhendamisel Tartu Tööjõureservides. Võitis 1965 NL-i juunioride mv-tel ühisstardist sõidus kulla ja meeskonnasõidus hõbeda. Tuli 1970 trekisõidus 2-kordseks Eesti meistriks. Msp maantee- (1965) ja trekisõidus (1970). ENSV tnl treener (1988). Oli 1992 Barcelona OM-il Eesti koondise treener. Töötanud 1968–71 Tööjõureservides mehaanikuna ja treenerina, 1974–76 Dünamos, 1978–93 KSMK-s ja koondises Eesti Sport. OÜ Timar Auto omanik ja 2000–18 juhatuse liige. – Poeg Markku A. (9. XI 1979) on võitnud jalgrattaspordis Eesti mv-tel medaleid, sh tulnud 2010–15 3 korral indiv (kriteeriumisõidus) ja 4 korral meesk Eesti meistriks.
AINSAM, Peeter (27. IX 1946 Tartu), vehkleja, treener ja sporditegelane. 188 cm. Lõpetas 1965 Tartu 2. kk-i ja 1971 TRÜ KKT. Vehklemist hakkas harrastama 1959 Albert Rästa juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Rein Kamarik ja Evald Mäepalu. Kuulunud 1970–80 Eesti espadronikoondisse. NL-i karikavõistlustel 1971 võistk esikoht. Tulnud 1965–77 4 korda indiv ja 8 korda meesk Eesti meistriks. Msp (1971). Harrastanud ka korvpalli, saanud 1979 Eesti mv-tel Standardi meeskonnas hõbeda. Mänginud 1990. a-ist Eesti seenioride korvpallikoondises. Olnud 1970–78 Kalevi vehklemistreener, 1978–85 ENSV Spordikomitee treener, 1985–90 Kalevi SK direktor, 1989–90 Judoliidu ja 1991–95 Korvpalliliidu peasekretär. Teinud kaastööd Spordilehele. A-st 1996 OÜ Stigmar juhatuse esimees.
AINSO, Madis (9. VIII 1937 Tartu – 21. II 2005 Tartu), kergejõustiklane. 186 cm, 102 kg. Lõpetas 1958 Nõo kk-i ja 1963 EPA veterinaariateaduskonna. Alustas 1955 Renaldo Laane õpilasena vasaraheitetreeninguid, jätkas 1958 Heino Lipu ja 1960 Valter Kalami juhendamisel. Tuli 1959–72 11 korral Eesti meistriks ja 1963–73 7 korral Eesti talviseks meistriks. Parandas 1960–64 7 korral Eesti vasaraheiterekordit (59.83 – 66.07). 1964 oli maailma edetabelis 21. Kuulus 1958–75 51 korda Eesti koondisse, oli mitu korda võidukas Soome, Norra, Valgevene, Läti ja Leedu atleetidega peetud maavõistlustel. NL-i üliõpilasmeister 1964. Msp (1960). Töötas Tartu Lihakombinaadis loomaarstina ja külmhoone asejuhatajana.
SEPP, a-ni 1993 A i n s o o, Reet (22. VIII 1970 Viljandi), võrkpallur. Lõpetas 1988 Viljandi 5. kk-i ja 2008 ärijuhtimise erialal Euroülikooli. Tulnud 2004–06 TPÜ / Cartini ja 2008 Viimsi Milstrandi / EBS-i naiskonnas Eesti meistriks ning 1998 Valkeala Kajo naiskonnas Soome meistriks. Mänginud 1992–2008 47 korda Eesti koondises. Töötanud a-st 2002 Baltic Agro Machinery AS-i raamatupidajana.
AINSOO, Uno (12. V 1952 Vastse-Kuuste, Põlva raj), sporditegelane. Lõpetas 1971 agronoomina Olustvere sovhoostehnikumi, 1980 EPA majandusteaduskonna ja 1987 TRÜ psühholoogiaosakonna. Harrastanud lauatennist, kabet, malet, võrkpalli, indiaca't, reketloni ja mälumängu. Saanud indiaca's seenioride klassis MM-il 2001 kulla, MK-l 2002 kulla ja hõbeda ning 2006 pronksi. Eesti mv-tel võitnud indiaca's seenioride klassis 2001–07 4 kulda ja 3 hõbedat ning ranna-indiaca's 2002 ja 2004 hõbeda. Reketlonis tulnud 2001 ja 2009 Eesti meistriks ning saanud 2007 karikavõistlustel kaks kulda. Lauamängude neljavõistluse Eesti mv-tel võitnud 1990 kulla, 1988 hõbeda ja 1989 pronksi. Eesti mälumängumv-tel 1999 paaris Leino Pahtmaga pronks. Kuulunud 1998–2012 spordiklubi Nolcken, a-st 2001 MTÜ Liivimaa Mälu, 2007–15 MTÜ Tõrvandi Tennis ja 2008–13 MTÜ UnoSport juhatusse. A-st 2003 Tartu Akadeemilisse Tenniseklubi liige. Oli 2009 juunioride ja 2010 täiskasvanute indiaca MK peakorraldaja, korraldas 2009 ka Eesti esimesed podkidnoi-mv-d. Kauaaegne Peipsi suve- ja talimängude korraldaja. Rhv kat indiaca-kohtunik (2008). Kuulunud 2006–16 OÜ Livolon juhatusse. T:Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestist. I ja II osa (2017, koos L. Ainsooga), Toomeorus reketi ja mõistusega. Tartu Akadeemiline Tenniseklubi 90 (2021, koostaja). – Abikaasa Reet A. (23. VI 1957 Tartu) on indiaca's seenioride klassis maailmameister (2001) ja Eesti meister ning saanud MK-l 1 kulla, 2 hõbedat ja 1 pronksi. Tulnud 4 korda (1990–93) ka võrkpallis Eesti meistriks. Võitnud tennises Eesti seenioride mv-tel üksikmängus 2013 hõbeda ja 2012 pronksi ning naispaarismängus 2013 pronksi. Tütar Maarja A. (6. VI 1989 Tartu) on võitnud indiaca MM-il naiskondlikult 2008 ja 2013 pronksi ning segavõistkondade hulgas 2013 hõbeda, MK-l 2015 hõbeda ja 2010 pronksi ning juunioride MK-l 2007 kaks pronksi. Saanud Eesti mv-tel naiskondlikult 2015 kulla, 2011, 2012, 2014 ja 2016 hõbeda, 2005, 2009, 2010, 2017 ja 2023 pronksi ning segavõistkondade hulgas 2014, 2016, 2017 ja 2023 kulla, 2010, 2011 ja 2015 hõbeda ning 2020 pronksi. Tulnud 2014 Eesti meistriks ka ranna-indiaca's. Tütar Helena A. (23. III 1993 Tartu) on saanud indiaca's naiskondlikult juunioride MK-l 2007 ja 2009 pronksi, Eesti mv-tel naiskondlikult 2015 kulla, 2011 ja 2016 hõbeda, 2009 ja 2010 pronksi ning segavõistkondade hulgas 2014 pronksi. Vend Lembit A. (30. IV 1950 Tartu) on võitnud 1980–2010 Eesti mälumängumv-tel 21 medalit (6 kulda, 8 hõbedat, 7 pronksi), tulnud 11 korda indiv Tartu meistriks ja võitnud palju kordi Eesti karika.
AIT, Rein (15. XII 1947 Pärnu), allveesportlane. Lõpetas 1966 Vaeküla internaatkooli ja 1970 TPedI KKT. Alustas sportimist 1962 õpetaja Arvo Kuslapi juhendamisel. A-st 1968 treenis Norma spordiklubis Ruudi Sõmera juhendamisel allveeujumist. Tulnud 1976 allveeorienteerumises meesk NL-i meistriks. Kuulunud kahel korral NL-i karika võitnud võistkonda. Võitnud Eesti mv-tel 1978–81 meesk 3 kulda, indiv saanud 1976 mitmevõistluses hõbeda. Msp (1969). Olnud 6. kutsekk-s kehalise kasvatuse õpetaja.
RATKEVITŠ, a-st 1997 A i t, Vanda (11. V 1957 Daugavpils, Läti NSV – 28. VII 2000 Tallinn), võrkpallur. 180 cm, 74 kg. Lõpetas 1974 Daugavpilsi 2. kk-i ja 1984 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi. Alustas võrkpallitreeninguid Daugavpilsi SK-s, esimene treener oli Maja Punane. Mängis 1977–79 NL-i juunioride ja täiskasvanute ning 1980–90 Eesti koondises. Tuli 1977 Euroopa juunioride meistriks, 1972–79 Läti meistriks ning 1981–90 10 korda Eesti meistriks (3 korda Tallinna Ehitustrusti ja 7 korda Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi naiskonnas). Msp (1977). Kuulus Daugava ja Kalevi liikmeskonda.
AITSEN, a-ni 1990 O j a k i v i, Helle (15. XII 1955 Tallinn), sporditegelane ja -pedagoog. Lõpetas 1974 Tallinna 36. kk-i ja 1979 kehalise kasvatuse õpetajana TPedI KKT. Harrastas koolipõlves tennist, treenis Dünamos Eve Laastu käe all. Olnud 1979–80 Tapa 1. kk-s kehalise kasvatuse õpetaja, 1980–83 ENSV Koolinoorte Kehakultuuri Metoodika Kabinetis treener-instruktor ja 1984–85 vanemmetoodik ning 1986–90 ENSV LNSK treener-õpetaja. 1990–2021 töötanud Eesti Koolispordi Liidus, algul instruktori-metoodikuna ja hiljem projektijuhina.
AKEL, Friedrich Karl (5. IX 1871 Halliste khk – 3. VII 1941 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1889 Tartu kroonugümn-i ja 1897 arstina Tartu ülikooli. Töötas Riias, Varssavis, Berliinis, Prahas, Leipzigis ja a-st 1902 Tallinnas silmaarstina. Oli 1922–23 saadik Helsingis, 1923–24, 1926–27 ja 1936–37 Eesti välisminister, 1924 riigivanem ning 1928–34 saadik Stockholmis. A-st 1923 EOK liige, 1924–31 esimees. 1928–32 ROK-i liige. Sportlikku tegevust alustas Tallinna Kalevis, oli 1907 selle esimees. Kotkaristi I klassi teenetemärk (1935), Valgetähe I klassi teenetemärk (1938). 1940. a oktoobris vahistasid okupatsioonivõimud A-i ja lasksid ta Tallinnas maha. B: T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 46–47; Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 28–33.
AKEL, Karl Hugo (27. X 1878 Kavastu v, Tartumaa – 25. XII 1942 Tallinn), jalgpallur, sporditegelane ja -fotograaf. Õppis vallakoolis ja hiljem Tallinnas omal käel fotograafiat. Harrastas ujumist, rattasõitu ja jalgpalli. Oli a-st 1899 Taara, hiljem Valvaja liige, spordiosakonna esimees (1911–14) ja jalgpallimeeskonna eestvedaja. Mängis jalgpalli ka Kalevi meeskonnas, oli seltsi eluaegne liige. Jalgpalliliidu asutajaid (1921) ja olnud juhatuse liige. Jalgpallikohtunikuna juhtis 1921 esimest Eesti-Rootsi maavõistlust Tallinnas. Viibis a-st 1912 fotograafina peaaegu kõigil Eesti tähtsamatel võistlustel, olnud ajalooliselt unikaalsete spordifotode autor. Osales I maailmasõjas lennuväe- ja Vabadussõjas Kalevlaste Malevas rindefotograafina.
ANNUS, a-st 2008 Å k e r m a n, Anu (9. XII 1980 Tallinn), orienteeruja, Leena ja Uku A-e tütar, Tiina-Mai Pärniku õetütar. Lõpetas 1999 Tallinna reaalkooli ja 2010 Helsingis Aalto teadus- ja tehnikaülikooli. Saanud orienteerumisjooksus 2001 maailmamängudel lühirajal 33. koha ja teatejooksus 11. koha. Võistelnud 2001–13 5 korda MM-il, parimad tulemused lühirajal 20. koht (2001, 2003) ning teatejooksus 7. (2004) ja 8. koht (2001). 2000–06 osalenud 4 korda EM-il, parimad tulemused sprindis 8. ja teatejooksus 7. koht (2006) ning lühirajal 13. koht (2002). Juunioride MM-i (1997–2000, 4 korda) parimad tulemused: lühirajal 11. koht (1999), tavarajal 13. (1997) ja 17. koht (2000) ning teatejooksus 7. koht (1997). Saanud Balti mv-tel orienteerumisjooksus tavarajal 2004, 2012 ja 2013 hõbeda, 1998 pronksi ning teatejooksus 1998 kulla. Võitnud orienteerumise Eesti mv-tel 1998–2014 12 kulda, 7 hõbedat ja 12 pronksi. Veteranide MM-il 2015 orienteerumisjooksus 2 pronksi. Töötanud 2001–22 Skanska Talonrakennus Oy-s tootmisinseneri ja projektijuhina ning a-st 2022 Laakso ühishaigla ehitusjuhina.
AKERMANN, Jaan (15. X 1988 Tallinn), purjetaja ja jääpurjetaja. 188 cm, 78 kg. Alustas purjetamistreeninguid 1998 Mati Hoole ja Tõnis Vare juhendamisel, 2000 hakkas samade treenerite käe all harrastama jääpurjetamist. Purjetamises saanud X-99 klassis MM-il Mati Sepa meeskonnas 2007 hõbeda, ORC klassides Aivar Tuulbergi meeskonnas EM-il 2018 ja 2022 kulla, 2019 hõbeda ning MM-il 2021 hõbeda ja 2022 pronksi, Sandro Montefusco meeskonnas EM-il 2015 hõbeda ning Ott Kikkase meeskonnas EM-il 2016 hõbeda ja 2017 pronksi. Tulnud avamerepurjetamises 2018, 2019 ja 2021 Eesti meistriks. Jääpurjetamises võitnud 2008 ja 2009 juunioride MM-il DN-klassis kulla ja 2007 pronksi, 2002 ja 2003 EM-il klassis Ice-Optimist kulla ja 2004 MM-il hõbeda. Täiskasvanute arvestuses on parimad saavutused DN-klassis 2012 MM-i 19. ja 2015 EM-i 5. koht. Oli 2013 jääpurjetamise maailma edetabelis 19. kohal. Kuulunud 2004–17 Eesti koondisse. Olnud 2013–16 Eesti Jääpurjetamise Liidu peasekretär.
AKIMOV, Gennadi (Gennady) (1. I 1950 Vene NFSV), jalgrattasporditreener. Lõpetas 1972 Andijoni pedagoogilise inst-i. Töötanud 1972 Andijoni KSMK-s, 1973–84 Andijoni spordiinternaatkoolis, 1984–86 Narva Kalevi linnanõukogus, 1987–90 Tallinna Kalevi LNSK-s, 1986–87 ja 1990–97 Narva LNSK-s ning a-st 1997 Narva SK-s Energia. Õpilasi: Sergei Kuzmin, Deniss Birjukov, Dmitri Skobtsov, Deniss Andrejev. Jalgrattasporditreeneri 6. kutsetase (2006). A-st 1998 Narva Jalgrattaklubi Temp juhatuse liige.
AKKEL, Enno (22. VI 1938 Tartu), kergejõustiklane, treener ja sporditegelane. 180 cm, 75 kg. Lõpetas 1956 Tartu 1. kk-i ja 1961 TRÜ KKT. Hakkas 1955 treenima TRÜ SK-s korv- ja võrkpalliosakonnas (treener Hugo Huimerind), kergejõustikule pühendus 1958 ülikoolis (treenerid Atko Viru ja Fred Kudu). Korvpallis Eesti koolinoorte spartakiaadi võitjaid, võrkpallis Eesti mv-te hõbe (1958). Tulnud 1 korra 200 m jooksus (1962), 3 korral (sh 1 hallis) kaugushüppes (1962–63) ja 7 korda teatejooksus (1961–70) Eesti meistriks. Võitis 1962 kaugushüppes NL-i üliõpilasmv-tel hõbeda. Parandanud 2 korda Eesti kaugushüpperekordit (1962 7.45 ja 1963 7.54) ja osalenud 1961–69 11 teatejooksurekordi püstitamises (sh 2 rekordi kordamist). Kuulunud 23 korda Eesti koondisse. Isiklikke rekordeid: 100 m 10,6, 200 m 21,7 (Eesti rekordi kordamine), 400 m 49,0, kaugus 7.54, kolmik 14.46. Võitnud a-st 1989 sprindis ja hüpetes medaleid kergejõustikuveteranide maailmamängudel (1989 ja 1994), MM-il (1991–97) ja EM-il (1992–96). Töötanud a-st 1961 kergejõustikutreenerina: 1961–67 TRÜ Spordiklubis, 1967–2001 Tartu Kalevi kergejõustikukoolis (sh 1969–93 direktorina) ning hiljem TÜ Akadeemilises Spordiklubis (6. kutsetase, 2006–18). Olnud 1992–2012 Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni president ja 2008–13 Eesti Spordiveteranide Liidu juhatuse liige. Rahvuskat kohtunik (1970). Kalevi auliige (1987). Tartu Kalevi ja Eesti Spordiveteranide Liidu (2006) ning Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni auliige (2008). Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2006).
AKSALU, Mihkel (7. XI 1984 Kingissepa), jalgpallur. 190 cm, 79 kg. Õppinud Kuressaare Vanalinna koolis, Saaremaa ühisgümn-s ja Audentese spordigümn-s. Alustas jalgpallitreeninguid Kuressaares. Eesti meistriliigas debüteeris 15 aasta ja 321 päeva vanuselt FC Kuressaare meeskonnas. Mänginud FC Kuressaare (2000–02), Muhumaa JK (2000–01), Sörve JK (2002), HÜJK Emmaste (2003), Tallinna FC Flora (2003–10 ja 2012), Pärnu JK Tervise (2003–05) ja Tallinna FC Flora II (2006) meeskonnas. 2010–11 olnud Inglismaa tugevuselt teise liiga klubi Sheffield Unitedi väravavaht, mänginud laenulepingu alusel ka tugevuselt 5. liiga klubis Mansfield Town. 2013–19 mänginud Soome meeskonnas Seinäjoen JK (Soome meister 2015, mv-te hõbe 2014 ja pronks 2016 ning liigakarika võitja 2014 ja karikavõitja 2016). A-st 2021 kuulunud Paide Linnameeskonda. Eesti mv-tel saanud 2007 ja 2008 hõbeda ning 2006, 2012, 2021 ja 2022 pronksi, olnud 2008, 2009 ja 2022 karika- ning 2009 ja 2023 superkarikavõitjaid. Mänginud a-st 2007 46 mängu Eesti koondises, kuulunud 20 korda mitmes vanuseklassis noortekoondisse. Valiti 2007 Balti liiga ja 2015 Soome kõrgliiga parimaks väravavahiks. A-st 2020 Aksrei OÜ juhatuse liige.
ALAKÜLA, Kristjan (3. XII 1964 Tallinn), laskur. Lõpetas 1982 Tallinna 32. kk-i ja 1989 TRÜ KKT. Laskmist hakkas harrastama 1976 Haabneeme äsja valminud tiirus isa innustusel, arenes Enn Meriväli õpilasena meistriks metssea- ja liikuva märgi harjutustes. Kuulunud Eesti koondisse. Tulnud 1979–98 14 korda indiv ja 8 korda meesk Eesti meistriks (saanud mv-tel indiv ka 11 hõbedat ja 2 pronksi ning meesk 2 hõbedat ja 3 pronksi). Võistles 1983 2 Eesti rekordit püstitanud meeskonnas. Parimad tulemused: metsseaharjutus 587 (1988), liikuv märk 563 (1993). Msp (1981). Kuulunud Jõu ja Männiku Laskespordiklubisse. Olnud 1985–92 Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi spordiklubi treener ja lasketiiru juhataja, hiljem töötanud AS-is Uvic turundusjuhina. Osalenud õhkrelvadest laskmise kohtunikuna 2005 EM-il. A-st 2012 Baltic Marketing Services OÜ juhatuse liige.
NOODAPERA, a-st 2020 A l a m a a, Gerli (3. XII 1989 Pärnu), sõudja. 177 cm, 59 kg. Lõpetas 2009 Pärnu ühisgümn-i ja 2012 keskkonnakorralduse erialal TLÜ. Sportima hakkas Pärnu SK-s Helju Suti võrkpallitreeninguil, a-st 2004 tegelnud sõudmisega Ulvi ja Roman Lutoškini juhendamisel. Tulnud 10 korral Eesti meistriks: 2009 roolijata neljapaadil, 2010 paarisaerulisel neljapaadil, 2005–11 kaheksapaadil ja 2010 sisesõudmises kergekaalu kategoorias. Olnud APL Agencies Estonia OÜ klienditeenindaja. A-st 2018 Anvest OÜ juhatuse liige.
ALAS, Ottomar (16. II 1922 Tallinn – 28. II 1975 Tallinn), tennisist. 180 cm, 77 kg. Lõpetas 1940 Tallinna Tehnikumi ja 1951 arhitektina TPI ehitusteaduskonna. Alustas tennisega 12-aastaselt pallipoisina, 2 aastat hiljem võitis Kalevi C-klassi turniiri, 1939 tuli Eesti juunioride meistriks ja oli meeste edetabelis 8. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, 1943 suunati Moskvasse KKKI-sse Eesti spordikaadri ettevalmistuskursustele. Võitis NL-i mv-tel 1944–48 segapaarismängus 3 kulda ja 1 pronksi, meespaarismängus 2 hõbedat ja 3 pronksi. 1948 tuli üksikmängus Dünamo ülel meistriks ja 1954 oli Dünamo koondises NL-i võistk mv-te võitjaid. Eesti mv-tel võitis 1939–54 27 medalit: üksikmängus 5 kulda, 3 hõbedat ja 1 pronksi, paarismängudes 11 kulda, 5 hõbedat ja 2 pronksi. Msp (1948). Võistles 18 korda Eesti koondises. Tenniseföd-i auliige (1968). Töötas Eesti Maaehitusprojektis peainsenerina. B: J. Jürine ja A. Põldoja. Eesti tennis 90. Tln, 2003, lk 58–59. – Abikaasa Urve A., a-ni 1946 V i l l e m (19. I 1927 Tallinn – 19. IX 2012 Tallinn), tennisist, tuli 1949 ja 1951 koos Ottomar Alasega segapaarismängus Eesti meistriks.
ALASI, a-ni 1959 E h a p a l u, Reet (4. I 1937 Tartu – 21. VII 1994 Viljandi), võimlemistreener, Tõnu A. abikaasa. Lõpetas 1955 Tartu 2. kk-i ja 1959 TRÜ KKT. Harrastas võimlemist, sh iluvõimlemist. Töötas 1959–61 SOL-i Tartu nõukogu inspektorina ning 1961–93 Viljandi SK-s treenerina ja asedirektorina õppetöö alal. Tegutses ka iluvõimlemiskohtunikuna. Kuulus 1966–70 Iluvõimlemisföd-i presiidiumi.
ALASI, Tõnu (18. IV 1937 Muhu v, Saare mk – 7. II 1995 Viljandi), võrkpallur ja sporditegelane, Reet A. abikaasa. Õppis 1945–50 Muhu kk-s, lõpetas 1956 Loksa kk-i ja 1960 TRÜ KKT. Mängis TRÜ võrkpallimeeskonnas. 1960–64 oli Viljandi SK treener ja Viljandi Jõu meeskonnas põhimängija. Jõu paljukordseid meistreid ja mitmel turniiril auhinnavõitjaid. Tegutses kohtunikuna (1968 vab kat). Oli 1964–70 SOL-i Viljandi raj-inõukogu ja Viljandi spordikomitee esimees, hiljem töötas Viljandi KEK-is. Kuulus Jõu kesknõukokku.
ALAVER, Mati (21. II 1954 Võru), suusataja ja treener. Lõpetas 1972 Võru 1. kk-i ja 1976 TRÜ KKT. Alustas sportimist Võrus Laur Lukini õpilasena. Tuli 1969 3 × 5 km teatesuusatamises NL-i noortemeistriks. Eesti mv-tel võitnud 1977 50 km-s ja 1978 4 × 10 km teatesuusatamises hõbeda. Msp (1977). Töötanud 1976–80 TRÜ suusaspordikateedri õppejõuna. Olnud 1981–92 Eesti naiste ja 1992–2011 Eesti murdmaasuusatamise peatreener (7. kutsetase, 2006–19), 1987–92 ka Dünamo vanemtreener. Osalenud 1992–2018 treenerina 8 korda tali-OM-il. Edukaimad õpilased Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Olnud 2014–18 Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini tiimi juht ja treener. Olnud 1986–90 Suusaspordiföd-i treenerite nõukogu esimees, kuulunud 1990–93 Suusaliidu volikokku ja 2000–15 Suusaliidu juhatusse. Avaldanud Kehakultuuris, Spordiilmas, Sporditähes jm erialaseid kirjutisi. ENSV tnl treener (1986). Olnud 1999–2001 ja 2005–19 EOK, 2001–12 EOK esindajate kogu, 2005–14 EOK tippspordi nõukogu ja 2016–19 EOK täitevkomitee liige. 2004–19 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Eesti parim treener 1999, 2001–03 ja 2009. ROK-i aastaauhind "Sporting Excellence" (2003). Rkl spordipreemia (1998, 2001 ja 2009). B: T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 172–173; T. Lääne. Läbimurdjad. Inimesed, kes muutsid Eesti suusasporti. Tln, 2013, lk 181–239.
ALBERT, a-st 2009 M ä i h ä n i e m i, Maria (7. I 1985 Tallinn), ujuja, Mati A-i tütar, Marko A-i õde, Meelis A-i vennatütar. 170 cm, 60 kg. Lõpetas 2003 Tallinna saksa gümn-i, 2007 ämmaemandana Tamperes Pirkanmaa ametikooli ja 2018 Tampere ülikooli arstiteaduskonna, õppinud 2003–04 Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Esialgu harrastas suusatamist, tegelnud ka jalgpalli, tantsimise ja triatloniga. Ujumisega hakkas tegelema 1996 TOP-i Ujumisklubis Ain Kaasiku juhendamisel, 2001–04 treenis Tallinna Kalevi ujumiskoolis Tiit-Urmas Reiteri ning 2004–08 Soomes Tampere ujumisklubis (TaUs) Jonni Laakso ja Marko Väisaneni käe all. Võistelnud 2003 ja 2007 MM-il, parimad tulemused 400 m vabaujumise 32. koht ja 4 x 100 m teateujumise (vabalt) 15. koht. EM-il osalenud 2004 ja 2008, parim tulemus 800 m vabaujumise 17. koht. Lühiraja EM-il 2002 ja 2004–08 olnud 400 m kompleksujumises 11. ja 4 x 50 m teateujumises (vabalt) 15. kohal. Universiaadil 2005 200 m kompleksujumises 19., juunioride EM-il 2001 200 m vabaujumises 19. ja ENOP-il 1999 200 m kompleksujumises 13. Noorte maailmamängudel 1998 4 x 200 m teateujumises 6. koht. Võistelnud MK etappidel (2003–04), parim koht 800 m vabaujumises 12. Tulnud vaba-, kompleks- ja teateujumises suvistel mv-tel 21 korda (1998–99, 2001, 2003, 2005, 2008) ja lühiraja mv-tel 17 korda (1998–99, 2002–03, 2005–07) Eesti meistriks. Avavee pikamaaujumise meister (2000). Parandanud 9 korral Eesti rekordit, sh 8 korral teateujumises. Olnud ka 7-kordne (2005–06, 2008), lühirajal 11-kordne (2005–08) Soome meister. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 26,39, 100 m vabalt 56,20, 200 m vabalt 2.00,17 (kõik 2005), 400 m vabalt 4.14,65, 800 m vabalt 8.46,03 (mõlemad 2007), 1500 m vabalt 17.10,26, 200 m kompleksi 2.17,60 (mõlemad 2005); 50-m ujulas 50 m vabalt 27,10 (2007), 100 m vabalt 58,07 (2005), 200 m vabalt 2.04,39 (2007), 400 m vabalt 4.22,59 (2005), 800 m vabalt 9.13,45 (2008). Kuulunud 1997–2008 Eesti koondisse. Töötanud Tampere Ülikooli haiglas ämmaemandana. A-st 2020 Tampere Tays Hatanpää haigla kirurg-resident. B:Riho-Brunost Kellyni. Ühe kooli lugu. Tln, 2020, lk 64–65.
ALBERT, Marko (25. VI 1979 Tallinn), triatleet ja treener, Mati A-i poeg, Maria A-i vend, Meelis A-i vennapoeg. 188 cm, 78 kg. Lõpetas 1997 ESG, 2001 kohtueelse uurimise alal Sisekaitseakadeemia ning 2021 sotsiaalteaduste magistrina finantsjuhtimise erialal TÜ majandusteaduskonna. Tegeles 1986–97 Reet Männiku ja hiljem Liina Oksa juhendamisel ujumisega. Tulnud 1997 Kalevi ujumiskooli meeskonnas Eesti meistriks teateujumises. Triatloni hakkas harrastama 1997 sügisest, treeninud Jüri Käeni käe all. Saanud olümpiadistantsil OM-il 2004 Ateenas 21. ning 2008 Pekingis 41. koha. Alla 23-aastaste MM-il 2002 10. koht, alla 23-aastaste EM-il 2000 6. ja 2001 9. koht. Parimad kohad MM-il on olnud 2006 38. ja 2008 30. ning EM-il 2002 15. ja 2003 11. MK etapil jõudnud neljal korral esikuuikusse, sh saanud 2004 ja 2006 2. koha. Võitnud 2003–06 sõjaväelaste MM-il 2 hõbedat ja 2 pronksi. Tulnud 2001, 2002, 2008, 2010, 2011, 2012 olümpiadistantsil ja 2013 duatlonis indiv ning 2011 täispika distantsi teatevõistluses Eesti meistriks. 2007 Saksamaa Bundesliga võitja. A-st 2009 võistelnud ka pikematel distantsidel. Võitnud 2018 MM-il pikal distantsil pronksi. Saanud poolpikal distantsil Austinis 2010 2. ning Racine's 2012 ja Victorias 2017 1. koha, Kärnteni Raudmehe (Ironman) võistlusel 2011 3. (isiklik rekord 8:08.17), Uus-Meremaa Raudmehe võistlusel 2014 1. ja 2013 2., Lõuna-Aafrika Raudmehe võistlusel 2016 3. ja Tallinna Raudmehe võistlusel 2018 3. koha. Hawaii Raudmehe võistlusel 2011 13., 2016 14., 2013 16., 2014 19., 2017 25. ja 2012 31. ning Ironmani EM-il 2015 10., 2016 4. ja 2017 7. koht (isiklik rekord 8:04.08). Töötanud Eesti kaitseväe spordirühmas. Tegutsenud a-st 2008 triatloniklubis 21. CC treenerina (6. kutsetase, 2020). A-st 2009 Nordictrishop OÜ omanik ja 2009–16 juhatuse liige. A-st 2015 Kestvusspordiklubi juhatuse liige. Olnud 2016–23 Eesti Triatloni Liidu saavutusspordi toimkonna juht ja juhatuse liige. Eesti parim meestriatleet 2002, 2004, 2007, 2010–14 ja 2016–18 ning parim triatlonitreener 2022–23. Kaitseväe parim sportlane 2003 ja 2004. Rkl spordipreemia (2018).
ALBERT, Mati (10. II 1955 Tallinn), suusataja, Meelis A-i vend, Marko ja Maria A-i isa. 188 cm, 76 kg. Lõpetas 1973 Rakvere 1. kk-i ja 1977 TPedI KKT. Hakkas kergejõustikku ja suusatamist harrastama Rakvere raj-i LNSK-s Riola Koppeli õpilasena, jätkas treenimist Eesti suusakoondises Kalju Valguse juhendamisel. 1971 Eesti noortemeister käimises. Võitnud Eesti murdmaasuusatamise mv-tel 1974–83 6 kulda, 5 hõbedat ja 8 pronksi (sh indiv 2 + 2 + 7). 1981 Tartu suusamaratoni võitja ja 1982 võitjaid. Msp (1976). Olnud 1983–95 Nõmme SK suusatamise vanemtreener. Kuulunud 2007–16 Kestvusspordiklubi juhatusse. Töötanud 2004–10 Amatiko Eesti OÜ-s, a-st 2010 Albert Ehitus OÜ juhatuse liige.
ALBERT, Meelis (7. VIII 1959 Rakvere), suusataja ja massöör, Mati A-i vend, Marko ja Maria A-i onu. 174 cm, 73 kg. Lõpetas 1977 Rakvere 3. kk-i. Hakkas 1970 käima ujumistreeninguil, suusatamisega alustas 1977. Tema esimene juhendaja oli õpetaja Paavo Laigo, hilisemad treenerid on olnud Jüri Voodla ja Anatoli Šmigun. NL-i mv-tel 70 km-s meesk pronksi võitjaid (1985). Eesti mv-tel võitnud 1980–87 1 kulla, 3 hõbedat ja 4 pronksi. Msp (1984). Olnud Jõu ja Dünamo liige. Töötanud Nõmme SK-s treenerina. A-st 1987 tegutsenud jalgratturite, triatleetide ja murdmaasuusatajate massöörina, olnud massöörina ka Salt Lake City, Torino ja Vancouveri tali-OM-il. Töötanud 2004–10 Amatiko Eesti OÜ-s ja a-st 2010 Albert Ehitus OÜ-s.
ALEKSANDROV, Rain (30. VII 1983 Paistu v, Viljandimaa), maadleja ja treener. 178 cm, 66–74 kg. Lõpetas 2003 Audentese spordigümn-i ja 2008 TLÜ KKT. Sportima hakkas 1991 Jaan Varese ja Aarne Kõivu juhendamisel. Saanud vabamaadluses kadettide MM-il 1999 28., juunioride EM-il 2002 20. ja MM-il 2003 32. ning täiskasvanute EM-il 2007 16. koha. Tulnud 6 korda (2003–04, 2007, 2010–11, 2013) vabamaadluses Eesti meistriks ning kuulunud 1999–2009 Eesti koondisse. Töötanud 2007–09 Puiatu erikoolis spordiinstruktorina ja a-st 2008 Viljandi SK maadlustreenerina (6. kutsetase, 2021). Tegutsenud ka Eesti maadluskoondise treenerina. A-st 2010 Spordiseltsi FSW Vabamaadlus juhatuse liige. Olnud Ämmuste koolis terviseedendaja.
ALEKSANDROV, Valeri (12. X 1959 Tallinn), allveesportlane. Lõpetas 1981 Tallinna Polütehnikumi. Alustas treeninguid 1974 Viktor Tarutini õpilasena, hiljem treenis Laevastiku Tallinna Spordiklubis Vjatšeslav Šturmi juhendamisel. Tuli 1981 meeskonnaharjutuses ja 1986 kaardiharjutuses NL-i meistriks ning võitis 1978–87 mv-tel lisaks 11 hõbedat ja 3 pronksi. Tulnud 1978–89 11 korda Eesti meistriks, sh 1988 absoluutseks meistriks. Kuulunud 1981–83 NL-i ning 1977–89 12 korda Eesti koondisse. Msp (1976). Sportimise ajal oli sõjaväes üleajateenija, hiljem firmades teenistuja. Töötanud pottsepana.
PALU, a-st 2023 A l e k s a n d r o v a, Inga (26. V 1994 Kohtla-Järve), taekwondo harrastaja. Lõpetas 2016 erialal humanitaarained mitmekeelses koolis TÜ Narva kolledži. Tegelnud taekwondo'ga (ITF) a-st 2014 Igor Aleksandrovi juhendamisel. Kuulunud a-st 2016 Eesti koondisse. Võitnud kahevõitluses (kuni 62 kg) indiv MM-il 2019 pronksi ning EM-il 2022 hõbeda ja 2019 pronksi. Tulnud 2016 ja 2018 taekwondo's ning 2017, 2018 ja 2022 poksis Eesti meistriks. Tegutsenud a-st 2017 Sillamäe Taekwon-do Klubi Kwon treenerina.
ALEKSEJEV, Marko (14. II 1979 Tartu), kergejõustiklane. 195 cm, 81 kg. Lõpetas 1997 ESG ja 2004 Akadeemia Nord õigusteaduskonna. Kergejõustikutreeninguid alustas Lembit Niinoja juhendamisel, 1993–2003 treenis Sven Andresoo juures ning a-ni 2009 Allan Eleranna eestvedamisel. Saanud kõrgushüppes 2004 Ateena OM-il 31. koha. Olnud juunioride EM-il 1997 9., juunioride MM-il 1998 20., U-23 EM-il 1999 18. ja 2001 6. ning universiaadil 2001 6. EM-il 2000 17., 2002 27., 2005 18. ja 2007 15. koht. Võitnud 2004 EK-l II liigas esikoha. Eesti mv-tel võitnud 1996–2007 7 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi ning sisemv-tel 1998–2008 10 kulda ja 1 pronksi. Püstitanud 2004 kõrgushüppes Eesti siserekordi 2.27. Kuulunud 1997–2008 Eesti koondisse. Isiklik kõrgushüpperekord 2.28 (2005). A-st 2009 OÜ Preeriakoda juhatuse liige. Olnud 2012–17 Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht ja hiljem SA Tallinna Õpilasmalev kliendihaldur.
ALEKSEJEV (Alekseev), Roman (19. VI 1973 Narva), poksija. 60–71 kg. Tegelnud poksiga 1987–98 Narva Energias Anatoli Kozlovski ja Gennadi Tolmatšovi juhendamisel. Saanud kehakaalus kuni 71 kg 1996 ja 1998 EM-il ning 1997 MM-il 9. koha, võitnud 1998 EK-l pronksi. Tulnud 1990 kehakaalus kuni 60 kg, 1992 kehakaalus kuni 67 kg ning 1995–97 kehakaalus kuni 71 kg Eesti meistriks. Pidanud 210 matši ja võitnud neist 161. A-st 2001 OÜ Rik Suur juhatuse liige.
OLENINA, a-ni 1975 A l e k s e j e v a, Larissa (20. XI 1955 Narva), sporditegelane. Lõpetas 1973 Narva 1. kk-i ning 1977 vene keele ja kirjanduse erialal Pihkva Pedagoogilise Inst-i. Olnud 2005–20 Narva Kehakultuuri- ja Spordiliidu juhatuse liige (sh 2007–14 esimees). 1996–2021 Narva linnavolikogu liige, sh olnud ka selle aseesimees. Olnud 1977–82 Karamõševi (Pihkva obl) kk-i vene keele õpetaja ja huvijuht, 1982–86 Narva Paju kooli huvijuht ja 1986–2002 sama kooli direktor. Korraldanud jooksukrosse, perespordipäevi, hoovijalgpalliturniire, matkasarja "Merekõnd" ja matkajate kokkutulekuid. Olnud Narva Noortekeskuse direktori asetäitja. A-st 2023 Fiatra OÜ juhatuse liige.
ALEKSEJEVA, Olga (12. III 1982 Tartu), vehkleja. 165 cm, 54 kg. Lõpetas 2000 Tartu Raadi gümn-i. Vehklemist hakkas harrastama 1990 Tartu SK-s Natalja Kotova juhendamisel, hiljem treenis Anatoli Jasnovi käe all. Saanud MM-il naisk 2002 hõbeda, 2003 ja 2007 4. ning indiv 2002 8. koha; EM-il naisk 2003 hõbeda ja 2001 4. koha. Juunioride MM-il 1999 naisk pronks ja 2000 indiv kuld; juunioride EM-il 1998 indiv ja naisk pronks, 1999 indiv pronks ja naisk hõbe; universiaadil 2001 indiv pronks, 2003 naisk pronks ja 2005 indiv kuld. MK etappidel naisk 2003 ja 2005 2., juunioride MK etappidel indiv 1997 3., 2001 2. ja 2002 3. koht. Tulnud 1998, 2000, 2005 ja 2008 indiv ning 2004, 2005, 2007, 2012 ja 2014 naisk Eesti meistriks. Kuulunud 1999–2010 Eesti epeekoondisse. Eesti parima võistkonna liige 2002. Rkl spordipreemia (2002). Tegutsenud Irina Embrichi vehklemisklubis IREM noortetreenerina. A-st 2011 Nizima OÜ juhatuse liige. B: G. Press. Eesti vehklemise raamat. 1908–2018. Tln, 2018, lk 466–475.
ALEKSIUS, Jaan (25. VI 1913 Tallinn – 23. V 1974 Tallinn), motosportlane. Tuli 1948 ringraja- ja hipodroomisõidus, 1949 ringraja- ja 50 km maanteesõidus ning 1950 hipodroomisõidus Eesti meistriks (750 cm3).
ALEKÕRS, Hans (26. V 1924 Tartu – 18. IX 1990 Tallinn), kergejõustikustatistik, Õilme A-e abikaasa. Õppis inglise kolledžis, lõpetas 1954 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi. Harrastas ÜENÜTO-s ja Kalevis kergejõustikku ja suusatamist. Saksa sõjaväkke mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast. Töötas a-st 1946 Estonprojektis joonestajana, topograafiatehnikuna ja geodeesiainsenerina, 1980–89 oli grupijuht ja juhtiv insener Rkl Ehitusuuringute Inst-s. Kergejõustikustatistik alates 1950. a-ist, a-st 1989 kuulus Rhv Kergejõustikustatistikute Assotsiatsiooni (ATFS). Avaldas kirjutisi ja statistilisi võrdlusi Kehakultuuris, Spordilehes jm. T:Uisutamine (1964, autoreid), Kergejõustik. Minevikust tänapäevani (1970, autoreid), Olümpiamängud (1980, autoreid).
ALEKÕRS, a-ni 1949 U u s t a l u, Õilme (28. V 1923 Kõue v, Harjumaa – 14. XII 2011), spordipedagoog, Hans A-e abikaasa. Lõpetas 1940 Tallinna 3. reaalkooli, 1945 Kehtna kodumajandusinst-i ja 1949 TRÜ KKT. Harrastas võimlemist, akrobaatikat, kergejõustikku ja suusatamist. Töötas 1949–53 Haridusministeeriumis kehalise kasvatuse inspektorina, 1953–54 Tallinna 10. kk-s ja 1955–57 Tallinna Polütehnikumis kehalise kasvatuse õpetajana ning 1957–77 Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilises Koolis (a-st 1966 Pedagoogiline Kool) direktori asetäitjana kehalise kasvatuse alal ja kehalise kasvatuse õpetajana. Oli 1949–53 Haridusministeeriumi juures tegutsenud õppiva noorsoo kehakultuurikollektiivide nõukogu esimees. Kalevi auliige (1973). Avaldas kirjutisi Kehakultuuris, Nõukogude Koolis, Nõukogude Õpetajas ja Noorte Hääles.
ALENINA, a-st 1998 H o m e n k o, Jelena (5. V 1973 Tallinn), ujuja. 168 cm, 59 kg. Lõpetas 1991 Tallinna 53. kk-i ja 1993 rätsepana Tallinna õmbluskooli. Hakkas ujumist harrastama 1982 Tallinna Dünamo ujumiskoolis Remida Prangeli õpilasena, hiljem jätkas samas treeninguid Krista Puusepa juhendamisel. Tulnud liblik-, kompleks- ja teateujumises 8 korda suvistel mv-tel (1988–89, 1991–92) ja 3 korda talvistel mv-tel (1989, 1991–92) Eesti meistriks. Püstitanud 5 Eesti rekordit, sh 3 teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m rinnuli 34,85 (1990), 50 m liblikat 28,91 (1991), 100 m kompleksi 1.06,89 (1990); 50-m ujulas 50 m vabalt 28,31, 100 m rinnuli 1.17,25, 50 m liblikat 29,51 ja 100 m liblikat 1.05,13 (kõik 1991). Msp (1991). Kuulunud 1989–92 Eesti koondisse.
ALEV, Alvar Johannes (29. IX 1993 Pärnu), suusataja. 191 cm, 86 kg. Lõpetas 2013 Audentese spordigümn-i Otepää filiaali ning 2023 kehalise kasvatuse ja spordi erialal TÜ, õppinud 2017–19 Colorado ülikoolis (USA). Alustas suusatreeninguid 7-aastaselt Jõulu suusaklubis. Saanud 2022 Pekingi tali-OM-il suusavahetusega sõidus 33., 15 km-s (klassikatehnika) 35., 50 km-s (vabatehnika, ühisstart) 36. ja 4 x 10 km teatesõidus 15. koha. Olnud MM-il 2017 suusavahetusega sõidus 50., 2021 suusavahetusega sõidus 54., 15 km-s (v) 56., sprindis (k) 79. ja 4 x 10 km teatesõidus 13. ning 2023 suusavahetusega sõidus 35., 50 km-s (k, ühisstart) 35., 15 km-s (v) 51. ja 4 x 10 km teatesõidus 12. Juunioride MM-il 2013 10 km-s (v) 20., sprindis (k) 22. ja suusavahetusega sõidus 27. ning taliuniversiaadil 2013 sprindis (k) 18. koht. Saanud MK etapil 2022 20 km jälitussõidus (v) 20., 2023 50 km-s (v, ühisstart) 24. ja 2024 20 km-s (v, ühisstart) 30. koha. Võitnud 2011–18 Eesti mv-tel indiv 2 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi ning teatesõitudes 4 hõbedat ja 3 pronksi. Kuulunud a-st 2016 Eesti koondisse. Eesti parim meessuusataja 2022.
ALEV, a-st 1940 T a m m, Fernanda (21. II 1902 Tallinn – 21. IV 1985 Jõgeva), võimleja ja võimlemisõpetaja. Alustas võimlemistreeninguid Tallinna Võimlemise Inst-s Ernst Idla juhendamisel. Tegutses Kalevis rahvatantsu- ja võimlemisjuhina, oli 1930. a-il Eesti Töölisspordi Liidu naisvõimlemisrühma ja 1939 Eesti mängude juhte. Õpilasi: Hilda Preikoch, Mare Loo (Lõssov), Imbi Kose, Ivi Oja. Juhendas Jõgeva sordiaretusjaama võimlemisrühma.
ALEV, Karin (23. V 1949 Otepää), sporditeadlane. Lõpetas 1967 Otepää kk-i, 1972 TRÜ füüsika-keemiateaduskonna ja 1995 sporditeaduste magistrina TÜ KKT. PhD liikumis- ja sporditeaduste alal (2005, TÜ). Olnud a-st 1972 TÜ-s teadur, sh 2006–11 TÜ KKT spordibioloogia ja füsioteraapia inst-i vanemteadur. Eesti Olümpiaakadeemia liige. T:Myosin Light and Heavy Chain Isoforms: Endurance Training: Skeletal Muscle Plasticity, Oxidative Capacity and Regeneration Capability. MyLC and MyHC Isoforms Turnover Rate and Relative Content (Saarbrücken, 2009).
ALEV, Madis (11. VII 1950 Tartu – 4. IX 2008 Tartu), orienteeruja ja spordipedagoog, Mall A-i isa. Lõpetas 1968 Tartu 2. kk-i ja 1972 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1983). Alustas sportimist Tartu LNSK-s. Võitis orienteerumise Eesti mv-tel 1973–82 6 kulda (5 suusaorienteerumises ja 1 orienteerumisjooksus), 3 hõbedat ja 3 pronksi. Osales 1973–79 16 korda Eesti koondises. Msp (1975). Laskesuusatamises rhv kat kohtunik (UIPMB, 1993) ja Eesti mv-tel 4 × 7,5 km teatesõidus pronksi võitjaid (1969). 1972–94 TÜ suusaspordi- ning kehalise kasvatuse ja spordi kateedri õppejõud, ka kateedri juhataja. Töötas ka Otepää õppetreeningukeskuses, kaardifirmas Regio ja Laeva põhikooli direktorina. Avaldas erialaseid kirjutisi.
ALEV, Mall (24. IV 1973 Tartu), suusataja ja orienteeruja, Madis A-i tütar. Õppis a-ni 1989 Tartu 10. kk-s, lõpetas 1991 Rootsis Mora rahvaülikooli ja 1993 suusagümn-i, õppis Falunis meditsiiniõeks. Suusatreeninguid alustas 12-aastaselt Herbert ja Erna Abeli treeningurühmas, harrastas ühteaegu orienteerumist. Suusaorienteerumise MM-il saanud 1996 lühirajal 9., tavarajal 12. ja teateorienteerumises 5. ning 1998 tavarajal 7., lühirajal 9. ja teateorienteerumises 5. koha. MK-l tulnud 1997 kokkuvõttes 7. kohale ning etappidel 2. ja 3. kohale, 1999 kokkuvõttes 15. kohale. Orienteerumisjooksus MM-il 1997 teatejooksus 7. koht. Võitnud Eesti mv-tel orienteerumises 1999 1 kulla (suusaorienteerumises), 1 hõbeda ja 1 pronksi ning murdmaasuusatamises 1993 ja 1995 pronksi. Rootsi mv-tel saanud suusatamises ja suusaorienteerumises 8 medalit. Kuulunud 1996–99 Eesti suusaorienteerumiskoondisse.
EICHELMANN, a-ni 1976 K i r s, 1976–79 A l e v, Sirje (16. VII 1955 Viljandi), kergejõustiklane. 166 cm, 53 kg. Lõpetas 1974 Tallinna 36. kk-i. Alustas sportimist Kalevi kergejõustikukoolis Harry Seinbergi õpilasena. 1987 hakkas treenima Uno Källe juhendamisel. Jõudnud NL-i mv-tel 5000 m-s, 10 000 m-s ja maratonis esikaheksasse. Sai 1977 NL-i aü-tel 3000 m-s pronksi. Võitnud Eesti mv-tel 1976–95 kesk- ja pikamaajooksus 36 kulda (sh 8 murdmaal, 8 hallis ja 7 teatejooksudes). Läbis Eesti naisjooksjaist esimesena maratonidistantsi ajaga alla 3 tunni, viimane ametlik tippaeg 2:34.09 (1988). Staadionil püstitanud 9 Eesti rekordit: 1000 m 2.45,3, 1 miil 4.41,5, 2000 m 6.01,6, 6.00,8 ja 5.56,8 (kõik 1988), 3000 m 9.43,4 (1977) ja 9.17,4 (1979), 10 000 m 32.47,86 (1988), 4 × 800 m (1978). Isiklikke rekordeid: 800 m 2.06,2, 1500 m 4.15,4, 3000 m 8.57,56 (kõik 1988), 5000 m 16.03,57 (1989). Msp (1979), suurmeister (1988). Kuulunud 1976–93 Eesti koondisse. A-st 2006 harrastanud golfi, võitnud 2014 ja 2019 Eesti mv-tel naisk pronksi. B: K. Reinsalu ja A. Nilk. Eesti jooksjate lood. Tln, 2015, lk 131–146.
OVTŠINNIKOV, Ruslan, a-st 1995 Rúnar A l e x a n d e r s s o n (28. III 1977 Smolensk, Vene NFSV), riistvõimleja. 171 cm, 63 kg. Õppis a-ni 1992 Tallinna 19. kk-s. Hakkas sportima Kopli SK-s, tema treenerid olid Olev Puust ja Mati Kirmes. Saanud OM-il indiv mitmevõistluses 1996 68., 2000 50. ja 2004 35. koha ning üksikaladel 2004 toenghooglemises 7. koha. Tulnud 1988–93 riistvõimlemises 17 korda (sh 4 korda mitmevõistluses) Eesti meistriks. A-st 1994 Islandi kodanik, 1996–2004 kuulunud Islandi koondisse.
ALFEROV, Boriss (25. V 1932 Moskva – 2. I 2007 Narva), võrkpallitreener, Galina Alferova abikaasa. Lõpetas 1959 Moskva KKI. Oli 1960–80 Tadžiki NSV koondnaiskonna treener, a-st 1981 Narva Kreenholmi ja spordiklubi Energia treener. Õpilasi: Jelena Potapova, Olga Tsõgankova, Natalja Bratuhhina, Polina Bratuhhina. Medal Töövapruse eest (1970).
ALFEROVA, Galina (5. II 1951 Tadžiki NSV), võrkpallitreener, Boriss Alferovi abikaasa. Lõpetas 1975 Dušanbe kehakultuuriinst-i. Töötanud 1976–80 Dušanbe SK treenerina, a-st 1981 olnud Narva Kreenholmi Spordiklubi ja spordiklubi Energia treener. Õpilasi: Natalja Bratuhhina, Polina Bratuhhina, Saša Ossipovska, Anna Kajalina, Maša Gontšarova. Narva SK tütarlaste võrkpallitreener (6. kutsetase, 2006). A-st 1998 Narva Spordiklubi Galla juhatuse liige.
ALGMA, Illar (13. X 1965 Tallinn), motosportlane. 170 cm, 75 kg. Lõpetas 1984 Tallinna 2. kk-i. Mootorispordiga hakkas tegelema 1982 Kalevi AMK-s Richard Lauri juhendamisel. Tulnud 1995, 1996 ja 1997 mootorratturite ringrajasõidus Tarmo Templi korvisõitjana Eesti meistriks. 1997 Kalevi suursõidu võitja. A-st 2006 Almobiil OÜ juhatuse liige.
ALGUS, Igor (16. VII 1949 Tallinn), tõstja. 166 cm, 72 kg. Lõpetas 1963 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi. Tõstmist hakkas harrastama 1963 Jõgeval Villu Ojassalu juhendamisel, hiljem treenis Jaan Toome, Arne Heinlaiu ja Viktor Agudini käe all. Tulnud 1969, 1971 ja 1972 kergekeskkaalus, 1970 keskkaalus ning 1979 kergekaalus Eesti meistriks. Püstitanud 31 Eesti rekordit. Isiklik kolmevõistlusrekord 445 (155 + 132,5 + 177,5). Msp (1968). Töötanud Jõu tõstetreenerina ja Jõgeval spordimetoodikuna. B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 141–142.
SAARNAK, a-st 2014 A l j a n d, Annika (19. IX 1988 Pühalepa, Hiiumaa), ujuja, Martti A-i abikaasa. 177 cm, 62 kg. Lõpetas 2007 Pirita majandusgümn-i ja 2011 USA-s Miami ülikooli. Ujumist hakkas harrastama TOP-i Ujumisklubis 1998. Treeninud Heidi ja Ain Kaasiku, 2007–11 Miami ülikooli Hurricane'i klubis Christie Shefchunasi ja Tricia Harmi ning 2011–12 Californias Greg Meehani ja David Durdeni juhendamisel. MM-il 2009 200 m vabaujumises 50.; lühiraja MM-il 2010 liblikujumises 50 m-s 19. ja 100 m-s 20.; EM-il 2006 4 x 100 m vabaujumises 10., 2010 50 m vabalt 49., 100 m vabalt 52., 50 m liblikat 22., 100 m liblikat 26. ning 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 17., 2012 50 m liblikat 18. ja 100 m liblikat 31.; lühiraja EM-il 2006 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 10., 2009 liblikujumises 50 m-s 20. ja 100 m-s 17. ning 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 12., 2011 liblikujumises 50 m-s 18. ja 100 m-s 26., 2012 liblikujumises 50 m-s 17. ja 100 m-s 14. ning 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 5. koht. Tulnud vaba-, liblik-, kompleks- ja teateujumises 15 korda suvistel mv-tel (2006–09) ja 8 korda lühiraja mv-tel (2006, 2011–12) Eesti meistriks. Ületanud 1 korral indiv ja 8 korral teateujumises Eesti rekordi. Parimad tulemused: 25-m ujulas 100 m vabalt 54,78, 200 m vabalt 2.00,27, 50 m liblikat 26,14 (kõik 2009) ja 100 m liblikat 58,70 (2010); 50-m ujulas 50 m vabalt 26,93 (2010), 100 m vabalt 57,58, 200 m vabalt 2.05,15 (mõlemad 2009), 50 m liblikat 27,35 ja 100 m liblikat 1.00,81 (mõlemad 2012). Kuulunud 2005–12 Eesti koondisse. Tegutsenud 2012–13 Audentese Spordiklubis, 2013–23 Orca Swim Clubis ja a-st 2023 Kalevi Ujumiskoolis ujumistreenerina. Olnud EuroPark Estonia OÜ raamatupidaja.
ALJAND, Berit (8. VII 1985 Tallinn), ujuja, Kaja A-i (*Indrikson) ja Riho A-i tütar, Triin ja Martti A-i õde, Ulvi ja Viktor Indriksoni tütretütar, Kaire Indriksoni õetütar. 168 cm, 51 kg. Lõpetas 2004 Tallinna üldgümn-i ning 2010 rhv suhete erialal Louisiana ülikooli (USA) ja 2014 magistrina New Orleansi ülikooli (USA). Hakkas ujumist harrastama 1992 koos kaksikõe Triinuga Kalevi Tallinna ujumiskoolis isa juhendamisel, jätkas samas koos õega treeninguid Hilju Lillo ja 1997–2002 tädi Kaire Indriksoni õpilasena, 2002–05 treeninud Keila Swimclubis isa käe all ning 2005–08 USA-s ülikooli klubis Morgan Bailey ja Adam Schmitti juhendamisel. MM-il saanud 2003 seliliujumises 50 m-s 41., 100 m-s 39. ja 200 m-s 28. koha, 2005 100 m-s 39. ja 200 m-s 35. koha, lühiraja MM-il 2002 200 m-s 29., 2004 100 m-s 22. ja 200 m-s 18. koha. EM-il 2002 200 m-s 19. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 12., 2004 50 m-s 22. ja 200 m-s 21. koht. Lühiraja EM-il tuli seliliujumises 2001 200 m-s 18. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 13., 2002 200 m-s 13. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 9., 2003 200 m-s 18. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 8., 2004 200 m-s 24. ning 2006 200 m-s 22. kohale. 1998 noorte maailmamängudel 100 m selili ja 400 m kompleksi 24. koht. Juunioride EM-il seliliujumises 2000 50 m-s 13., 2001 50 m-s 17. ja 100 m-s 16., 1999 ENOP-il 100 m selili 19. ja 100 m liblikat 20. koht. Põhjamaade juunioride mv-te medalivõitjaid (1999–2000). Tulnud selili-, kompleks- ja teateujumises 19 korda suvistel (1999–06, 2008) ja 16 korda lühiraja mv-tel (2000–04, 2006) Eesti meistriks. Parandanud lühikeses ja pikas ujulas 19 korral Eesti rekordit, sh 11 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m selili 29,91, 100 m selili 1.02,82 (mõlemad 2004), 200 m selili 2.13,75 (2003); 50-m ujulas 50 m selili 31,15 (2001), 100 m selili 1.05,73 ja 200 m selili 2.19,34 (mõlemad 2005). Kuulunud 2000–07 Eesti koondisse. Pärast ülikooli lõpetamist elanud ja töötanud USA-s.
INDRIKSON, a-st 1985 A l j a n d, Kaja (13. VI 1961 Tallinn), ujuja, Ulvi ja Viktor I-i tütar, Ludmilla I-i (*Lätt) vennatütar, Kaire I-i kaksikõde, Riho Aljandi abikaasa, Berit, Triin ja Martti Aljandi ema, Sten I-i tädi. 177 cm, 62 kg. Lõpetas 1979 TSIK-i ja 1983 TPedI KKT. Alustas sportimist 1970 koos kaksikõe Kairega ema juhendamisel Tallinna Dünamo ujumiskoolis. 1978 NL-i mv-tel 4 × 100 m kombineeritud teateujumises hõbe, 1977 4 x 100 m vabaujumises NL-i juunioride meister, võistelnud NL-i mv-te finaalis. Tulnud 7 korda vaba- ja seliliujumises ning teateujumises (1974–75, 1977, 1979) Eesti meistriks. Parandanud 17 korda Eesti rekordit, sh 7 korda teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 200 m selili 2.27,9 (1977); 50-m ujulas 100 m selili 1.08,34 (1978), 200 m selili 2.30,52 (1977). Kuulunud 1975–79 Eesti koondisse. Msp (1976). A-st 1990 Meisterujumise U-klubi liige. Võitnud meisterujumise EM-il 50 m seliliujumises pronksi (2007). Töötanud 1983–92 Dünamo ujumisinstruktorina ja ujumiskooli õppealajuhatajana. Tegutsenud 2003–09 Ujumisliidu revisjonikomisjonis. A-st 1993 Ralvi OÜ pearaamatupidaja (a-st 2019 juhatuse liige) ja a-st 2008 ka Audentese Spordiklubi ujumistreener (6. kutsetase, 2017). B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 110–115.
ALJAND, Martti (22. XI 1987 Tallinn), ujuja, Kaja A-i (*Indrikson) ja Riho A-i poeg, Berit ja Triin A-i vend, Ulvi ja Viktor Indriksoni tütrepoeg, Kaire Indriksoni õepoeg, Annika A-i (*Saarnak) abikaasa. 184 cm, 78 kg. Lõpetas 2007 Tallinna Kristiine gümn-i, 2012 California Ülikooli Berkeley's (USA) ja 2019 TLÜ-s magistriõppe. Alustas ujumisega 1995 Kalevi Tallinna ujumiskoolis Viive Solli õpilasena, jätkanud TOP-i Ujumisklubis 1997–2013 Heidi ja Ain Kaasiku juhendamisel ning Audentese Spordiklubis 2013–14 Siiri Põlluveeri, 2014–15 Peter Mankoči ja sügisest 2015 Riho Aljandi juhendamisel. USA-s treeninud 2007–12 David Durdeni ja Greg Meehani juhendamisel. Saanud 2008 Pekingi OM-il rinnuliujumises 100 m-s 45. ja 200 m-s 46. koha. MM-il 2007 rinnuliujumises 50 m-s 54. ja 100 m-s 50., 200 m kompleksujumises 28., 2009 rinnuliujumises 50 m-s 47. ja 100 m-s 25., 200 m kompleksujumises 29., 2011 rinnuliujumises 100 m-s 54. ja 200 m-s 39., 2015 rinnuliujumises 100 m-s 43. ja 200 m-s 34., 4 x 100 m vabaujumises 22. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 23. koht. Lühiraja MM-il 2006 kompleksujumises 100 m-s 16. ja 200 m-s 9., 2010 rinnuliujumises 50 m-s 21., 100 m-s 20. ja 200 m-s 19., 100 m kompleksujumises 17. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 13., 2012 100 m rinnuliujumises 4. ja 100 m kompleksujumises 10., 2014 100 m rinnuliujumises 20., 50 m liblikujumises 40. ja 100 m kompleksujumises 12., 2016 100 m rinnuliujumises 39., kompleksujumises 100 m-s 28. ja 200 m-s 29. koht. EM-il 2006 rinnuliujumises 50 m-s 42. ja 100 m-s 39., 200 m kompleksujumises 25., 2010 rinnuliujumises 50 m-s 29., 100 m-s 38. ja 200 m-s 27., 4 x 200 m vabaujumises 13., 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 16., 2012 100 rinnuliujumises 14., 100 m liblikujumises 45. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 15., 2014 rinnuliujumises 50 m-s 16., 100 m-s 20. ja 200 m-s 30., 2016 rinnuliujumises 50 m-s 39. ja 100 m-s 40. koht. Lühiraja EM-il kompleksujumises 2004 100 m-s 28., 200 m-s 27. ja 400 m-s 17., 2005 100 m-s 6. ja 200 m-s 11., 2006 100 m-s 8. ja 200 m-s 9., 4 x 50 m vabaujumises 11., 2008 100 m liblikujumises 23., 100 m kompleksujumises 14., 4 x 50 m vabaujumises 8. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 10., 2009 rinnuliujumises 50 m-s 19., 100 m-s 9. ja 200 m-s 14., kompleksujumises 100 m-s 15. ja 200 m-s 19., 2011 100 m rinnuliujumises 4., 100 m kompleksujumises pronksmedal ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 13., 2012 100 m kompleksujumises pronksmedal, rinnuliujumises 100 m-s hõbemedal ja 50 m-s 10., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 5. ja 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 5., 2013 rinnuliujumises 50 m-s 21. ja 100 m-s 29., 100 m kompleksujumises 7. ja 4 x 50 m vabaujumises 13., 2015 rinnuliujumises 50 m-s 15., 100 m-s 12. ja 200 m-s 18., 100 m kompleksujumises 17. ja 4 x 50 m vabaujumises 9., 2017 rinnuliujumises 50 m-s 19. ja 100 m-s 27. ning 100 m kompleksujumises 16. koht. Juunioride EM-il 2004 komplekujumises 200 m-s 10. ja 400 m-s 15., 2005 vabaujumises 50 m-s 11. ja 100 m-s 13., kompleksujumises 200 m-s 4. koht. 2003 ENOF-il 100 m vabalt 18., 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 17. koht. Põhjamaade juunioride meister kompleksujumises (2004). Tulnud suvistel mv-tel vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumises 33 korda (2004–07, 2013–17), lühiraja mv-tel vaba-, rinnuli-, liblik-, kompleks- ja teateujumises 44 korda (2004–06, 2011–17) ning avavee pikamaaujumises 2 korda (2004–05) Eesti meistriks. Parandanud 55 korda lühikeses ja pikas ujulas Eesti rekordit, sh 27 korda teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 22,61, 100 m vabalt 49,35 (mõlemad 2014), 200 m vabalt 1.49,30 (2005), 50 m rinnuli 26,94 (2011, hooajal Euroopas 10. tulemus) ja 26,86 (2012, hooajal Euroopas 13. tulemus), 100 m rinnuli 57,58 (2009, hooajal maailmas 18. ja Euroopas 11. tulemus), 57,51 (2011, hooajal maailmas 6. ja Euroopas 4. tulemus) ja 57,75 (2012, hooajal Euroopas 3. tulemus), 200 m rinnuli 2.07,32 (2009), 50 liblikat 23,81 (2014), 100 m liblikat 52,49 (2008), 200 m liblikat 2.00,96 (2011), 100 m kompleksi 53,37 (2011, hooajal maailmas 14. ja Euroopas 7. tulemus), 52,92 (2012, hooajal Euroopas 4. tulemus), 53,40 (2013, hooajal Euroopas 11. tulemus), 53,15 (2014, hooajal Euroopas 10. tulemus) ja 53,38 (2015, hooajal Euroopas 16. tulemus), 200 m kompleksi 1.56,99 (2009); 50-m ujulas 100 m vabalt 51,51, 200 m vabalt 1.53,23 (mõlemad (2013), 50 m selili 26,61 (2009), 50 m rinnuli 27,81 (2014), 100 m rinnuli 1.00,56 (2009), 200 m rinnuli 2.16,31 (2008), 200 m kompleksi 2.01,26 (2009). Kuulunud 2005–17 Eesti koondisse. Eesti parim meesujuja 2005, 2009, 2011, 2012, 2013 ja 2014. Olnud 2018–19 Audentese SK-i ja a-st 2019 Tallinna Kalevi Ujumiskooli treener. Õpilasi: Andri Aedma, Marko-Matteus Langel, Janter Suun, Hendrik Ütt, Cevin Anders Siim, Aleksa Merike Gold. Tegutsenud televisioonis suurvõistluste abikommentaatorina. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 130–139.
ALJAND, Riho (27. V 1960 Tapa – 26. VII 2019 Tallinn), ujuja, treener ja sporditegelane, Kaja A-i (*Indrikson) abikaasa, Berit, Triin ja Martti A-i isa. 176 cm, 72 kg. Lõpetas 1978 Tallinna 2. kk-i ja 1982 TPedI KKT. Treeninguid alustas 1971 Tallinna Kalevi ujumiskoolis Friedel Raudsepa ja Elvira Miku juhendamisel. Sai rinnuliujumises 1976–78 Eesti mv-tel medalikohti. Parimad tulemused: 25-m ujulas 100 m rinnuli 1.11,7 ja 200 m rinnuli 2.34,1 (1976); 50-m ujulas 200 m rinnuli 2.36,0 (1975). Olnud 1979–89 Kalevi ujumiskoolis ja TSIK-is ujumistreener, 1989–93 Tallinna ujumisklubi Kalev president, 1993–2002 Eesti Koolispordi Liidu juhataja ja 2002–05 Keila Swimclubis vabatahtlik ujumistreener. Tegutses 2002–04 Ujumisliidu olümpiaprojekti juhina ning oli treenerina 2004 Ateena ja 2012 Londoni OM-il Eesti delegatsioonis. Õpilasi: Triin Aljand, Berit Aljand, Kaja Komissarov, Merle Harineem, Taimo Jürisoo, Kustas Peder, Martti Aljand, Andri Aedma, Cevin Anders Siim, Sander Paavo, Hendrik Ütt, Kertu Ly Alnek, Marko-Matteus Langel, Tiit Matvejev, Jan Joonas Viirpuu, Alex Ahtiainen, Kaspar Helde, Gregory Kask, Laurika Lint, Annika Vainikk. Oli 1989–92, 1996–2005 ja 2008 Ujumisliidu eestseisuses/juhatuses ning a-st 2004 kutsekomisjoni liige. Oli 2005–13 ja 2014–16 Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees ja a-st 2016 juhatuse liige. Töötas a-st 1992 oma firmas Ralvi ja 2009–16 ka Ujumisliidu peatreenerina (7. kutsetase). A-st 2016 oli Audentese SK-i treener. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 116–121.
ALJAND, a-st 2014 A l j a n d M a n k o č, Triin (8. VII 1985 Tallinn), ujuja, Kaja A-i (*Indrikson) ja Riho A-i tütar, Berit ja Martti A-i õde, Ulvi ja Viktor Indriksoni tütretütar, Kaire Indriksoni õetütar. 179 cm, 60 kg. Lõpetas 2004 Tallinna üldgümn-i ja 2009 turismi ja hotellinduse alal USA-s Texase A&M Ülikooli. Hakkas ujumist harrastama 1992 koos kaksikõe Beritiga Kalevi Tallinna ujumiskoolis isa juhendamisel, jätkas samas treeninguid Hilju Lillo ja 1997–02 tädi Kaire Indriksoni õpilasena ning 2002–05 Keila Swimclubis isa käe all. 2005–09 treeninud USA-s Steve Bultmanni juhendamisel, 2009–12 teinud koostööd itaallasest treeneri Andrea di Ninoga ja Sloveenia treeneri Dimitrij Mancevićiga. Kuulunud 2009–12 TOP-i Ujumisklubisse, 2013 treenis Audentese Spordiklubis Siiri Põlluveeri juhendamisel. Saanud 2004 Ateena OM-il 50 m vabaujumises 26., 2008 Pekingi OM-il 50 m vabaujumises 21., 100 m vabaujumises 33. ja 100 m liblikujumises 32. ning 2012 Londoni OM-il 50 m vabaujumises 19. ja 100 m liblikujumises 35. koha. MM-il olnud 50 m vabaujumises 25. (2003), 20. (2005), 26. (2007), 20. (2009) ja 16. (2011), 50 m liblikujumises 16. (2003), 15. (2005), 21. (2007), 14. (2009) ja 12. (2011), 100 m liblikujumises 23. (2009) ja 26. (2011) ning 4 x 100 m vabaujumises 15. kohal (2003, 2007); lühiraja MM-il 50 m vabaujumises 5. (2010) ja 22. (2012), 50 m liblikujumises 22. (2002), 9. (2004), 6. (2010) ja 8. (2012), 50 m seliliujumises 12. kohal (2004). EM-il 50 m vabaujumises 22. (2002), 14. (2004), 22. (2006), 7. (2010) ja 4. (2012), 50 m liblikujumises 26. (2002), 20. (2004), 32. (2006), 5. (2010) ja hõbemedal (2012), 100 m liblikujumises 13. (2010) ja 21. (2012) ning 4 x 100 m vabaujumises 10. koht (2006). Lühiraja EM-il saanud järgmisi tulemusi: 2001 100 m ja 200 m kompleksi 26., 2002 50 selili ja 50 m liblikat 18., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 9., 2003 50 m liblikat 11., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 8., 2004 50 m vabalt 11., 50 m selili 13. ja 100 m kompleksi 10., 2005 50 m vabalt 9., 50 m selili 11. ja 50 m liblikat 10., 2006 50 m selili 15. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 10., 2008 50 m vabalt 7. ja 50 m liblikat 4., 2009 50 m vabalt 5. ja 50 m liblikat 6., 2010 50 m liblikat pronksmedal ja 100 m liblikat 6. koht, 2011 50 m vabalt pronksmedal, 50 m liblikat hõbemedal ja 100 m liblikat 17. koht, 2012 50 m vabalt hõbemedal, 50 m liblikat 6. ja 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 5. koht. Juunioride EM-il 2000 50 m seliliujumises 33., 2001 50 m vabaujumises 15. koht. Võitnud 2011 Itaalia lahtistel mv-tel 50 m vabaujumises ning 2011 ja 2012 Sloveenia lahtistel mv-tel 50 m vaba- ja 50 m liblikujumises kulla. Tulnud vaba-, selili-, liblik-, kompleks- ja teateujumises 22 korda suvistel mv-tel (2000–06) ja 26 korda lühiraja mv-tel (1999–2006, 2012) Eesti meistriks. Parandanud lühikeses ja pikas ujulas 63 korral Eesti rekordit, sh 21 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 24,31 (2008, hooajal maailma 8. ja Euroopa 6. tulemus), 23,92 (2009, hooajal maailma 9. ja Euroopa 7. tulemus), 24,16 (2010, hooajal maailma 11. ja Euroopa 7. tulemus), 24,23 (2011, hooajal maailma 13. ja Euroopa 8. tulemus) ja 24,24 (2012, hooajal maailma 5. ja Euroopa 5. tulemus), 100 m vabalt 54,68 (2012), 50 m selili 28,20 (2005), 100 m selili 1.02,95 (2004), 200 m selili 2.17,32 (2005), 50 m liblikat 25,57 (2008, hooajal maailma 6. ja Euroopa 5. tulemus), 25,44 (2009, hooajal maailma 10. ja Euroopa 7. tulemus), 25,54 (2010, hooajal maailma 8. ja Euroopa 5. tulemus), 25,51 (2011, hooajal maailma 4. ja Euroopa 3. tulemus) ja 25,96 (2012, hooajal maailma 16. ja Euroopa 10. tulemus), 100 m liblikat 58,13 (2008, hooajal Euroopa 18. tulemus); 50-m ujulas 50 m vabalt 25,12 (2010, hooajal maailma 18. ja Euroopa 8. tulemus) ja 25,01 (2012, hooajal maailma 26. ja Euroopa 14. tulemus), 100 m vabalt 55,82 (2008), 50 m selili 29,45 (2007), 50 m liblikat 26,72 (2007, hooajal maailma 14. ja Euroopa 7. tulemus), 26,16 (2009, hooajal maailma 20. ja Euroopa 11. tulemus), 26,25 (2010, hooajal maailma 10. ja Euroopa 7. tulemus), 26,26 (2011, hooajal maailma 14. ja Euroopa 9. tulemus) ja 25,92 (2012, hooajal maailma 7. ja Euroopa 6. tulemus), 100 m liblikat 59,00 (2009). Kuulunud 2000–12 Eesti koondisse. Eesti parim naissportlane 2011 ja 2012. Tallinna parim naissportlane 2008, 2011 ja 2012. Eesti parim naisujuja 2004, 2007, 2008, 2010, 2011 ja 2012. Rkl spordipreemia (2011). Tegutsenud Orca Swim Clubis ujumistreenerina. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 122–129.
ALJAND, a-st 2014 A l j a n d M a n k o č, Triin (8. VII 1985 Tallinn), ujuja, Kaja A-i (*Indrikson) ja Riho A-i tütar, Berit ja Martti A-i õde, Ulvi ja Viktor Indriksoni tütretütar, Kaire Indriksoni õetütar. 179 cm, 60 kg. Lõpetas 2004 Tallinna üldgümn-i ja 2009 turismi ja hotellinduse alal USA-s Texase A&M Ülikooli. Hakkas ujumist harrastama 1992 koos kaksikõe Beritiga Kalevi Tallinna ujumiskoolis isa juhendamisel, jätkas samas treeninguid Hilju Lillo ja 1997–02 tädi Kaire Indriksoni õpilasena ning 2002–05 Keila Swimclubis isa käe all. 2005–09 treeninud USA-s Steve Bultmanni juhendamisel, 2009–12 teinud koostööd itaallasest treeneri Andrea di Ninoga ja Sloveenia treeneri Dimitrij Mancevićiga. Kuulunud 2009–12 TOP-i Ujumisklubisse, 2013 treenis Audentese Spordiklubis Siiri Põlluveeri juhendamisel. Saanud 2004 Ateena OM-il 50 m vabaujumises 26., 2008 Pekingi OM-il 50 m vabaujumises 21., 100 m vabaujumises 33. ja 100 m liblikujumises 32. ning 2012 Londoni OM-il 50 m vabaujumises 19. ja 100 m liblikujumises 35. koha. MM-il olnud 50 m vabaujumises 25. (2003), 20. (2005), 26. (2007), 20. (2009) ja 16. (2011), 50 m liblikujumises 16. (2003), 15. (2005), 21. (2007), 14. (2009) ja 12. (2011), 100 m liblikujumises 23. (2009) ja 26. (2011) ning 4 x 100 m vabaujumises 15. kohal (2003, 2007); lühiraja MM-il 50 m vabaujumises 5. (2010) ja 22. (2012), 50 m liblikujumises 22. (2002), 9. (2004), 6. (2010) ja 8. (2012), 50 m seliliujumises 12. kohal (2004). EM-il 50 m vabaujumises 22. (2002), 14. (2004), 22. (2006), 7. (2010) ja 4. (2012), 50 m liblikujumises 26. (2002), 20. (2004), 32. (2006), 5. (2010) ja hõbemedal (2012), 100 m liblikujumises 13. (2010) ja 21. (2012) ning 4 x 100 m vabaujumises 10. koht (2006). Lühiraja EM-il saanud järgmisi tulemusi: 2001 100 m ja 200 m kompleksi 26., 2002 50 selili ja 50 m liblikat 18., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 9., 2003 50 m liblikat 11., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 8., 2004 50 m vabalt 11., 50 m selili 13. ja 100 m kompleksi 10., 2005 50 m vabalt 9., 50 m selili 11. ja 50 m liblikat 10., 2006 50 m selili 15. ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 10., 2008 50 m vabalt 7. ja 50 m liblikat 4., 2009 50 m vabalt 5. ja 50 m liblikat 6., 2010 50 m liblikat pronksmedal ja 100 m liblikat 6. koht, 2011 50 m vabalt pronksmedal, 50 m liblikat hõbemedal ja 100 m liblikat 17. koht, 2012 50 m vabalt hõbemedal, 50 m liblikat 6. ja 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 5. koht. Juunioride EM-il 2000 50 m seliliujumises 33., 2001 50 m vabaujumises 15. koht. Võitnud 2011 Itaalia lahtistel mv-tel 50 m vabaujumises ning 2011 ja 2012 Sloveenia lahtistel mv-tel 50 m vaba- ja 50 m liblikujumises kulla. Tulnud vaba-, selili-, liblik-, kompleks- ja teateujumises 22 korda suvistel mv-tel (2000–06) ja 26 korda lühiraja mv-tel (1999–2006, 2012) Eesti meistriks. Parandanud lühikeses ja pikas ujulas 63 korral Eesti rekordit, sh 21 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 24,31 (2008, hooajal maailma 8. ja Euroopa 6. tulemus), 23,92 (2009, hooajal maailma 9. ja Euroopa 7. tulemus), 24,16 (2010, hooajal maailma 11. ja Euroopa 7. tulemus), 24,23 (2011, hooajal maailma 13. ja Euroopa 8. tulemus) ja 24,24 (2012, hooajal maailma 5. ja Euroopa 5. tulemus), 100 m vabalt 54,68 (2012), 50 m selili 28,20 (2005), 100 m selili 1.02,95 (2004), 200 m selili 2.17,32 (2005), 50 m liblikat 25,57 (2008, hooajal maailma 6. ja Euroopa 5. tulemus), 25,44 (2009, hooajal maailma 10. ja Euroopa 7. tulemus), 25,54 (2010, hooajal maailma 8. ja Euroopa 5. tulemus), 25,51 (2011, hooajal maailma 4. ja Euroopa 3. tulemus) ja 25,96 (2012, hooajal maailma 16. ja Euroopa 10. tulemus), 100 m liblikat 58,13 (2008, hooajal Euroopa 18. tulemus); 50-m ujulas 50 m vabalt 25,12 (2010, hooajal maailma 18. ja Euroopa 8. tulemus) ja 25,01 (2012, hooajal maailma 26. ja Euroopa 14. tulemus), 100 m vabalt 55,82 (2008), 50 m selili 29,45 (2007), 50 m liblikat 26,72 (2007, hooajal maailma 14. ja Euroopa 7. tulemus), 26,16 (2009, hooajal maailma 20. ja Euroopa 11. tulemus), 26,25 (2010, hooajal maailma 10. ja Euroopa 7. tulemus), 26,26 (2011, hooajal maailma 14. ja Euroopa 9. tulemus) ja 25,92 (2012, hooajal maailma 7. ja Euroopa 6. tulemus), 100 m liblikat 59,00 (2009). Kuulunud 2000–12 Eesti koondisse. Eesti parim naissportlane 2011 ja 2012. Tallinna parim naissportlane 2008, 2011 ja 2012. Eesti parim naisujuja 2004, 2007, 2008, 2010, 2011 ja 2012. Rkl spordipreemia (2011). Tegutsenud Orca Swim Clubis ujumistreenerina. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 122–129.
ALJASTE, Raivo (23. I 1939 Tartu – 30. IX 2012 Tartu), korvpallur ja treener. 183 cm. Lõpetas 1957 Tartu 1. kk-i ja 1971 Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaali, õppis 1957–59 TRÜ õigusteaduskonnas ja 1959–61 EPA veterinaariateaduskonnas. Korvpallitreeninguid alustas 1953 Viktor Laatsi, August Soku ja Selma Multeri juhendamisel. Võitis NL-i noortemv-tel 1957 kulla ja koolinoorte spartakiaadil pronksi. Mängis 1958–65 Tartu Kalevis ja 1961–64 ka Eesti koondises. Tuli 1960 Eesti meistriks, 1957, 1959 ja 1961 sai mv-tel hõbeda ning 1965 ja 1967 pronksi. Msp (1964). Töötas 1963–73 korvpallitreenerina Võrus ning 1973–79 EPA SK-s ja Tartu korvpallikoolis. Õpilasi: Jüri Neissaar, Tiit Ilver, Tõnu Lust, Toomas Tein. A-st 1979 oli ehitustööline.
ALLA, Aavo (30. IX 1930 Tartu – 20. IX 2009 Tartu), korvpallikohtunik. Lõpetas 1949 Tartu 1. kk-i ja 1954 metsatööstuse mehhaniseerimise erialal EPA. Korvpalli mängis Viktor Laatsi, hiljem Edgar Naaritsa juhendamisel. Eesti koolinoorte meister 1948. Võitis ÜSK meeskonnas NL-i mv-tel 1951 pronksi ja tuli 1950 Eesti meistriks. Kohtunikuna alustas 1948 (1955 vab ja 1961 ülel kat, 1982 NL-i aukohtunik). Oli 1957–82 NL-i mv-tel väljakukohtunik ja 1982–91 komissar. Kuulus 1956–80 Korvpalliföd-i kohtunikekogu juhatusse, 1955–76 oli Tartu kohtunikekogu esimees. Tegutses ka võrkpallikohtunikuna (1954 vab kat), valiti 2 korda Eesti kümne parima võrkpallikohtuniku hulka. Oli 1967–71 Tartu raj-i haridusosakonna juhataja, 1971–85 Tartu kutsenõuandla juhataja ja 1985–91 Tartu õppekeskuse asedirektor. 1991–99 autoõppemeister. – Isa Voldemar A. (30. I 1900 Tartu – 27. XII 1971 Tartu), jalgpallur ja jääpallimängija ning samade alade kohtunik, kuulus Tartu Kalevi ja Tartu Jalgpalliklubi juhatusse, oli Tamme staadioni rajajaid.
ALLAS, Aliis (30. IX 1983 Pärnu), squash'i-mängija, treener ja sporditegelane, Teet A-e õde. 175 cm. Lõpetas 2002 Pärnu sütevaka humanitaargümn-i ja 2005 füsioterapeudina TÜ KKT. Harrastanud 1990–96 Kadri Kuuda käe all tennist ja 1995–2001 Eva Kuninga juhendamisel kergejõustiku (1999 Eesti mv-tel 4 x 400 m teatejooksus pronks). Squash'i mänginud a-st 2001, kuulunud a-st 2005 Eesti koondisse. Saanud indiv 2012 EM-il 17. ning naisk Euroopa Rahvuste karikavõistlustel 2006 1., 2009 ja 2010 3. koha. Tulnud 7 korral (2009, 2015, 2016, 2018, 2019, 2020, 2024) Eesti meistriks, saanud mv-tel lisaks 4 hõbedat (2010, 2011, 2014, 2023) ja 3 pronksi (2002, 2012, 2021). Tegutsenud 2009–14 Pärnu Mai-Squashiklubis ja a-st 2014 Castor Squashiklubis treenerina. Õpilasi: Kirsika Kikkas, Janvel Anderson, Walter Herold Veedla, Eveli Mälk. A-st 2014 MTÜ Castor Squash juhatuse liige. Olnud 2014–20 Eesti Squashiföd-i juhatuse liige ja 2015–20 peasekretär. Tegutsenud a-st 2005 füsioterapeudina, sh Eesti naiste ja neidude jalgpallikoondise ning Pärnu Jalgpalliklubi naiskonna juures. A-st 2009 OÜ BioDesign füsioterapeut. A-st 2021 Fysio OÜ juhatuse liige. – Isa Peeter A. (5. XII 1951), sõudja. Võitnud paarisaerulisel kahepaadil 1969 NL-i noortemv-tel ja 1971 NL-i juunioride mv-tel pronksi. Tulnud 1975 paarisaerulisel neljapaadil Eesti meistriks. Ema Olga A., sünd A u s m a a (19. IV 1955), sõudja. Tulnud 1972 paarisaerulisel kahepaadil NL-i noortemeistriks.
ALLAS, a-ni 1974 P o l o g l a s k o v a, Irina (15. IV 1953 Tallinn – 7. VI 2017 Tallinn), võrkpallur. 167 cm, 64 kg. Lõpetas 1971 Tallinna Rkl ja kooperatiivkaubanduse tehnikumi. Alustas sportimist 1964 Tallinna Kesklinna SK võrkpalliosakonnas. Tuli 1969 ja 1970 Tallinna Kalevi ja 1977 Tallinna Kaubamaja naiskonnas Eesti meistriks, 1978 Tallinna naiskonnas Eesti suvespartakiaadi võitjaks ning 1974 Flora ja 1982 Tallinna Kaubamaja naiskonnas Eesti karika võitjaks. Kuulus 1968–75 Eesti koondisse. Töötas Tallinna Leivakombinaadis arhivaarina, Tallinna Kaubamajas kaubatundjana, Tallinna Kaubastute Valitsuses, Tallinna Toitluskoondises ja Kaubandusministeeriumis majandusosakonna juhatajana. 1989–97 oli Majandusministeeriumis majandusosakonna juhataja ja majandustalituse peaspetsialist. Hiljem töötas Tallinna Kaubamajas laohoidjana.
ALLAS, Lembit (3. VI 1936 Haanja v, Võrumaa – 5. V 1998 Võru), sporditegelane ja -kohtunik. Lõpetas 1956 veterinaarina Väimela Zooveterinaartehnikumi. Nii suusa- (1975) kui ka kergejõustikukohtunikuna (1971) vab kat. Oli mitmel spordialal Võrumaa koolinoorte ja täiskasvanute mv-te (1967–98) ning suusatamises Pionerskaja Pravda finaalvõistluste peakohtunik. Korraldas 1965–82 Eesti NSV koolinoorte tali- ja suvespartakiaade, oli 1990–98 Haanjas Eesti murdmaasuusatamise mv-te peakorraldaja. Töötas 1961–67 Linnamäe, Kurenurme ja Võru 2. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana, 1967–85 oli Võru LNSK õppealajuhataja ja instruktor-metoodik ning 1985–98 Võru SK direktor.
ALLAS, Teet (2. VI 1977 Pärnu), jalgpallur, Aliis A-e vend. 183 cm, 74 kg. Lõpetas 1994 Pärnu Ülejõe gümn-i. Alustas mängijana 1994–96 Pärnu Kalevis, hiljem mänginud Tallinna JK Vallis (1996), Lelle Spordiklubis (1996), Viljandi JK Tulevikus (1997–2000), Tallinna FC Floras (2000–10), Rootsi kolmanda divisjoni klubis Dalkurd FF (2010) ning Paide Linnameeskonnas (2011–13). Tulnud 2001–03 Eesti meistriks, 2008 võitnud karika ja 2002–04 superkarika. Saanud 2002 aasta kauneima koondises löödud värava eest Hõbepalli auhinna. Kuulunud 1997–2008 kaitsja ja poolkaitsjana Eesti koondisse, osalenud 73 mängus ja löönud 2 väravat, 2004 olnud ühes mängus ka koondise kapten. Olnud 2008–09 FC Flora mängiv abitreener. Töötanud Jalgpalliliidus 2012–15 noorteprojektide juhina ja a-st 2015 rahvajalgpalli tegevjuhina. Eriolümpia Eesti Ühenduse hõbemärk (2019). T:Jalgpall õpetab (2014, koostajaid).
ALLIK, Jaak (8. X 1946 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1965 Tallinna 22. kk-i ja 1972 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna. Olnud 1973–77 TRÜ filosoofiaõppejõud, 1977–81 ENSV Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsuse juhataja, 1981–83 ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja, 1983–88 ja 1991–95 Ugala teatri kunstiline juht, 1988 ENSV Kultuurikomitee esimehe esimene asetäitja, minister, 1988–90 EKP Viljandi raj-ikomitee I sekretär, 1990–92 EV Ülemnõukogu ning 1995, 2003–07 ja 2011–15 Riigikogu liige, 1996–99 kultuuriminister, 1999–2000 Viljandi abilinnapea, 2001–03 Ugala teatri juht, 2007–09 SA Ugala Teater nõukogu esimees. A-st 1977 Teatriliidu juhatuse (2000–04 esimees) ja a-st 1982 Ajakirjanike Liidu liige. 1995–99 Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja 1999 Eesti Spordi Nõukogu esimees. ENSV tnl kunstitegelane (1986), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002). Kirjutanud ühiskonnaeluteemalisi artikleid.
ALLIK, Jaan (16. V 1969 Viljandi), mälumängur. Lõpetas 1987 Pärnu 1. kk-i. Mälumängu harrastanud a-st 1984. Saanud 2005 mälumängu EM-il klubide arvestuses hõbeda. Tulnud 2006 indiv ja paarismängus (koos Andres Pulveriga) Eesti meistriks ning 2003–05 ja 2010 Eesti võistk meistriks. Võitnud 3 korda Aare Sireli mälestusvõistluse (2003–04 ja 2008). 2013 Läti võistk meister. Olnud a-st 1998 mälumängude korraldajaid ja mängujuhte. Kuulunud 2002–05 Mälumänguliidu juhatusse. Töötanud OÜ-s ITHaldus.ee.
ALLIK, Valev-Heiki (23. XI 1966 Tallinn), sõudja. 170 cm, 50 kg. Lõpetas 1984 ehitustisleri erialal Pärnu 13. kutsekk-i. Sportima hakkas 1974 Kaido Rooni maadlusrühmas, sõudma 1978 Kaido Siimu juhendamisel, a-st 1980 oli tema treener Matti Killing. Võitis NL-i mv-tel 1988 roolijaga neljapaadil pronksi. Roolijaga kahepaadil NL-i noortemv-tel 1981 kuld ja NL-i juunioride mv-tel 1983 pronks. Tulnud roolijana 21 korda Eesti meistriks: 1981–84 ja 1988–89 kahepaadil, 1982–85, 1988 ja 1992 neljapaadil ning 1981, 1983–85, 1988, 1990–92 ja 1994 kaheksapaadil. Olnud Pärnu Dünamo ja Pärnu Kalevi liige. A-st 2002 OÜ Alise Technic juhatuse liige.
ALLIK, Vello-Jüri (6. VIII 1934 Tallinn – 11. V 1993 Tallinn), sõudja, sõudekohtunik ja sporditegelane. Lõpetas 1953 Tallinna 21. kk-i ja 1958 elektriinsenerina TPI. Harjutas sõudmist Jevgeni Fridolini õpilasena. Tuli 4 korda Eesti meistriks: 1958–59 roolijata neljapaadil, 1960 roolijaga neljapaadil ja 1955 kaheksapaadil. Oli 1964–79 Sõudeföd-i presiidiumi esimees ja a-st 1973 Rhv Sõudeliidu (FISA) kohtunik, tegutses kohtunikuna ka 1980 Moskva OM-il. Töötas TA Energeetika Inst-s, oli 1960–61 Küberneetika Inst-s vaneminsener, 1962–66 Rkl Plaanikomitees peaspetsialist ja 1966–89 Eesti Meditsiinitehnika peadirektori asetäitja. Avaldas Kehakultuuris sõudmise aastaülevaateid.
ALLIKA, Andrus (15. X 1956 Tallinn – 31. III 2014 Tallinn), spordiajakirjanik, Eugen Einmani tütrepoeg. Lõpetas 1975 Tallinna 32. kk-i ja 1988 eesti filoloogi ning eesti keele ja kirjanduse õpetajana TRÜ. Töötas 1988–93 Spordilehes osakonnajuhataja ja tegevtoimetajana, 1993–94 Eesti Spordilehe peatoimetajana, 1994–95 Eesti Sõnumites ja 1995–97 Sõnumilehes toimetajana, 1999–2005 Eesti Päevalehe sporditoimetuse juhatajana ning 2008–09 toimetajana Sporditähes. Ühtlasi oli 1997–99 Jalgpalliliidu pressiesindaja. Osales ajakirjanikuna 2002 Salt Lake City ja 2004 Ateena OM-il. A-st 2010 oli ajalehe Pealinn toimetaja.
ALLIKA, Marno (18. II 1982 Haapsalu), vehkleja. 184 cm, 80 kg. Lõpetas 2000 Taebla gümn-i ja 2004 hüdrograafia erialal Eesti Mereakadeemia. Vehklemist hakkas harrastama 1989 Endel Nelise juhendamisel, hiljem treeninud Hardo Lehise käe all. Võitnud EM-il 2015 meesk hõbeda, saanud 2016 indiv 14. koha. 1998 I ülemaailmsetel noorte mängudel indiv pronks, juunioride MK etapil 2002 indiv 2. koht. Tulnud 2000, 2005, 2008, 2012, 2015, 2016, 2019 ja 2020 meesk Eesti meistriks. Kuulunud a-st 2006 Eesti epeekoondisse. Olnud 2006–17 Spordiklubi Le Glaive juhatuse liige ja treener. A-st 2010 AM Sealord OÜ, a-st 2012 Bulltrans OÜ ja a-st 2015 Frigoroads OÜ juhatuse liige.
ALLIKAS, Osvald (10. II 1926 Vändra v, Pärnumaa – 23. IV 2007 Tartu), spordipedagoog. Lõpetas 1944 Vändra kk-i ja 1949 TRÜ KKT. Alustas sportimist Vändra kk-s. Võitis 1947–59 Eesti mv-tel murdmaa- ja patrullsuusatamises 9 medalit: 6 hõbedat ja 3 pronksi. Töötas ligi 40 aastat TRÜ suusaspordikateedri õpetajana ja vanemõpetajana. Osales Suusaspordiföd-i komisjonides ja Tartu suusasektsiooni töös. Tuntud ka Kääriku suusastaadioni ja -radade rajajana ning hooldajana. Tegutses spordikohtunikuna (1954 vab kat). Kalevi auliige (1965).
ALLIKIVI, Priit (15. VI 1983 Tartu), käsipallitreener. Lõpetas 2001 Pärnu Ülejõe gümn-i ning 2005 kehalise kasvatuse ja spordi erialal ja 2007 terviseteaduste magistrina TÜ KKT. Tegutsenud a-st 2014 TÜ Akadeemilises Spordiklubis ja a-st 2018 Spordiklubis Juku käsipallitreenerina. Käsipallitreeneri 7. kutsetase (2018). Töötanud ka Juhan Liivi nim Alatskivi kk-s kehalise kasvatuse õpetajana. Olnud a-st 2014 Käsipalliliidus rahvuskoondiste delegatsiooni juht ning a-st 2018 tippspordi komisjoni esimees. A-st 2012 Spordiklubi Juku ja a-st 2018 Tartumaa Spordiliidu juhatuse liige ning a-st 2018 SA Vara Sport nõukogu liige. A-st 2018 Peipsiääre vallavalitsuse sporditööspetsialist.
ALLIKMAA, Margus (28. VI 1961 Paldiski), sporditegelane. Lõpetas 1980 raadiotehnikuna Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ning 1985 elektroonikainsenerina TPI. Olnud 2003–08 Eesti Treenerite Liidu (a-ni 2006 Eesti Treenerite Ühendus) juhatuse esimees. Kuulunud 2005–08 EOK esindajate kokku ja 2005–08 EOK treenerite kutsekomisjoni. Töötanud 1981–98 Eesti Draamateatris (1988–90 asedirektor, 1990–98 teatrijuht-direktor), olnud 1999–2002 Kultuuriministeeriumi kantsler, 2002–03 kultuuriminister (ühteaegu juhtis Eesti Kultuurkapitali), 2003–04 Tallinna abilinnapea (kultuuri ja spordi vallas), 2004–07 Eesti Raadio juhatuse esimees, 2007–17 ERR-i juhatuse esimees ja 2018–22 SA Vene Teater tegevjuht. 2018–22 Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige. A-st 2022 Eesti Kultuurkapitali juhataja.
ALLIKOJA, Peeter (23. VII 1954 Viljandi), lauatennisetreener ja sporditegelane. Lõpetas 1986 Vana-Võidu põllumajandustehnikumi ja 1997 Marketingi Inst-i. Sportima hakkas tehnikumis, lauatennist harrastanud a-st 1970. Tema õhutaja ja esimene treener oli Avo Lugna. Töötanud 1980–95 lauatennisetreenerina Päri SK-s, hiljem olnud Viljandi lauatenniseklubi Sakala meeskonna treener. Korraldanud 12 aastat Viljandi KEK-i lahtise laua turniire, olnud 1980–91 rhv turniiri Sakala GP ja a-st 1984 Sakala karikasarja peakorraldaja. Oli 2000 MM-il Eesti naiskonna treener. 1997 Eesti veteranide meister meespaarismängus, 1999 ja 2000 treenerina Eesti võistk meister. 1989–2002 lauatenniseklubi Sakala aseesimees ja treener, a-st 2002 president. 1994–2009 ja 2018–22 Lauatenniseliidu juhatuse liige. Vab kat lauatennisekohtunik. Kuulunud Jõu ja Kalevi liikmeskonda. Olnud a-st 2003 AS-i KEK Trading International projektijuht ja hiljem TKL Kaubanduse OÜ müügijuht. 2015–16 Viljandi linnavolikogu liige ja 2016–17 Viljandi linnavalitsuse liige. – Poeg Jaanus A. (23. V 1976) on lauatennises täiskasvanute Eesti indiv mv-tel 1996–2008 võitnud kokku 19 medalit: 2 kulda (paarismängudes), 5 hõbedat ja 12 pronksi; tulnud 2 korda meesk Eesti meistriks. Tegutsenud Viljandi SK-s treenerina.
ALLIKSOO, a-st 1980 K ä g u, Aili (9. VII 1959 Kiviõli), kergejõustiklane. 172 cm, 60 kg. Lõpetas 1977 TSIK-i ja 1983 vene keele ja kirjanduse erialal TPedI. Hakkas spordiga tegelema Püssi algkoolis õpetaja Enno Osi eestvedamisel, TSIK-is treenis Vello Variku juhendamisel. Tulnud 100 m (1979) ja 200 m jooksus (1978), 100 m tõkkejooksus (1978–79), 5 korral teatejooksus (1978–82) ning sisemv-tel 60 m-s, 300 m-s ja 60 m tõkkejooksus (kõik 1980) Eesti meistriks. Sai 100 m tõkkejooksus NL-i maaspordimängudel 2 kulda (1978 ja 1982) ja NL-i koolinoorte spartakiaadil 1 kulla (1976). Püstitanud Eesti rekordeid: 200 m 24,2 (1979), 100 m tõkkejooks 14,0 (1975), 13,8 (1976) ja 13,6 (1977). Isiklik rekord 100 m-s 11,8 (1979). 4 korral (1978–82) võistelnud ka Eesti teatejooksurekordi püstitanud naiskonnas. Kuulunud 1975–82 Eesti koondisse ning 1975–79 NL-i noorte- ja juunioride koondisse. Jõu auliige (1987). Msp (1979). Töötanud a-st 1990 turismi alal: 1990–92 AS-i Hotest instruktorina, 1992–94 AS-i Inreko Laev turismiosakonna juhatajana ja 1994–97 AS-i Hotest Turism kommertsdirektorina. A-st 1997 AS-i Wris juhatuse liige.
PÄRNAKIVI, a-ni 1956 A l l i k v e e, Aime (5. VII 1935 Karksi-Nuia, Viljandimaa), spordiajaloolane, Hubert P. abikaasa. Lõpetas 1954 Viljandi Pedagoogilise Kooli ning 1959 raamatukogunduse ja bibliograafia erialal TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna. Töötanud 1960–63 TRÜ KKT metoodikakabinetis, 1963–67 TRÜ teadusliku raamatukogu peabibliograafina ning 1967–2016 Eesti Spordimuuseumis: a-ni 1995 peavarahoidjana, 1995–98 arendusdirektorina, 1998–2006 teadurina ning 2006–16 projektijuhi ja assistendina. Hiljem tegutsenud SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum vabatahtlikuna. Koostanud spordiajalugu tutvustavaid näitusi, avaldanud spordiajalookirjutisi ja teinud konverentsidel ettekandeid. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige (1989) ja auliige (2014). Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaliige (1989) ja auliige (1994). Kultuuritöö eesrindlase rinnamärk (1985). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2003). T:Kergejõustikule pühendatud elu. Treener Elmot Heido ja õpilased (2002, koostajaid), Lossmanist Loskutovini (2003 ja 2004, koostajaid), Tõnsonist Tammertini (2004, koostajaid), Iga pauk pihta (2006, koostajaid), Legendaarne Hubert Pärnakivi (2007, koostaja).
ALLIKVEE, Heini (22. VI 1956 Tartu), kergejõustikutreener. Lõpetas 1974 Võru 1. kk-i ja 1981 TRÜ KKT. Töötanud 1978–81 Võru Kalevis ja a-st 1981 Võru SK-s kergejõustikutreenerina (6. kutsetase, 2006). Õpilasi: Erki Nool. Tegutsenud a-st 1974 ka kohtunikuna. A-st 1997 Võru Kergejõustikuklubi Lõunalõvi juhatuse liige ja president.
ALLIKVEE, Martin (21. III 1995 Tallinn), ujuja. 182 cm, 77 kg. Lõpetas 2014 Audentese spordigümn-i. Hakkas ujumisega tegelema 2002 spordiklubis Garant Diljara Beljakina õpilasena, jätkas Dmitri Kapelini juhendamisel. Treeninud ka Oleg Labzini, Siiri Põlluveeri ja Peter Mankoči käe all. Saanud 200 m rinnuliujumises 2016 Rio de Janeiro OM-il 33. ja 2021 Tōkyō OM-il 25. koha. MM-il 2015 200 m rinnuliujumises 34. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 23., 2019 rinnuliujumises 50 m-s 29., 100 m-s 25. ja 200 m-s 19.; lühiraja MM-il 2014 rinnuliujumises 50 m-s 33., 100 m-s 27. ja 200 m-s 23., 2016 100 m-s 26., 2018 50 m-s 31., 100 m-s 25. ja 200 m-s 16.; EM-il 2014 rinnuliujumises 50 m-s 25., 100 m-s 23. ja 200 m-s 28., 2016 50 m-s 33., 100 m-s 19. ja 200 m-s 23. ning 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 12., 2018 50 m-s 36., 100 m-s 30. ja 200 m-s 23. ning 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 16., 2021 50 m-s 44., 100 m-s 50. ja 200 m-s 22. ning 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 16.; lühiraja EM-il 2013 rinnuliujumises 50 m-s 39., 100 m-s 23. ja 200 m-s 31., 2015 50 m-s 24., 100 m-s 17. ja 200 m-s 17. ning 100 m kompleksujumises 33., 2017 50 m-s 29., 100 m-s 19. ja 200 m-s 8., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 16. ja 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 18., 2019 50 m-s 15., 100 m-s 9. ja 200 m-s 8.; juunioride EM-il 2012 rinnuliujumises 50 m-s 25., 100 m-s 35. ja 200 m-s 34., 2013 50 m-s 7., 100 m-s 4. ja 200 m-s 30. ning 200 m kompleksujumises 31. koht. Olnud MK etapil 2015 rinnuliujumises 50 m-s 6., 100 m-s 10. ja 200 m-s 9. ENOF-il 2011 rinnuliujumises 100 m-s 21. ja 200 m-s 22. ning 4 x 100 m vabaujumises 21. koht. 2012 tuli 50 m, 100 m ja 200 m rinnuliujumises Põhjamaade juunioride meistriks. Tulnud rinnuli- ja teateujumises 21 korda (2015–20) suvistel mv-tel ning rinnuli-, kompleks- ja teateujumises 39 korda (2013–19, 2021) lühiraja mv-tel Eesti meistriks. Leedu meister 200 m rinnuliujumises (2016). Püstitanud 17 korral Eesti rekordi, sh 8 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas 100 m vabalt 50,37 (2014), 50 m rinnuli 26,68 (2019), 100 m rinnuli 57,73 (2019, hooajal Euroopas 14. tulemus), 200 m rinnuli 2.04,78 (2019, hooajal Euroopas 12. tulemus), 100 m liblikat 53,62 (2014), 200 m kompleksi 1.59,67 (2019); 50-m ujulas 50 m rinnuli 27,79, 100 m rinnuli 1.00,47, 200 m rinnuli 2.10,63 (kõik 2019). Kuulunud 2010–21 Eesti koondisse. Eesti parim meesujuja 2016. Tegutsenud spordiklubides Garant ja Bars treenerina. A-st 2022 Snum OÜ ja a-st 2023 OÜ Lasnamäe Autokool juhatuse liige. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 338–341.
ALLINGU, Vallo (11. I 1978 Jõgeva), korvpallur. 205 cm, 110 kg. Lõpetas 1998 talumajapidamise erialal Kuremaa tehnikumi. Alustas korvpallitreeninguid 1998 Aivo Erkmaa juhendamisel. Meistriliigas hakkas mängima 1998 Puuviljaparadiisi meeskonnas, 2000–02 mänginud Aivo Erkmaa juhendamisel korvpalliklubi Rakvere võistkonnas ning 2002–13 Jüri Neissaare, Tõnu Lusti, Paavo Russaku, Teet Lauri, Algirdas Brazyse, Üllar Kerde, Indrek Visnapuu ja Gert Kullamäe käe all TÜ/Rocki meeskonnas. Tulnud 2004, 2007, 2008 ja 2010 TÜ/Rocki meeskonnaga Eesti meistriks ning saanud mv-tel 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013 hõbe- ja 2003 pronksmedali. Võitnud 2002, 2004, 2009, 2010 ja 2011 Eesti karika. Saanud 2008 FIBA EuroCupil 4. ja 2009 Balti liigas 3. koha. Kuulunud 2002–08 Eesti koondisse ning osalenud 2005 ja 2007 EM-i valikmängudes. Hiljem tegutsenud eraettevõtjana põllumajanduses.
ALLIPERE, Väino (22. XII 1935 Tallinn – 13. IX 1974 Tallinn), autosportlane, Ranno Kallase vanaisa. Lõpetas 1954 Tallinna 21. kk-i. Autospordiga hakkas tegelema 1952 Feliks Lepiku juhendamisel. Tuli 1964 kartide mitmevõistluses 125 cm3 klassis NL-i meistriks, 1963 võitis kartide 175 cm3 klassis ringrajasõidus hõbe- ja 1962 trekisõidus pronksmedali. Kartide ringrajasõidus tuli 125 cm3 klassis 3 korral (1963–65) Eesti meistriks.
ALMERS, Arnold (12. I 1926 Tarvastu v, Viljandimaa – 27. II 2017 Tarvastu), sporditegelane. Lõpetas 1946 Olustvere tehnikumi ja 1965 agronoomina EPA. Sportima hakkas kodukülas Soovikul Martin Kleini ja õpetaja Peeter Koigi juhendamisel. Saavutas auhinnalisi kohti Viljandimaa ja Jõu vab maadlus- ja kergejõustikuvõistlustel. Oli 1967 agronoomide mitmevõistluses Eesti parim. Sai 1996 kurnimängus Eesti mv-tel võistk pronksi. Töötas juhtagronoomina Paides ja Tarvastus, ka kolhoosiesimehena (1968–81). Martin Kleini mälestusvõistluse algataja (1962) ja korraldaja. Oli Kauaaegne Tarvastu spordijuht. Jõu auliige (1966). B:"Jõud" 1946–1971. Tln, 1971, lk 38–40.
ALNEK, a-st 2023 D e m š a r, Kertu Ly (14. IX 1999 Tartu), ujuja. 179 cm. Lõpetas 2018 Audentese spordigümn-i, õppinud a-st 2018 Florida State University's (USA). Alustas ujumisega 2006 Tartu Ujumisklubis, jätkanud a-st 2013 Ujumise Spordiklubis. Treeninud 2006–09 Chris Tõnningu, 2009–14 Annelii Jaali, 2014–17 Siiri Põlluveeri, 2017–18 Riho Aljandi ja sügisest 2018 ülikoolis Neal Studdi juhendamisel. Saanud lühiraja MM-il 2016 vabaujumises 50 m-s 34. ja 100 m-s 38.; EM-il 2016 100 m vabaujumises 59. ja 4 x 100 m vabaujumises 13., 2018 vabaujumises 50 m-s 41., 100 m-s 38. ja 200 m-s 40., 50 m liblikujumises 23., 4 x 100 m vabaujumises 13., 4 x 100 m vabalt segateateujumises 14. ja 4 x 100 m kombineeritud segateateujumises 13.; lühiraja EM-il 2017 vabaujumises 50 m-s 40., 100 m-s 25. ja 200 m-s 21., 4 x 50 m kombineeritud teateujumises 16., 4 x 50 m vabalt segateateujumises 13. ja 4 x 50 m kombineeritud segateateujumises 18.; juunioride EM-il 2014 vabaujumises 50 m-s 12., 100 m-s 31. ja 200 m-s 16., 50 m liblikujumises 33. ja 4 x 100 m kombineeritud segateateujumises 10., 2015 (ühtlasi Euroopa mängud) 2015 vabaujumises 50 m-s 31., 100 m-s 27., 200 m-s 39. ja 4 x 100 m vabalt segateateujumises 6. ning 2016 vabaujumises 50 m-s 13. ja 100 m-s 14., 50 m liblikujumises 21. ja 4 x 100 m vabalt segateateujumises 9. koha; ENOF-il 2013 vabaujumises 100 m-s 13., 200 m-s 18. ja 400 m-s 24., 200 m kompleksujumises 14., 4 x 100 m vabalt segateateujumises 14. ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises 16. koha. Tulnud suvistel mv-tel vaba-, liblik- ja teateujumises 18 korda (2013–16, 2018–20) ning lühiraja mv-tel vaba-, liblik- ja kompleksujumises 21 korda (2013–17) Eesti meistriks. Parandanud 6 korral teateujumises Eesti rekordit. Parimad tulemused: 25-m ujulas 50 m vabalt 25,47, 100 m vabalt 54,85, 200 m vabalt 1.59,44 (kõik 2017), 400 m vabalt 4.23,44, 800 m vabalt 9.17,44 (mõlemad 2016), 50 m liblikat 26,74 (2017), 100 m liblikat 1.00,32 (2018), 200 m kompleksi 2.20,42 (2016); 50-m ujulas 50 m vabalt 26,02, 100 m vabalt 56,54, 200 m vabalt 2.03,10 (kõik 2018), 400 m vabalt 4.33,57 (2016), 800 m vabalt 9.33,66 (2014), 50 m liblikat 27,17, 100 m liblikat 1.02,46 (mõlemad 2018). Kuulunud 2014–19 Eesti koondisse. – Ema Ingrid A., a-ni 1995 N ö p s (18. IV 1974 Tartu), suusataja ja orienteeruja. Saanud suusaorienteerumises MM-il 1994 lühirajal 20., tavarajal 29. ja teatesõidus 7. ning juunioride MM-il 1994 tavarajal 6. koha. Murdmaasuusatamises juunioride MM-il 1993 4 x 5 km teatesõidus 7. koht. Tulnud 1992 suusatamise 4 x 5 km teatesõidus ja 1993 suusaorienteerumise tavarajal Eesti meistriks. Vend Karl Martin A. (11. III 1996 Tartu), orienteeruja. Saanud suusaorienteerumises noorte EM-il 2012 tavarajal 22. koha. Tulnud 2012 suusa- ja rattaorienteerumises Eesti noortemeistriks.
JÜRJO, Toomas (Tom Aloha) (4. IX 1971 Viimsi kn, Harju raj), jääpurjetaja ja purjetaja, Urve ja Vello J. poeg, Väino J. vennapoeg. 180 cm, 72 kg. Lõpetas 1991 Tallinna Kommertskooli, õppis 1991–93 TPedI KKT-s ja Õigusinst-s. Sportima hakkas vanemate õhutusel. Võitis purjetamises klassis Lutš NL-i noortemv-tel 1987 pronksi. Tulnud jääpurjetamises DN-klassis 1991 Euroopa juunioride meistriks. Saanud MM-il 1992 43., EK-l 1991 4., 1993 8. ja 1995 7. ning EM-il 1995 10. ja 1996 33. koha. Msp (1987). Võitnud Eesti mv-tel purjetamises 1981–95 noorte-, juunioride ja täiskasvanute klassis (Optimist, Laser, 470) ning jääpurjetamises DN-klassis kokku 11 kulda. Töötas 1996–2000 Ericsson Eesti AS-is, hiljem tegutsenud Pärnus surfikoolitajana. A-st 2009 Kolevant OÜ ja a-st 2017 Aloha Estonia OÜ juhatuse liige.
ALONEN, Viktor (21. III 1969 Viljandi), jalgpallur. 172 cm, 74 kg. Alustas jalgpallitreeninguid 1980 Viljandi LNSK-s Leo Ira õpilasena. Mänginud kaitsja ja poolkaitsjana Viljandi Linnameeskonnas (1986–90), Tallinna Spordis (1990), Tallinna FC Floras (1991–2000), Pärnu JK Tervises (1996), Viljandi JK Tulevikus (2001–03), Narva JK Transis (2004) ja FC Kuressaares (2005–07) ning hiljem mängiva treenerina Türi Ganvix JK-s. Tulnud 1993/94, 1994/95, 1997/98 ja 1998 Eesti meistriks, võitnud 1994/95 ja 1997/98 karika ning 1998 superkarika. Mänginud 1992–2001 Eesti koondises 71 ametlikku maavõistlust, lisaks 13 mitteametlikku mängu. Olnud Türil jalgpallitreener.
ALPIUS, Ants (9. I 1942 Tallinn), kabetaja. Õppis Tartu pimedate laste internaatkoolis. Hakkas sportima 1958. Innustus kabemängust, teda juhendas Enno Eerma. Sai nägemisinvaliidide ülel võistk mv-tel 1971 1. laual esikoha. Tulnud 13 korda Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) meistriks ja 1970 ka Läti Pimedate Ühingu meistriks. Võitnud 12 korda EPÜ välkkabe esivõistlused. Mitmekordne Tartu kabemeister. Kuulunud Kalevisse. Olnud tegev EPÜ male-kabesektsiooni juhatuses.
ALT, Vilve (13. VI 1956 Tartu), sõudja. Lõpetas 1974 Tartu 5. kk-i ja 1979 TRÜ keemiateaduskonna. Sportima hakkas 1967, tema sõudetreeninguid (a-st 1969) juhendasid Jevgeni Dobrus ja Inge Pind. Võitis 1973 roolijaga neljapaadil NL-i noortemv-tel pronksi. Tulnud 8 korda Eesti meistriks: 1974–75 roolijata kahepaadil, 1973 ja 1976 roolijaga neljapaadil ning 1973–76 kaheksapaadil. Msp (1975). 1977–91 Tartu sõudesektsiooni sekretär. Olnud EMÜ õppejõud.
JÄRV, a-ni 1960 A l t b e r g, Hilja (30. XII 1931 Tallinn), spordipedagoog ja -tegelane. 160 cm, 53 kg. Lõpetas 1949 Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1963 TRÜ KKT. Sportima hakkas koolis õpetaja Ernst Perteli juhendamisel. Mänginud korvpalli ja harrastanud purjetamist. Võitis purjetamises 1959 Astrid Veldre soodimehena Draakoni klassis Eesti mv-tel pronksi. Töötanud 1949–50 Tallinna IV haiglas ravikehakultuuriinstruktorina, 1951–59 ENSV Spordikomitees rkl korvpalli-, võrkpalli-, tennise-, lauatennise-, vehklemis- ja purjetamistreenerina, 1959–64 Tallinna 20. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana, 1964–71 Tallinna haridusosakonna inspektorina ja 1971–87 Tallinna 37. kk-i õpetajana ja võimlemisrühma treenerina. A-st 1987 tegutsenud tervisevõimlemise treenerina. Kuulunud Korvpalli-, Tennise- ja Purjespordiföd-i presiidiumi. 1950–57 Dünamo, a-st 1958 Kalevi liige.
ALTMA, Vello (30. VII 1940 Tallinn), jalgrattur ja sporditegelane. 180 cm, 76–83 kg. Lõpetas 1967 külmutusseadmete erialal Tallinna Kalatööstusliku Merekooli. Alustas jalgrattasõidutreeninguid 1956 Tallinna Kalevis Arno Metsari juhendamisel. Tulnud 1958 punktisõidus lühidistantsil (30 ringi) Eesti meistriks. Msp (1960). 1997–2016 spordiklubi Triatleet president ja juhatuse liige. Töötanud 1967–2003 Talleksi tehisjäästaadioni juhatajana ja hiljem Pirita Spordikeskuses välisstaadionide hooldajana.
ALTMÄE, Argo (5. XII 1967 Tallinn), laskur. Lõpetas 1987 TSIK-i. Laskmist hakkas harrastama 1979 Evi Valdoja õpilasena, jätkanud Ranno Krusta ja Jüri Talu juhendamisel. Kuulunud 1984–2002 Eesti koondisse. Tulnud 1984–2023 19 korda indiv ja 18 korda meesk Eesti meistriks (saanud mv-tel indiv ka 12 hõbedat ja 11 pronksi ning meesk 9 hõbedat ja 8 pronksi). Püstitanud olümpiakiirlaskmises 1991–2008 indiv 5 (sh 1 kordamine) Eesti rekordit ja osalenud 4 meesk rekordi püstitamisel. Isiklikud rekordid: olümpiakiirlaskmine 595 (1986), vabapüstolist 60 lasku 556 (1990), revolvrist 30 + 30 lasku 584 (1989), standardpüstolist 573 (1987), õhupüstolist 60 lasku 576 (1990). Msp (1987). Kuulunud Dünamosse ja Männiku Laskurklubisse. Töötanud AS-i City Motors müügikonsultandina. Tegutsenud taksojuhina.
MÄRTIN, a-st 1970 A l t m ä e, Ene (6. XII 1943 Tartu), orienteeruja ja suusataja. Lõpetas 1963 Tartu 8. kk-i ja 1968 TRÜ KKT. Alustas suusatreeninguid EPA SK-s Aino Paali juhendamisel, hiljem oli tema suusatreener Herbert Abel. Võitnud Eesti mv-tel suusatamises 1961–69 teatesõidus 2 kulda ja 4 pronksi ning orienteerumises 1962–79 5 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi. Msp suusatamises (1964) ja orienteerumises (1968). Võistelnud 27 korda Eesti koondises. 1968 Tartu suusamaratoni võitja. Töötanud Kalevis instruktorina ja Tartu Autotranspordipargis spordimetoodikuna.
ALTOJA, Laurenti (28. VII 1931 Laiksaare v, Pärnumaa – 27. IX 2008 Pärnumaa), kergejõustiklane. Õppis Tartu kurtide koolis. Hakkas sportima 1949, harrastas kergejõustikku ja suusatamist. Võistles Eesti Kurtide Ühingu koondises (10 km käimises Balti matšil 3. koht) ja Eesti Pimedate Ühingu mv-tel (kergejõustikus ja suusatamises 10-kordne meister). Sai Eesti mv-tel 30 km maanteejooksus pronksi (1961) ning Kalevi mv-tel 10 000 m-s 2. (1958) ja 10 km käimises 3. koha (1972). Tuli 21 korda (1952–71) kesk- ja pikamaajooksus Pärnu Kalevi meistriks. Osales Vändra maratonil (1956–87) ning suurjooksudel ümber Viljandi järve (40 korda) ja ümber Viljandi linna (35 korda).
ALTOSAAR, Erich (14. VIII 1908 Tallinn – 11. X 1941 Kirovi vangla, Vene NFSV), korv- ja võrkpallur. 187 cm. Lõpetas 1925 Tallinna tehnikagümn-i. Mängis väikeseltsis Võitleja jalg-, võrk- ja korvpalli. 1927 siirdus Kalevisse, oli a-st 1931 seltsi korv- ja võrkpallimeeskonna kapten, treener ja mängujuht. Tuli 9 korda võrkpallis (1927, 1929, 1931, 1933, 1935–39), 4 korda korvpallis (1927, 1930–31, 1941) ja 1 kord jalgpallis (1930) Eesti meistriks. Osales korvpallis Berliini OM-il (1936) ja Kalevi Euroopa-turneedel. Kuulus 1928–41 29 korda Eesti koondisse (sh 17 korda kaptenina), sai 1939 EM-il 5. koha. Kandis 1936 Berliini OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Avaldas Eesti Spordilehes korvpalliprobleeme analüüsivaid kirjutisi, saatis välisreisidelt päevalehtedele spordisõnumeid. Töötas äriteenijana, raamatupidajana ja a-st 1934 politseis. Arreteeriti 1941 süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ja lasti NKVD erinõupidamise otsuse põhjal maha. Valiti 2020 Eesti korvpalli kuulsuste halli. B: V. Lään ja M. Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. Tln, 2006, lk 347–348.
ALTPERE, Uno (28. III 1925 Tallinn – 16. VI 2009 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1943 Viljandi 2. gümn-i ja 1951 elektrotehnikainsenerina TPI. Sportimist alustas 1937, harrastas Valter Kalami juhendamisel kergejõustikku ja suusatamist. Oli 1962–69 ja 1972–91 Tallinna suusaspordisektsiooni esimees. Kuulus 1965–91 Suusaspordiföd-i presiidiumi. Tegutses spordikohtunikuna, oli Tallinna–Keila–Tallinna suusamaratoni ja Mustamäe jooksu korraldajaid. Kalevi auliige (1969).
ALTSOO, Johannes (18. I 1920 Pedeli v, Valgamaa – 20. XI 1995 Pärnu), võimleja ja treener, Maia A. abikaasa. Lõpetas 1939 Petseri kk-i ja 1950 Tallinna Kehakultuuritehnikumi. Punaarmeesse mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast. Võitis Eesti mv-tel 1941 suusakahevõistluses hõbeda ning 1947 jalgpallis ja 1950 sportvõimlemise mitmevõistluses pronksi. Oli a-st 1945 Virumaa spordikomitee esimees, a-st 1947 Rakvere SK kergejõustiku-, võimlemis- ja suusatreener ning 1950–85 Tööjõureservides sportvõimlemistreener. Õpilasi: Heino Laaspere, Maia Loo, Väino Kulla, Tamara Baškirova, Larissa Krassota, Marina Ossipova. Kuulus 1950–70 Sportvõimlemisföd-i, 1950–80 treenerite nõukokku. 1957–72 Eesti koondnaiskonna vanemtreener.
ALTSOO, a-ni 1961 L o o, Maia (6. VII 1932 Toolamaa v, Võrumaa), võimleja ja treener, Johannes A. abikaasa. Lõpetas 1951 Tallinnas kutsekooli ja 1953 kaugõppekk-i. Sportvõimlemisega hakkas tegelema spordikoolis, a-st 1950 jätkas harjutamist Tööjõureservides Johannes A. juhendamisel. Tulnud 4 korda Eesti meistriks: 1955 rööbaspuuharjutuses, 1957 vabaharjutuses, 1960 mitmevõistluses, 1961 poomiharjutuses. Msp (1957). Treeneritööd alustas sportimise kõrvalt, jätkas hiljem treenerite brigaadis. Nimekaimad õpilased on samad naisvõimlejad, keda juhendasid ka Johannes A. ja Meedi Võsa. 1980–90 oli Kalevis võimlemistreener. Sportvõimlemiskohtunik (1975 ülel kat). Eesti Võimlemisliidu elutööpreemia (2012).
ALTTOA, Grete (30. XII 2000 Pärnu), sõudja. 177 cm. Lõpetas 2020 Pärnu Koidula gümn-i, õppinud a-st 2021 USA-s Lõuna-California ülikoolis. Sõudmisega alustas 2012 Reet Palm-Killingu käe all, hiljem treeninud Matti Killingu (a-st 2017) ja Joshua Adami (a-st 2021) juhendamisel. Saanud EM-il 2020 paarisaerulisel neljapaadil 10., U-23 MM-il 2021 paarisaerulisel neljapaadil 8. ja 2019 paarisaerulisel kahepaadil 9., noorte MM-il 2018 paarisaerulisel kahepaadil 10. ja noorte EM-il 2018 paarisaerulisel kahepaadil 5. koha. Osalenud 2020 ühel MK etapil. Tulnud 6 korda Eesti meistriks: 2019–20 ja 2022 paarisaerulisel kahepaadil, 2020 ja 2022 paarisaerulisel neljapaadil ning 2015 kaheksapaadil. Sõudeliidu parim juunior (U-23) 2019 ja 2021.
ALUMAA, Reio (31. XII 1938 Mustvee), kergejõustikutreener. Lõpetas 1958 Mustvee 1. kk-i ja 1965 TRÜ KKT. Harrastanud kergejõustikku (treener Alfred Pisuke) ja kiiruisutamist. Töötanud 1965–87 Jõu kesknõukogus kergejõustiku vanemtreenerina, 1990–92 Jõu instruktorina ning hiljem TOP-i spordi- ja puhkekeskuse juhataja ja ekspluatatsioonimeistrina. Tegutsenud kergejõustikukohtunikuna (1974 vab kat). ENSV tnl treener (1980), Jõu auliige (1976). Avaldanud Spordilehes kergejõustikukirjutisi.
ALUPERE, a-ni 1970 T i i k, Inge (5. I 1951 Tartu), suusataja. Lõpetas 1970 Tartu 1. kaugõppekk-i. Hakkas suusatamist harrastama 1958 Herbert Abeli õpilasena. Võitis 4 × 5 km teatesõidus NL-i mv-tel 1972 ja NL-i juunioride mv-tel 1969, 1971 pronksi ning NL-i noortemv-tel 1968 hõbeda. Eesti mv-tel saanud kalevlasena 1971–76 indiv 1 hõbeda ja 2 pronksi ning teatesõidus 4 kulda ja 1 hõbeda. Msp (1971). Kuulunud 1971–78 Eesti koondisse. Olnud Tartu Kehakultuuridispanseri registraator ja Kalevi instruktor ning töötanud Tartus Maarjamõisa polikliinikus.
ALUSALU, Sandra (6. VIII 1987 Tartu), kiiruisutaja, Saskia A. õde. 170 cm, 56 kg. Lõpetas 2006 Põltsamaa ühisgümn-i, 2009 terviseteaduste bakalaureusena TLÜ ja 2011 sporditeaduste magistrina TÜ KKT. Kiiruisutamist hakkas harrastama 2005 Väino Treimani juhendamisel. Tulnud 2006 ja 2007 väikeses mitmevõistluses ning 2014 5000 m-s Eesti meistriks. Püstitanud Eesti rekordeid: 500 m-s 48,78, 1000 m-s 1.38,93, 1500 m-s 2.31,93 ja 3000 m-s 5.19,70 (kõik 2007). Parim naiskiiruisutaja 2006/2007. Põltsamaa valla parim naissportlane 2007. Olnud 2011–15 Türi põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja ning a-st 2015 Põltsamaa ühisgümn-s kehalise kasvatuse õpetaja ja uisutamisringi juhendaja. A-st 2014 Põltsamaa valla spordiklubi Tervis juhatuse liige.
ALUSALU, Saskia (14. IV 1994 Jõgeva), kiiruisutaja, Sandra A. õde. 176 cm, 63 kg. Lõpetas 2013 Põltsamaa ühisgümn-i, õppinud a-st 2021 TÜ-s füsioteraapia erialal. Kiiruisutamisega hakkas tegelema 2006 Väino Treimani juhendamisel. Harjutanud 2011–15 ja 2016–20 Inzelli rhv akadeemias ning 2015–16 Norra kiiruisuakadeemias. Saanud 2018 PyeongChangi tali-OM-il ühisstardist sõidus 4.; MM-il ühisstardist sõidus 2015 10., 2019 13., 2020 19. ja 2016 21., 3000 m-s 2019 18. ning mitmevõistluses 2017 23. (500, 1500 ja 3000 m-s 22.) ja 2019 24. (500 m-s 22.); EM-il ühisstardist sõidus 2018 ja 2020 11., 3000 m-s 2018 12. ja 1500 m-s 2018 19. ning mitmevõistluses 2014 24. (3000 m-s 19., 1500 m-s 24., 500 m-s 26.), 2015 17. (3000 m-s 16., 1500 m-s 17., 500 m-s 18.), 2016 17. (3000 m-s 15., 500 m-s ja 1500 m-s 17.), 2017 16. (3000 m-s 15., 1500 m-s 16., 500 m-s 18.) ja 2019 13. (3000 m-s 11., 1500 m-s 15., 500 m-s 16.); juunioride MM-il 3000 m-s 2011 25., 2012 19. ja 2013 17. ning 1500 m-s 2013 31. koha. Ühisstardist sõidus juunioride MK sarja kokkuvõttes 2013 3., täiskasvanute MK sarja kokkuvõttes 2018 8., 2019 11. ja 2020 18. ning MK etappidel 2017 4., 2014, 2018 ja 2019 10. koht. Tulnud 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2016 mitmevõistluses ning 2008–16 28 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. Isiklikud ja ühtlasi Eesti rekordid: 500 m 40,85 (2019), 1000 m 1.19,01 (2019), 1500 m 1.58,64 (2019), 3000 m 4.07,43 (2019), 5000 m 7.19,14 (2017). Kuulus 100 x 10 000 m teatejooksus võistkonda, kes 2018 püstitas 61:36.06-ga Guinnessi rekordi. SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore sportlase preemia (2010). Kandis 2018 PyeongChangi tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Eesti parim naiskiiruisutaja 2010–20. Eesti parim naissportlane 2018. A-st 2020 EOK sportlaskomisjoni liige ja esindajate kogu liige.
ALUVEE, Ilmar (25. XI 1969 Tallinn – 17. I 2013 Aegviidu), kahevõistleja ja treener, Valev A. poeg. 178 cm, 65 kg. Lõpetas 1988 Tallinna 1. õhtukk-i ja 1997 TPÜ KKT. Alustas kahevõistlus- ja suusahüppetreeninguid 1977 Kalevis Uno Kajaku õpilasena, hiljem jätkas Dünamos Tiit Tamme juhendamisel. 1994 Lillehammeri tali-OM-il kahevõistluses 39., MM-il 1993 34., 1995 31. ja 1997 39., meeskonnavõistluses 1995 10. ja 1997 11. koht. Eesti mv-tel võitis kahevõistluses 1988–98 1 kulla, 2 hõbedat ja 5 pronksi ning suusahüpetes 2 pronksi, suvistel Eesti mv-tel kahevõistluses 1988–96 2 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning suusahüpetes 1 hõbeda. Kuulus Kalevi, Dünamo ja Nõmme Suusaklubi liikmeskonda. Töötas 1997–2001 ESG-s ja 2006–07 Audentese spordigümn-i Otepää filiaalis treenerina, oli 2002–04 Eesti koondise peatreener. 2008–11 Suusaliidu juhatuse liige. Oli a-st 2005 Eltove OÜ-s mastiehituse spetsialist. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
ALUVEE, Valev (3. IV 1938 Tallinn – 14. I 2023 Tallinn), suusahüppaja ja kahevõistleja, Ilmar A. isa. 176 cm, 63 kg. Lõpetas 1956 Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi ja 1962 TPI masinaehitusteaduskonna. Alustas suusatreeninguid 1951 Kalevis Aleksi Ilvese juhendamisel. Tuli kahevõistluses 1955 NL-i noortemeistriks. Võitis Eesti mv-tel suusahüpetes 1957–62 1 kulla, 2 hõbedat ja 1 pronksi ning kahevõistluses 1957–59 1 kulla ja 2 hõbedat. Msp (1962). Võistles 1956–68 Eesti koondises. Oli lühikest aega Nõmme SK treener. Tegutses Suusaspordiliidu kahevõistluse komisjonis ja treenerite nõukogus ning kohtunikuna (1978 vab kat). – Abikaasa Raaja A., a-ni 1961 K a a s i k (14. X 1940 Tallinn), Eesti meistreid ja rekordi püstitajaid 3 × 800 m teatejooksus (1958), suusaspordikohtunik (1984 vab kat).
ALVER, Hans Otto August (11. IV 1887 Valga – 24. IV 1942 Sverdlovski obl, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas 1907 Pärnu gümn-i, õppis 1907–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, arsti kutse omandas 1918. Osales arstina I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Harrastas jalgratta- ja purjesporti ning suusatamist. Spordiseltside Lääne Pojad ja Läänela asutajaliige. Oli a-st 1920 Läänemaal arst, a-st 1929 Haapsalu linnapea. Arreteeriti 1941 ja lasti Sevurallagi (Sosvas) vangilaagris maha.
ALVER, Jaan (14. XII 1952 Kökšetau, Kasahhi NSV), purjetamistreener ja sporditegelane. Lõpetas 1972 Tallinna muusikakk-i ja 1977 klarnetistina Tallinna Rkl Konservatooriumi. Võitnud Eesti mv-tel purjelauasõidus 2 pronksi (1980–81). Msp purjetamises (1983). Töötanud 1983–92 Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi LNSK-s purjetamise purjelauaklassi treenerina, olnud 1986–92 Jahtklubide Liidu ja 1988 NL-i purjetamiskoondise purjelauaklassi peatreener. 1992 Barcelona OM-il Eesti koondise treener. Õpilasi: Kaijo Kuusing, Lilly Liivat. Kuulunud 1989–95 Purjelaualiidu juhatusse ja olnud selle peasekretär, 1992–95 Jahtklubide Liidu peasekretär ja 2004–12 juhatuse liige. Olnud 2010–11 ja 2014–17 Keila vallavanem, 2011–12 Harju maavalitsuse ühistransporditalituse juhataja ja 2012–13 Rae valla abivallavanem. 2017–21 Lääne-Harju vallavolikogu liige.
ALVER, a-st 2005 M c I n t o s h, Milena (10. XII 1976 Tartu), kergejõustiklane. 165 cm, 53 kg. Lõpetas 1995 Tartu 15. kk-i, õppis Eesti Kõrgemas Kommertskoolis, lõpetas 2000 turunduse ja reklaami erialal USA-s Provos Brigham Youngi ülikooli. Alustas treeninguid 1987 Tartu Kalevi kergejõustikukoolis Anne Mägi õpilasena, 1995–96 juhendas teda Uno Källe, 1996–2001 Craig R. Poole ning 2002–04 Fera Dvoskina. Saanud 1995 juunioride EM-il 200 m-s 11. ja 100 m-s 16. koha. Kuulunud 1996 EK-l II liigas 4 x 100 m teatejooksus esikoha saanud naiskonda. Võitnud Eesti mv-tel 1992–2000 indiv 5 kulda, 4 hõbedat (kõik sisemv-tel) ja 7 pronksi (2 sisemv-tel) ning tulnud 4 korral teatejooksus Eesti meistriks. Parandanud 100 m (11,85) ja 200 m jooksus (24,16) ning 3 korral 4 × 100 m teatejooksus (1994–96) Eesti rekordit. Isiklik rekord 400 m tõkkejooksus 57,73 (2000) ja 400 m jooksus 55,11 (2004). Tulnud 2004 Austraalia mv-tel 400 m tõkkejooksus esikohale. Kuulunud 14 korda Eesti koondisse. Olnud a-st 2007 Sydneys firma Sports & Orthopaedic Physiotherapy kaasomanik. – Õde Tähti A. (4. XII 1994), kergejõustiklane. Saanud kolmikhüppes sise-EM-il 2019 14., EM-il 2018 22., U-23 EM-il 2015 14. ja universiaadil 2017 8. koha. Tulnud 2015–20 6 korral (sh 2 hallis) kolmikhüppes ja 3 korral (sh 1 hallis) kaugushüppes Eesti meistriks. Isiklikke rekordeid: kolmikhüpe 14.05 (2018), kaugushüpe 6.54 (2020).
ROHILA, a-ni 1978 A l v e r e, Epp (2. IX 1953 Tallinn), iluvõimlemistreener. Lõpetas 1971 Tallinna 21. kk-i ja 1975 kehalise kasvatuse õpetajana TPedI KKT. Töötanud treenerina Tallinna Mere-/Idaraj-i SK-s, spordiklubis Visa, 2008–18 võimlemisklubis Janika ja a-st 2018 Võimlemisklubis Noorus (7. kutsetase, 2010). 1990–93 oli Eesti iluvõimlemise rühmkava koondise treener. Õpilasi: Jana Lukjanova, Carina Kukk, Jekaterina Smirnina, Anfissa Svetogor, Julia Deikina. Olnud Võimlemisliidu iluvõimlemise toimkonna juhatuse liige ja 2003–07 Võimlemisliidu juhatuse liige. Kuulunud a-st 2008 võimlemistreenerite klubisse Katrek. Olnud 2011–21 EOK võimlemis- ja aeroobikatreenerite kutsekomisjoni ning a-st 2021 võimlemis- ja rühmatreenerite hindamiskomisjoni liige. Rhv kat iluvõimlemiskohtunik (2001). Eesti parim iluvõimlemistreener 1993.
ALVIN, 1986–2001 K i t s i n g, a-st 2001 T a m m a r u, Katrin (24. VII 1961 Tallinn), tennisist ja treener. Lõpetas 1979 Tallinna 21. kk-i ja 1984 TPedI KKT. Tennist hakkas mängima 1968 Tallinna Mereraj-i LNSK-s Rein Sanderi õpilasena, hiljem treenis Jüri Põldoja ja Evald Kree juhendamisel. Tuli 1979 naispaarismängus NL-i noortemeistriks. Võitnud Eesti mv-tel 1977–84 üksikmängus 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi ning paarismängudes 4 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi. 1979 Dünamo naiskonnas NL-i karika võitjaid. Msp (1979). Võistelnud 48 korda Eesti koondises. Töötanud treenerina: 1985–95 Dünamos ja tenniseklubis Sini-Valge, 1999–2010 tenniseklubis Altius ning a-st 2010 US Tenniseakadeemias.
ALVRE, a-ni 1983 G r o s s, Riina (14. X 1961 Kilingi-Nõmme), korvpallur. 176 cm. Lõpetas 1981 TSIK-i ja 1986 TRÜ KKT. Kilingi-Nõmme kk-s oli tema treener Maret Link, TSIK-is Rita Sild. Kuulunud 1978–85 Eesti koondisse ja TRÜ esinduskoosseisu. Saanud Eesti mv-tel 1978 Nooruse, 1981 TSIK-i, 1982 ja 1983 TRÜ naiskonnas hõbeda ning 1980 TSIK-i naiskonnas pronksi. 1981–83 Eesti karikavõistluste võitja. Msp (1979). Töötanud a-st 1989 Viljandi Paalalinna kooli kehalise kasvatuse õpetajana.
AMBROS, Andrei (Andres) (1. IV 1966 Tallinn), ju-jutsutreener ja sporditegelane. Lõpetas 2023 haridusteaduse magistrina TLÜ. Tegutsenud a-st 2001 treenerina ju-jutsuklubis Gošhin. Olnud Ju-Jutsu Liidu / Budoföd-i (1997) asutajaliige ja 1997–2008 asepresident. A-st 2021 ju-jutsu treenerite hindamiskomisjoni liige. Töötanud Eesti kaitsejõududes, olnud turvaekspert. A-st 2017 Asog OÜ juhatuse liige. A-st 2020 Tabasalu ühisgümn-s kehalise kasvatuse õpetaja. A-st 2022 Laskespordiklubi Taktikaline Grupp juhatuse liige.
AMBUS, Vello (27. XII 1930 Tapa, Harjumaa – 27. VII 2017 Tallinn), motospordiaktivist. Lõpetas 1959 Tallinna 1. tööstuskooli. Kuulus 1978–83 Mootorispordiföd-i presiidiumi ja 1967–2006 Kalevi suursõidu korraldustoimkonda, 1982–91 oli võistluse direktor, hiljem asedirektor. Tallinnas korraldatud NL-i ringrajasõidu mv-te komandant. Oli Kalevi AMK kauaaegne garaažiülem (a-st 1967). Kalevi auliige (1987).
AMON, Artur (17. II 1916 Tartu – august 1944 Tartu), korvpallur ja võrkpallur. 177 cm, 75 kg. Lõpetas Tartu poeglaste gümn-i, õppis TTÜ keemiateaduskonnas. Harrastas a-st 1928 Poiste Spordiliidu kursustel-võistlustel korvpalli, võrkpalli, lauatennist ja kergejõustikku. Mängis 1932–35 Tartu NMKÜ, 1936–40 Tallinna Kalevi ja 1941 Dünamo korvpallimeeskonnas. Tuli 1934, 1936 ja 1941 Eesti meistriks, võitis mv-tel 4 hõbedat ja 3 pronksi. 1937 rhv üliõpilasmängude pronks. Kuulus 12 korda Eesti korvpallikoondisse, sh 1936 Berliini OM-il ja 1939 EM-il (5. koht). Tuli 1934 Tartu NMKÜ ning 1937, 1938 ja 1939 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistriks ka võrkpallis. Ametlikult kinnitamata andmeil hukkus 1944 Tartus peetud lahinguis.
AMUR, Tõnu (15. V 1949 Tallinn – 9. II 2012 Tallinn), käsipallur. 186 cm, 96 kg. Lõpetas 1967 Tallinna 21. kk-i. Sportima hakkas 1961 Tallinna Mereraj-i SK-s, tema käsipallitreener oli algul Oskar Männik, hiljem juhendas teda Enno Karrisoo. Tuli 7 korda (1967, 1975–79, 1981) Eesti ja 3 korda (1971–73) Balti meistriks. Eesti mv-tel võitis ka 3 hõbedat.
ANDERKOPP, Ado (18. I 1894 Massu v, Läänemaa – 30. VI 1941 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1913 Tallinna Nikolai gümn-i, õppis 1913–17 Petrogradi ülikoolis õigusteadust, lõpetas 1922 eksternina TÜ õigusteaduskonna. Hakkas sportima 1909, võistles pms kergejõustikus ja jalgpallis. Töötas 1916–17 Petrogradis Pealinna Teataja ärijuhina, 1917 Venemaa sise- ja kaubandus-tööstusministeeriumis ning seejärel Viru maakonnavalitsuse sekretärina, organiseeris samas Kaitseliitu ning osales kaitseväe koondamises ja varustamises. Oli 1919 Asutava Kogu ning Riigikogu I–IV koosseisu liige, EV põhiseaduskomisjoni esimees, seaduseelnõude koostajaid. 1921–29 Vaba Maa peatoimetaja, 1923–24 sõjaminister, 1930–33 sise- ja kohtuminister. Rahvasteliidu seltside asutajaid Eestis. 1920–23 Eesti Spordi Liidu, 1933–34 ESK esimees ja 1935–37 aseesimees, EKRAVE Liidu, Jalgpalliliidu ja EOK asutajaid, 1923–40 EOK sekretär, kehalise kasvatuse sihtkapitali abiesimees, 1930–39 Jalgpalliliidu esimees ning 1920–21 ja 1936–40 Tallinna Kalevi esimees. Eesti olümpiameeskonna esindaja 1920 Antwerpenis ja 1936 Berliinis. Oli Eesti Spordilehe esimene toimetaja (1920). Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste (1929) ja I järgu II aste (1933), Kotkaristi I klassi teenetemärk (1930), Valgetähe II klassi teenetemärk (1938). Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1940, suri Tallinna vanglas kaks päeva pärast surmamõistmist. Jalgpalliliidu kuldmärk (2017, postuumselt). B:Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 78–81; T. Lääne. VII olümpiamängud. Antwerpen 1920. Tln, 2020, lk 38.
ANDERSON, Merike (25. XII 1981 Tartu), korvpallur. 181 cm. Lõpetas 2000 Tartu Raatuse gümn-i ja 2005 TLÜ KKT. Korvpallitreeninguid alustas Tartu korvpallikoolis Iivi Kaljuvee juhendamisel. 1998 Balti noorte karikavõistluste võitjaid. Tulnud 5 korral TPÜ/TLÜ naiskonnas (2000–03 ja 2005) Eesti meistriks ning saanud mv-tel 2004, 2021 ja 2022 hõbeda ning 2007 TÜ/Makroflexi naiskonnas pronksi. Võitnud 2001–04 TPÜ naiskonnas Eesti karika. Helsingi Pantterite naiskonnas tulnud 2006 Soome meistriks. Mänginud hooajal 2006/2007 Poola klubis Lotus Gdynia. Riia TTT naiskonnas tulnud 2008 Läti meistriks ja saanud 2009 mv-tel 2. koha ning Balti naiste korvpalliliigas (BWBL) 2009 3. koha. 2009–11 kuulunud Peterburi Spartaki naiskonda, saanud 2011 Balti liigas 2. koha. 2011–12 mänginud Prantsusmaa meistriliiga naiskonnas Cavigal Nica Basket 06 ning 2012–13 Bulgaarias Ruse Dunav 8806 naiskonnas, tulnud 2013 Bulgaaria meistriks ja karika võitjaks. 2013–19 kuulunud Belgia meistriliiga naiskonda Castors Braine, tulnud 6 korral (2014–19) Belgia meistriks, 4 korral (2014–15, 2017, 2019) karika võitjaks ning saanud 2015 FIBA EuroCupil 2. koha. 2019–20 mänginud Saksamaa meistriliigas Kelterni (2019–20) ja Saarlouisi (2020) naiskonnas. Kuulunud 2001–2021 EM-i valikmängudes Eesti koondisse. Võitnud tänavakorvpallis 2019 Euroopa mängudel hõbeda ning tulnud 2020 ja 2021 Eesti meistriks. Saanud veteranide MM-il 2019 kulla ja EM-il 2022 hõbeda. Olnud 2024 Eesti meistriks ja 2023 Eesti karikavõitjaks tulnud Audentes/TLÜ naiskonna abitreener. Tartumaa parim naissportlane 2019, Eesti parim naiskorvpallur 2005–06, 2008, 2010–16 ja 2018 ning Soome meistriliiga parim välismängija 2006. A-st 2022 Spordiklubi Nord noortetreener ja Tallinna Südalinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja. EOK teenetemärk (2023). B: V. Lään. Üheksa kaptenit ehk maailma tipule lähedal. Trt, 2011, lk 205–206.
ANDERSON, Sten-Erik (30. I 1991 Pärnu), sõudja. 198 cm, 105 kg. Lõpetas 2010 Sindi gümn-i. Kooliajal harrastanud jalgpalli ja taekwondo'd, sõudmisega tegelnud a-st 2003 Reet Palmi ja Matti Killingu juhendamisel. Oli 2016 Rio de Janeiro OM-il varuvõistleja. Saanud MM-il paarisaerulisel neljapaadil 2011 16., 2013 ja 2014 5. ning paarisaerulisel kahepaadil 2015 24., 2017 20. ja 2019 23., U-23 MM-il kaheksapaadil 2010 7., paarisaerulisel neljapaadil 2011 ja 2012 8. ning 2013 11. koha. Juunioride MM-il paarisaerulisel kahepaadil 2008 19. ja paarisaerulisel neljapaadil 2009 16. koht. EM-il kaheksapaadil 2010 8., paarisaerulisel kahepaadil 2011 7., 2012 9. ja 2016 14. ning paarisaerulisel neljapaadil 2013 10., 2014 6., 2015 8., 2017 7., 2018 9. ja 2019 8. koht. Osalenud 2010–19 14 MK etapil, saanud paarisaerulisel neljapaadil 2014 2. ja 2013 kahel korral 3. koha. Tulnud 24 korral Eesti meistriks: 2013, 2015 ja 2018 roolijata kahepaadil, 2012 ja 2017 paarisaerulisel kahepaadil, 2013, 2016, 2018 ja 2021 roolijata neljapaadil, 2011–14, 2018 ja 2021 paarisaerulisel neljapaadil ning 2010–14, 2016, 2019–20 ja 2023 kaheksapaadil. Sõudeliidu parim noorsõudja 2009, juunior (U-23) 2010–12 ja meessõudja 2013–14.
ANDRE, a-ni 2003 A n d r e i t š e n k o, Aleksander (23. IX 1978 Kamenka, Tšerkassõ obl, Ukraina NSV), mäesuusataja. 165 cm, 62 kg. Lõpetas 1996 Tallinna Ehte kk-i ja Tallinna mänedžeride kolledži, 1998 Tallinna Majanduskooli ja 2002 TTÜ Kõrgema Majanduskooli. Harrastanud 1983–92 vanemate eeskujul matkasporti, a-st 1984 mäesuusatamist, a-st 2000 rulluisutamist ja a-st 2002 frisbee'd. Tulnud 2001–06 mäesuusatamises 7 korda (4 slaalomis, 2 suurslaalomis ja 1 paralleelslaalomis) Eesti meistriks. Võitnud kurlingus Eesti mv-tel meesk 2024 kulla, 2021 ja 2022 hõbeda, 2020 ja 2023 pronksi ning indiv 2023 kulla ja 2024 hõbeda. Töötanud 2002–09 Eesti Krediidipangas ja 2010–13 UniCredit Bank Eesti filiaalis. A-st 2014 Vector Kindlustusmaakler OÜ juhatuse liige.
ANDREEV, Nikita (22. IX 1988 Narva), jalgpallur. 180 cm, 74 kg. Lõpetas 2004 Narva Kreenholmi gümn-s põhikooli. Hakkas jalgpallitreeninguil käima Narva Paemurru SK-s Juri Šalamovi käe all. Mänginud Lasnamäe FC Ajaxis (2005–06), Tallinna FC Levadias (2006–09, 2017–19) ja TJK Legionis (2020–21), Hispaania klubides UD Almería (2009–11) ja CF Intercity (2020) ning Venemaal FK Tjumeni (2012–13), FK Saratovi Sokol (2014) ja FK Tambovi (2014–16) meeskonnas. Tulnud 2006, 2007 ja 2008 Eesti meistriks, 2007 ja 2018 karika ning 2018 superkarika võitjaks. Oli 2005 29 väravaga esiliiga edukaim ründaja ja 2008 22 väravaga Eesti meistriliiga edukuselt teine ründaja. Mänginud 2006–07 8 mängu Venemaa kuni 19-aastaste koondises ja löönud 3 väravat. Teinud 2007 kaasa kuni 19-aastaste EM-i finaalturniiril. 2006 Eesti meistriliiga parim noormängija. 2021–22 FC Levadia esindusmeeskonna abitreener (Eesti meister 2021) ja 2022 peatreeneri kt. A-st 2023 Nõmme JK Kalju esindusmeeskonna abitreener ja aprillist peatreener.
ANDRE, a-ni 2003 A n d r e i t š e n k o, Aleksander (23. IX 1978 Kamenka, Tšerkassõ obl, Ukraina NSV), mäesuusataja. 165 cm, 62 kg. Lõpetas 1996 Tallinna Ehte kk-i ja Tallinna mänedžeride kolledži, 1998 Tallinna Majanduskooli ja 2002 TTÜ Kõrgema Majanduskooli. Harrastanud 1983–92 vanemate eeskujul matkasporti, a-st 1984 mäesuusatamist, a-st 2000 rulluisutamist ja a-st 2002 frisbee'd. Tulnud 2001–06 mäesuusatamises 7 korda (4 slaalomis, 2 suurslaalomis ja 1 paralleelslaalomis) Eesti meistriks. Võitnud kurlingus Eesti mv-tel meesk 2024 kulla, 2021 ja 2022 hõbeda, 2020 ja 2023 pronksi ning indiv 2023 kulla ja 2024 hõbeda. Töötanud 2002–09 Eesti Krediidipangas ja 2010–13 UniCredit Bank Eesti filiaalis. A-st 2014 Vector Kindlustusmaakler OÜ juhatuse liige.
NOODLA, a-ni 1977 A n d r e p, Ülle (5. IV 1954 Tallinn), spordipedagoog, Alar N. abikaasa, Martin ja Valdar N. ema. Lõpetas 1972 Tallinna 24. kk-i ja 1976 TPedI KKT. Akrobaadist isa Elduri õhutusel hakkas 6-aastaselt käima Enn Loo akrobaatikatundides, hiljem jätkas Tallinna Kalinini raj-i SK-s Eevi Prueli ja TPedI-s Aino Huimerinna võrkpallitreeninguil. 1976 TPedI naiskonnas Eesti meistreid. Mänginud ka Eesti üliõpilaskoondises. Tulnud veteranide hulgas Tallinna naiskonnas Eesti meistriks ja karika võitjaks, osalenud rhv veteranide turniiridel. Töötanud 1976–80 Tallinna 24. kk-s ja a-st 1980 Tallinna saksa gümn-s kehalise kasvatuse õpetajana, juhendanud koolis ka võrkpalliringi ja võimlemisrühmi.
ANDRESEN, Sven-Erik (13. IV 1987 Tartu), veemotosportlane. 185 cm, 75 kg. Lõpetas 2007 Tartu Raatuse gümn-i, õppinud Mainori Kõrgkoolis logistikat. Veemotospordiga tegeles a-st 2000, 2000–06 oli tema treener Üllar Põvvat. Saanud 2002 noorte EM-il võistlusklassis JT-250 pronksi. Tulnud 2005 klassis T-550 Eesti meistriks. Töötanud a-st 2016 AS-is Baltic Agro logistikuna. A-st 2017 Disait OÜ ja a-st 2022 Binx OÜ juhatuse liige.
ANDRESOO, Sven (11. IV 1950 Tallinn), kergejõustikutreener. Lõpetas 1968 Tallinna 2. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Alustas sportimist 1964 Tallinna 4. kk-s. Mängis spordikoolis Juhan Kalamäe juhendamisel võrkpalli. Töötanud 1973–85 Tallinna 7. ja 43. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana, 1985–94 Kalevi kergejõustikutreenerina, 1994–2000 ESG treeneri-õpetajana ning 1999–2023 Audentese SK ja a-st 2023 Tallinna Spordiakadeemia treenerina (6. kutsetase, 2010). Õpilasi: Andrei Nazarov, Erki Nool, Valeri Bukrejev, Marko Turban, Aivar Haller, Virge Naeris, Kertu Tiitso, Liina Põldots, Kärt Siilats, Marko Aleksejev, Lauri Leis, Indrek Turi, Viktoria Leks, Lembi Vaher, Rainer Piirimets, Ilja Tumorin, Janek Õiglane, Elisabeth Pihela. Olnud mitmevõistluse ja hüpete vanemtreenerina tegev Kergejõustikuliidu treenerite nõukogus. Kuulus 1996 Atlantas treenerina Eesti olümpiadelegatsiooni. Eesti parim kergejõustikutreener 2001. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2017). Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2017). – Poeg Jan A. (25. VI 1975 Tallinn) on kergejõustiklane, võistelnud tõkkejooksjana Eesti koondises, saanud Eesti mv-tel 110 m tõkkejooksus 1993 hõbeda ja 1994 pronksi. Tulnud 1994 teatejooksudes 2 korral Eesti meistriks.
ANDRESSON, Kaimo (30. VIII 1939 Halinga v, Pärnumaa – 15. XI 2013 Tartu), maadleja ja treener. 167 cm, 63 kg. Lõpetas 1958 Pärnu-Jaagupi kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Sportima hakkas koolis, maadlustreeninguid alustas Mati Maiste juhendamisel. Võitis Eesti mv-tel Kreeka-Rooma maadluses 2 hõbedat (1965 ja 1969) ning 2 pronksi (1960 ja 1974). Msp (1964). Kuulus Jõu ja Kalevi liikmeskonda. Töötas 1962–2007 Tartus maadlustreenerina ning 1966–69 ka EPA kehalise kasvatuse kateedris õppejõuna. Õpilasi: Jakob Proovel, Villi Olumets. Vab kat maadluskohtunik (1971). Avaldas ajakirjanduses maadlusartikleid.
ANDRESSON, a-st 2014 A.-S m i t h, Sandra (11. III 1989 Tallinn), korvpallur. 183 cm. Lõpetas 2008 Audentese spordigümn-i ja 2012 USA-s Mount St Mary ülikooli. Korvpallitreeninguid alustas Reet Rausbergi juhendamisel. Hakkas 16-aastaselt Audentese naiskonnas mängima naiste meistriliigas. Tulnud 2007 Audentese ja 2008 Tallinna Livingu naiskonnas Eesti meistriks, saanud mv-tel 2006 pronksi ning tulnud 2006 Audentese naiskonnas karikavõitjaks. 2008–12 mänginud USA-s Mount St Mary ülikooli naiskonnas. Kuulunud 2007–11 Eesti koondisse. Pärast ülikooli lõpetamist elanud ja töötanud USA-s.
ANDRESSON, Theodor (3. X 1900 Uue-Võidu v, Viljandimaa – 16. XII 1994 Viljandi), suusataja ja spordipedagoog. Lõpetas 1922 Viljandi maakonna poeglaste gümn-i ja 1925 Berliinis kehalise kasvatuse kõrgkooli. Alustas sportimist 1918. Harrastas kergejõustikku, suusatamist, ujumist, jalgpalli ja tennist. Võitis Eesti mv-tel 1923–31 suusatamises 6 kulda (sh 3 tollasel pikimal distantsil – 25 km-s) ja 1 hõbeda ning 1935 tennises meespaarismängus pronksi. Töötas kehalise kasvatuse õpetajana Rakveres, Tartus, Raplas, Paides, Türil ja Viljandis, oli ka kohaliku, sh Kaitseliidu spordi eestvedajaid. Hakkas kehalise kasvatuse õpetajana Eesti koolides õpetama rahvastepalli (1925), algatas ümber Viljandi järve jooksu (1928) ja Eesti esimese suusahüppemäe ehitamise (1929 Rakveres). Avaldas kirjutisi Eesti Spordilehes.
ANDRESSON, a-st 2014 A.-S m i t h, Sandra (11. III 1989 Tallinn), korvpallur. 183 cm. Lõpetas 2008 Audentese spordigümn-i ja 2012 USA-s Mount St Mary ülikooli. Korvpallitreeninguid alustas Reet Rausbergi juhendamisel. Hakkas 16-aastaselt Audentese naiskonnas mängima naiste meistriliigas. Tulnud 2007 Audentese ja 2008 Tallinna Livingu naiskonnas Eesti meistriks, saanud mv-tel 2006 pronksi ning tulnud 2006 Audentese naiskonnas karikavõitjaks. 2008–12 mänginud USA-s Mount St Mary ülikooli naiskonnas. Kuulunud 2007–11 Eesti koondisse. Pärast ülikooli lõpetamist elanud ja töötanud USA-s.
ANDRESSOO, Ain (24. XI 1935 Tallinn – 9. II 2023 Tallinn), kergejõustiklane, vibulaskur ja sporditegelane. 183 cm, 90 kg. Lõpetas 1954 Tallinna 20. kk-i ja 1960 TPI ehitusteaduskonna. Kergejõustikutreeninguid alustas 1950 Tallinna Mereraj-i SK-s Raul Uulmani juures, hiljem treenis Spartakis Ervin Uugi käe all. Oli odaviskes (1952 ja 1953) ning viievõistluses (1953) Eesti noorte meistreid. Eesti mv-tel võitis odaviskes 1955 hõbeda ja 1958 pronksi. Vibulasketreeninguid alustas 1967 Jõus Uno Laidmaa juures, hiljem treenis Dünamos. Kuulus 1968–76 Eesti koondisse. Tuli 1974 koondharjutuses FITA-2 ja 1971–74 3 korral üksikdistantsidel Eesti meistriks. Püstitas 1974 70 m distantsil Eesti rekordi 311. Isiklikud rekordid: FITA-1 1999 ja FITA-2 2327. Msp (1970). Oli Vibuspordiföd-i presiidiumi sekretär. 1977–86 töötas kohakaasluse alusel vibusporditreenerina Jõus ja Kalevis. Tegutses ka vibuspordikohtunikuna (1983 vab kat). Tegeles turniiribridžiga, tuli 1968 Nõmme meeskonnas Eesti meistriks. Töötas peainsenerina ja projektijuhina Eesti Maaehitusprojektis (1964–71), Eesti Projektis (1971–93) ja hiljem Nord Projektis. 2002–07 oli kogu Audentese spordikompleksi (spordihall, staadion, ujula, spordisaalid) ning 2005–08 Võru spordihalli ja staadioni projekteerimise juht. Olümpia hotelli projekteerimise ja ehitamise eest ENSV rkl preemia (1982). Tegeles vibuspordi statistikaga ning tegi aastaid kaastööd Kehakultuurile ja Spordilehele. Kogus ja süstematiseeris Eesti vibuspordi ajaloo 1961–90 (fotod, artiklid ja statistika) albumitesse ning annetas need Eesti Spordimuuseumile.
ANDRUŠKEVITŠ, Adolf (ka Adolphe A n d r u s c h k e w i c z) (6. III 1872 Tallinn – 21. XII 1933 Tallinn), raskejõustiklane ja treener. Õppis Peterburis. Oli Vene raskejõustiku rajaja Władysław Krajewski õpilane. Naasis 1892 Tallinna, tegutses 1895–1907 Tallinna Vabatahtliku Atleetide Klubi juhataja ja peatreenerina. Õpilasi: Georg Hackenschmidt, Aleksander Aberg, Johannes Kalle, Gustav Vahar, Maria Loorberg, Linda Belling. Valmistas ette tsirkuseatleete. Oli 1907–17 Peterburi ja teiste Venemaa linnade tsirkustes kohtunik. Töötas 1892–1907 Tallinna-Haapsalu ringkonnakohtus kirjutajana. Oli meie esimesi spordiajakirjanikke. B: G. Kristjanson. Eesti raskejõustiku ajaloost. Tln, 1973, lk 166–167.
ANDRUSE, Velja (11. VII 1990 Paide), sumomaadleja, maadleja, kohtunik ja sporditegelane. 168 cm, 60 kg. Lõpetas 2009 Vändra gümn-i ning 2017 sekretäri erialal Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli. Tegelnud 2001–08 sumo ja maadlusega Arved Külanurme juhendamisel. Võitnud sumos 2006 juunioride EM-il kehakaalus kuni 60 kg ja naisk pronksi. Tulnud sumos ja naistemaadluses Eesti noortemeistriks ja võitnud täiskasvanute mv-tel medaleid. A-st 2016 tegutsenud kohtunikuna, omistatud esimese Eesti naiskohtunikuna Rhv Maadlusliidu III kat (2019). A-st 2017 Eesti Maadlusliidu projektijuht. Oli 2019 Tallinnas toimunud maadluse juunioride MM-i projektijuht. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2019). – Vend Hergo A. (16. VI 1989), võitnud sumos 2010 U-21 EM-il kehakaalus kuni 70 kg pronksi. Tulnud 2010–16 4 korral sumos, 3 korral ranna- ja 1 korra vabamaadluses Eesti meistriks. Rhv Maadlusliidu I kat kohtunik (2019). A-st 2017 Eesti Maadlusliidu juhatuse liige. Õde Airika A. (4. X 1991), tulnud naistemaadluses 2006 Eesti õpilaste meistriks ja võitnud 2007 Eesti täiskasvanute mv-tel hõbeda. Vend Ardi A. (31. I 1993), tulnud 2014 rannamaadluses ning 2019 ja 2023 vabamaadluses Eesti meistriks. Vend Aimar A. (16. X 1996), võitnud rannamaadluses 2017 MM-il kehakaalus kuni 70 kg pronksi ja sumos 2014 juunioride EM-il meesk hõbeda. Tulnud 2013–24 9 korral vaba- ja 5 korral rannamaadluses Eesti meistriks. Õde Andra Adele A. (15. IX 2008), võitnud naistemaadluses 2024 Eesti mv-tel hõbeda, sumos 2023 Eesti juunioride mv-tel kulla ning kiiruisutamises 2018 Eesti noortemv-tel mitmevõistluses pronksi.
ANDRUŠKEVITŠ, Adolf (ka Adolphe A n d r u s c h k e w i c z) (6. III 1872 Tallinn – 21. XII 1933 Tallinn), raskejõustiklane ja treener. Õppis Peterburis. Oli Vene raskejõustiku rajaja Władysław Krajewski õpilane. Naasis 1892 Tallinna, tegutses 1895–1907 Tallinna Vabatahtliku Atleetide Klubi juhataja ja peatreenerina. Õpilasi: Georg Hackenschmidt, Aleksander Aberg, Johannes Kalle, Gustav Vahar, Maria Loorberg, Linda Belling. Valmistas ette tsirkuseatleete. Oli 1907–17 Peterburi ja teiste Venemaa linnade tsirkustes kohtunik. Töötas 1892–1907 Tallinna-Haapsalu ringkonnakohtus kirjutajana. Oli meie esimesi spordiajakirjanikke. B: G. Kristjanson. Eesti raskejõustiku ajaloost. Tln, 1973, lk 166–167.
KÕRESAAR, a-ni 1946 A n g e, Vaike (4. III 1923 Põltsamaa – 5. IX 2010 Viljandi), sporditegelane ja -kohtunik. Lõpetas 1941 Põltsamaa kk-i, õppis 1943–44 Moskvas KKKI-s Eesti spordikaadri ettevalmistamise kursustel ja 1949–51 Leningradis Lesgafti-nim KKI-s. Hakkas sportima keskkoolis õpetaja Margit Laagus-Rezoldti innustusel. Osales 1944 Eesti NSV ja Leningradi vahelisel kergejõustikumatšil. Töötas 1944–51 Viljandimaa spordikomitee õppespordiosakonna juhatajana, esimehe kohusetäitjana ja instruktorina, oli a-st 1951 Viljandis Kalevi raj-inõukogu esimees ja treener, a-st 1964 spordibaaside ja vab õppebaasi juhataja ning 1980–83 õppebaasi direktori asetäitja. Tegutses suusa- (1964 ülel kat), kergejõustiku- (1961 vab kat), ujumis- ja jalgrattaspordikohtunikuna. Kuulus 1960–64 ülel aü-te nõukogu spordiühingute nõukokku ning 1952–90 Kalevi kesknõukokku ja revisjonikomisjoni. ENSV tnl sporditegelane (1965). Kalevi auliige (1963). B:Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 177–181.
ANGERJAS, Heino (25. X 1941 Tallinn), lauatennisist. Lõpetas 1978 Tallinna 6. õhtukk-i. Alustas sportimist 1953 Kadrioru SK-s. Tallinna koolinoorte meistreid jalgpallis ja jäähokis (16. kk-i meeskonnas). Lauatennises 1968, 1972, 1975 ja 1988 Eesti mv-te võistk kuld, meespaarismängus 1974 ja 1984 pronks. Msp (1976). Tema treener-konsultant oli Jaan Härms. Kuulunud a-st 1963 Kalevi liikmeskonda. Töötanud 1967–95 Eesti Gaasis (a-ni 1988 Tallinngaas), 1995–98 OÜ-s Hanseni Projekt ja 1998–2003 OÜ-s Kastor Gaas lukksepana.
ANI, Maret (31. I 1982 Tallinn), tennisist, Pille Tali õde. 175 cm, 65 kg. Lõpetas 1998 põhikooli Tallinna reaalkoolis, õppinud Tallinna täiskasvanute gümn-s ja lõpetas 2012 Rakvere täiskasvanute gümn-i. Alustas tennisetreeninguid 1988 Aita Kree suunamisel, 1997–98 treeninud Jaak Parmase, 1998–99 Toomas Leiuse, 1999–2006 vendade Simone ja Pierfrancesco Restelli ning 2006–11 Alberto Bovone juhendamisel. Osalenud 2004 Ateena OM-il paarismängus ning 2008 Pekingi OM-il üksik- ja paarismängus. Tulnud 1997 ja 2007 naispaarismängus Eesti meistriks. Parimad kohad maailma naiste edetabelis (WTA) üksikmängus 63. (2006) ja paarismängus 39. (2004). 1998–2011 kuulunud Föderatsiooni karika võistlustel Eesti naiskonda, sh mänginud 2010–11 Maailmaliigas. Võitnud üksikmängus 7 ja paarismängus 17 Rhv Tenniseföd-i (ITF) turniiri ning jõudnud 2006 Acapulco ja 2008 Estorili WTA turniiril poolfinaali. Paarismängus jõudnud Austraalia lahtistel mv-tel koos Libuše Průšovága poolfinaali (2004). A-st 2011 tegutsenud Rakveres tennisetreenerina, MTÜ Maare Sport ja Rakvere Tenniseklubi juhatuse liige. A-st 2013 Eesti Tennise Liidu juhatuse liige ning 2013–15 Eesti naiskonna treener ja kapten Föderatsiooni karika võistlustel. Euroopa Tennise Liidu elutöö autasu (2021). B:Riho-Brunost Kellyni. Ühe kooli lugu. Tln, 2020, lk 56–57.
ANI, a-st 1979 K o r e š k o v a, Svetlana (17. VII 1951 Tallinn), allveesportlane. 168 cm, 68 kg. Lõpetas 1968 Tallinna 23. kk-i ja 1977 TPI majandusteaduskonna. Hakkas 1961 treenima Ann Schiffi õpilasena Kalevi ujumiskoolis, tuli 1968 100 m vabaujumises Eesti meistriks. Allveeujumist harrastas a-st 1969 Kalevi treeneri Ott Ernesaksa juhendamisel, 1971–77 oli Laevastiku Tallinna Spordiklubis Vjatšeslav Šturmi hoolealune. Võitis EM-il 1972 teateujumises kulla, 200 ja 400 m lestaujumises hõbeda ning 1974 teateujumises hõbeda. Tuli 1972 200 m lestaujumises NL-i meistriks, võitis 1971-73 mv-tel lisaks 4 hõbedat ja 1 pronksi. Tulnud 1971–77 15 korda lestaujumises Eesti meistriks. Püstitas 1972 200 m lestaujumises maailmarekordi – 1.53,8. Suurmeister (1973). Töötanud OÜ-s Zepter mänedžerina.
ANIER, Aleksander (15. X 1909 Rannu v, Tartumaa – 24. III 1988 Tallinn), kergejõustiklane ja sporditegelane. 172 cm, 65–66 kg. Spordihuvi tekkis koduvallas, 1927 alustas Tartu Kalevis maadlustreeninguid. Evald Rooranna ja Artur Kingu soovitusel hakkas 1934 võistlema pikamaajooksus. Tuli 1934–39 4 korral 10 000 m-s ja 3 korral 8 km murdmaajooksus Eesti meistriks. Oli 1939 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistreid ja rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Kuulus 10 korral Eesti koondisse. Isiklikke rekordeid: 1500 m 4.08,5, 3000 m 8.59,0, 5000 m 15.30,0, 10 000 m 32.55,3 ja pooletunnijooks 9146,03 m (Eesti rekord 1935–40). 1936–41 Järvamaa spordiinstruktor. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti, oli eeluurimisalusena 18 kuud vanglas. Oli 1944–48 Järvamaa spordikomitee esimees ning Juta Ojamaa, Helja Sikka, Totti Kasekampi, Aino Nurme, Helga Kaljumäe jmt esimene innustaja ning juhendaja. A-st 1954 töötas Tallinnas autotranspordibaasis lukksepa-seadistajana, pensionärina oli kümmekond aastat Kalevi keskstaadionil laohoidja.
ANIER, Henri (17. XII 1990 Tallinn), jalgpallur. 182 cm, 83 kg. Lõpetas 2010 Tallinna saksa gümn-i, jätkas õpinguid TLÜ-s kehakultuuri erialal. Jalgpallitreeninguid alustas FC Flora jalgpallikoolis. Mänginud Eesti meistriliigas Tallinna FC Flora (2008–11) ja Paide Linnameeskonna (2020–21), Norras Viking FK (2012–13) ja Fredrikstad FK (2013), Šotimaal Motherwell FC (2013–14), Dundee United FC (2015–16), Hibernian FC (2015) ja Inverness CT (2017), Saksamaal Aue FC Erzgebirge (2014–15), Rootsis Kalmar FF (2016), Soomes FC Lahti (2017–18), Lõuna-Koreas Suwon FC (2019), Hollandis Go Ahead Eaglesi (2020), Tais Muangthongi Unitedi (2022–23) ja Hongkongis Lee Man Warriorsi (a-st 2023) meeskonnas. Tulnud 2010 ja 2011 Eesti meistriks, 2008, 2009 ja 2011 karikavõitjaks ning 2009 ja 2011 superkarikavõitjaks. 2021 Eesti meistriliiga edukaim väravalööja. Mänginud a-st 2011 ründajana Eesti koondises 92 mängu ja löönud 22 väravat ning 2006–12 noortekoondistes 53 mängu ja löönud 6 väravat. Olnud 2021 Balti turniiri võitjaid. – Vend Hannes A. (16. I 1993 Tallinn), jalgpallur, tulnud 2011, 2017 ja 2021 Eesti meistriks, 2011 ja 2021 karikavõitjaks ja 2011 superkarikavõitjaks. Mänginud 2014 ründajana Eesti koondises 4 mängu ja löönud 1 värava ning 2008–16 noortekoondistes 52 mängu ja löönud 7 väravat.
REHTSALU, a-ni 1949 A n i j ä r v, Armilda (9. XII 1924 Strugi Krasnõje, Pihkva kubermang – 24. X 2008 Tallinn), laskur ja treener, Oskar R. abikaasa, Elle R. (*Õun) ema. Lõpetas 1941 Strugi Krasnõje kk-i. Lasketreeninguid alustas 1952 Oskar R. juhendamisel. Võistles 1971–74 Eesti koondises. Tuli 1972–79 püstoliharjutustes 4 korda indiv ja 1979 spordipüstoliharjutuses 30 + 30 lasku naisk Eesti meistriks. Kuulus 1974 õhupüstoliharjutuses Eesti rekordi püstitanud naiskonda. Isiklikke rekordeid: spordipüstolist 30 + 30 lasku 580 (1978), õhupüstolist 40 lasku 374 (1979), vabapüstolist 30 lasku 263 (1969), olümpiakiirlaskmine 583 (1971), standardpüstolist 547 (1972). Msp (1971). Kuulus ALMAVÜ Laskurklubisse ja Kalevisse. Töötas 1969–90 Tselluloosi Laskurklubi laohoidja ja lasketreenerina, treenis ka Eesti viievõistluskoondist.
ANISIMOV, Alexander (9. VI 1954 Krasnodar, Vene NFSV – 20. VII 2017 Tallinn), kurnimängija. Lõpetas 1968 Krasnodari 25. kooli ja 1977 Leningradi kehalise kasvatuse ja spordi tehnikumi. Hakkas kurni mängima 1979 Pavel Jakovlevi juhendamisel. Võitis MM-il soome kurnis 2006, 2009 ja 2011 võistk hõbeda ning eurokurnis 2014 võistk hõbeda ja 2006 võistk pronksi. Tuli 1994–2014 11 korda indiv ja 5 korda võistk Eesti meistriks. Msp (1986).
ANISSIMOV, Grigori (17. I 1967 Tallinn – 3. XII 2021 Tallinn), ujuja. 179 cm, 73 kg. Lõpetas 1984 Tallinna 19. kk-i, õppis TPedI KKT-s. Alustas ujumistreeninguid 1976 (treener Olav Liivrand). Sportlikku ujumist juhendasid Tallinna Kalevi ujumiskoolis Mall Randmer, Ivi Kaseoja ja Tiit-Urmas Reiter. Tuli rinnuli- ja teateujumises 6 korda suvistel mv-tel (1982–83 ja 1985–86) ja 3 korda talvistel mv-tel (1985) Eesti meistriks. Ületas 7 korral Eesti rekordeid, neist 4 korral teateujumises. Osales meisterujumise EM-il. Parimad tulemused rinnuliujumises: 25-m ujulas 50 m 30,79 (1990), 100 m 1.05,2 (1985) ja 200 m 2.22,5 (1985); 50-m ujulas 100 m 1.07,20 (1985) ja 200 m 2.25,93 (1985). Msp (1983). Kuulus 1982–86 Eesti koondisse. Tegutses 1988–94 Muuga sadama spordiinstruktorina. Oli a-st 2006 OÜ Newbuild juhatuse liige.
ANNAMAA, Koit (16. IX 1912 Tartu – 1. XI 1970 Tallinn), kergejõustiklane. 190 cm, 100 kg. Õppis Valga poeglaste gümn-s, lõpetas 1939 Tallinna kolledži, jätkas õpinguid TTÜ-s. Harrastas a-st 1928 kergejõustikku, tõstmist ja suusatamist. Tuli 1936 Berliini OM-il vasaraheites 8. ja 1934 EM-il 7. kohale. Oli 1934–38 5-kordne Eesti meister, parandas 1933–35 8 korral Eesti vasaraheiterekordit (39.48 – 53.07). 1935 maailma edetabeli 5. Tuli ka raskusheites 3 korral Eesti meistriks (1934–36), viis rekordi 17.58-ni (1935). Kuulus 6 korral Eesti koondisse. Oli algul Valga ja Tallinna ÜENÜTO, a-st 1933 Tallinna Politsei spordiringi ja 1940 Tallinna Kalevi liige. Töötas a-ni 1940 politseis, suutis vältida mobilisatsioone, pärast sõda oli Kommunaalprojektis insener. Avaldas Eesti Spordilehes vasaraheidet propageerivaid kirjutisi ja välisreisidel tehtud fotosid. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
LAIGO, a-st 1968 A n n e s t o, Tiina-Reet (16. XII 1943 Tartu – 21. XII 2010 Tartu), ujuja. 158 cm, 68 kg. Lõpetas 1962 rõivaste konstruktori-modelleerijana Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi. Hakkas 1954 Tartus spordikoolis Vilma Sahva õpilasena harrastama sportvõimlemist. Tema ujumistreeninguid juhendasid Tartus Silvia Oja ja Tallinnas Ivi Kaseoja. 4-kordne Eesti meister liblik- ja teateujumises (1965–66, 1968). Ületas 18 korda (neist 7 teateujumises) Eesti rekordi. Eesti meister vetelpääste mitmevõistluses (1963). Kuulus 1961–68 Eesti koondisse. Msp (1964). Parimad tulemused liblikujumises 50-m ujulas: 100 m 1.13,6 (1966), 200 m 2.52,5 (1967). Kalevlane. Töötas 1968–91 teeninduskombinaadis Edu juurdelõikajana, a-st 1993 oli oma erialal üksiküritaja.
ANNISTE, a-ni 1977 P a j u s t e, Aimi (25. XI 1954 Haapsalu), spordipedagoog, Aivar A. ema. Lõpetas 1973 Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaali ja 1981 kehalise kasvatuse õpetajana TPedI KKT. Harrastanud 1966–73 sportvõimlemist ja 1971–73 rühmvõimlemist, tema treenerid on olnud Helvi Hiie (1966–70), Heike Sepp (1970–73) ja Kersti Kärje (1971–73), rühmvõimlemises Anne Rand. Töötanud 1973–81 Kabala 8-kl koolis ja 1981–2019 Põltsamaa ühisgümn-s kehalise kasvatuse õpetajana.
ANNISTE, Aivar (18. II 1980 Põltsamaa), jalgpallur, Aimi A. poeg. 181 cm, 76 kg. Õppinud 1998–99 TPÜ KKT-s. Alustas Põltsamaal jalgpallitreeninguid 11-aastaselt ja tuli neli aastat hiljem Tallinna Jalgpallikooli meeskonnas Eesti B-klassi meistriks. Sõlmis veebruaris 1997 noorima sportlasena FC Floraga profilepingu. Mänginud Lelle Spordiklubi (1997–99), Tallinna FC Flora (1999–2002 ja 2009–10), FC Valga (2002–03), Viljandi JK Tuleviku (2004), Norras Ullensaker/Kisa IL-i (2004), Tartu JK Tammeka (2005), Norras Hønefoss BK (2006), Rootsis Enköpings SK (2007) ja Tallinna FC TVMK (2007–08) meeskonnas. Tulnud 2001 ja 2002 Eesti meistriks, võitnud 2009 karika ja 2002 superkarika. Mänginud 1997–2008 kaitsja ja poolkaitsjana 45 mängu Eesti koondises ja löönud 3 väravat. Olnud 2019–20 Eesti jalgpallikoondise abitreener. 2021–23 JK Tallinna Kalev meeskonna peatreener (Eesti mv-tel pronks 2023) ning a-st 2024 JK Tallinna Kalev akadeemia direktor ja peatreener. A-st 2016 Estonian Youth Football Agency OÜ juhatuse liige.
ANNUS, Aleksander (27. II 1927 Vaivara v, Virumaa – 3. VIII 2018 Tallinn), matkasportlane. Lõpetas 1947 tugevvoolutehnika erialal Tallinna Tehnikumi ning 1956 elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal TPI. Matkamist harrastas a-st 1964. Sooritas üle 50 mitmesuguse raskuskategooriaga matka, neist 40 rühmajuhina; oli 1968–2003 kaugmatkajuht. Msp (1973), Eesti meistermatkaja (1985). Oli treener (1965–80), Tallinna Matkaklubi matkakooli lektor, instruktor ja õppealajuhataja. Täiustas matkakoolituse süsteemi. Õpilasi: Aleksander Kilk, Mait Teesalu. Tegutses ka matkaspordikohtunikuna (1978 vab kat). Oli paljudel Baltimaade ja Eesti matkajate kokkutulekutel ja võistlustel rajameister. 1977–79 ja 1987–89 Matkaföd-i liige ning kaadrikomisjoni esimees, hiljem Matkaliidu juhatuse välissuhete ja matkakoolituse nõunik. Tegutses Tallinna Matkaklubi instruktorite nõukogu esimehena. Töötas 1970–2007 TTÜ inseneri ja teadurina ning 1994–2003 kohakaasluse alusel Energeetikamuuseumi giidina. 2000 valis Matkaliit ta Eesti 20. sajandi saja silmapaistvaima matkaja ja matkategelase hulka. Soome matkaorganisatsiooni Tunturilatu aunimetus Tunturisusi (1995), Põhjatähe matkajuhimärk (1998).
ANNUS, a-st 2008 Å k e r m a n, Anu (9. XII 1980 Tallinn), orienteeruja, Leena ja Uku A-e tütar, Tiina-Mai Pärniku õetütar. Lõpetas 1999 Tallinna reaalkooli ja 2010 Helsingis Aalto teadus- ja tehnikaülikooli. Saanud orienteerumisjooksus 2001 maailmamängudel lühirajal 33. koha ja teatejooksus 11. koha. Võistelnud 2001–13 5 korda MM-il, parimad tulemused lühirajal 20. koht (2001, 2003) ning teatejooksus 7. (2004) ja 8. koht (2001). 2000–06 osalenud 4 korda EM-il, parimad tulemused sprindis 8. ja teatejooksus 7. koht (2006) ning lühirajal 13. koht (2002). Juunioride MM-i (1997–2000, 4 korda) parimad tulemused: lühirajal 11. koht (1999), tavarajal 13. (1997) ja 17. koht (2000) ning teatejooksus 7. koht (1997). Saanud Balti mv-tel orienteerumisjooksus tavarajal 2004, 2012 ja 2013 hõbeda, 1998 pronksi ning teatejooksus 1998 kulla. Võitnud orienteerumise Eesti mv-tel 1998–2014 12 kulda, 7 hõbedat ja 12 pronksi. Veteranide MM-il 2015 orienteerumisjooksus 2 pronksi. Töötanud 2001–22 Skanska Talonrakennus Oy-s tootmisinseneri ja projektijuhina ning a-st 2022 Laakso ühishaigla ehitusjuhina.
ANNUS, Eldur (10. II 1940 Kudina v, Tartumaa), kergejõustiklane ja spordiarst, Heiti A-e kaksikvend. 175 cm, 73 kg. Lõpetas 1959 Tartu 1. kk-i ja 1965 TRÜ arstiteaduskonna. Hakkas sportima Endel Arandi soovitusel, TRÜ SK-s treenis Meinhard Puki juhendamisel. Kuulus 1959–76 Eesti teivashüppajate paremikku, võitis Eesti mv-tel 1 kulla (1960), 7 hõbedat ja 3 pronksi ning sisemv-tel 2 kulda (1963 ja 1966), 1 hõbeda ja 4 pronksi. Kuulunud 25 korda Eesti koondisse. 1964 NL-i üliõpilasmv-te pronks. Püstitas 1965 Eesti teivashüpperekordi 4.54, isiklik rekord 4.71 (1969). 1995–99 EOK liige. Kalevi auliige (1985). Avaldanud erialaseid kirjutisi Kehakultuuris, Spordilehes, Sporditähes jm. Osalenud koondise peaarstina 1992 Barcelona OM-il ja 1996 Atlanta OM-il. Olnud Eesti Spordimeditsiini Föd-i juhataja (1975–95), a-st 1965 Vab Kehakultuuri Dispanseris (Eesti Spordimeditsiini Keskus) spordiarst ja 1975–99 peaarst, 1965–80 ühtlasi Tallinna Vab Haiglas (Keskhaigla) ja Kiirabihaiglas traumatoloog, a-st 1999 Artrosportkliinikus (AS Orthopedica) ortopeed-traumatoloog, 2000–16 Põhja-Eesti Regionaalhaigla traumatoloogiaosakonna vanemarst ja Tippspordi Uuringute Keskuse (Spordimeditsiini SA) traumatoloog ning hiljem AS-is Ortopeedia Arstid ortopeed. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2015).
ANNUS, Endel (30. IV 1922 Tallinn – 4. VIII 1961 Tallinn), poksija. 75–80 kg. Harrastas poksi 1946–52 Tallinna Spartakis Evald Seepere juhendamisel. Sai 1948 Spartaki ülel mv-tel esikoha ning 1949 NL-i mv-tel 2 võitu. Tuli 1946 ja 1948 kehakaalus kuni 80 kg ning 1952 kehakaalus kuni 81 kg Eesti meistriks.
ANNUS, Heiti (10. II 1940 Kudina v, Tartumaa – 12. XII 2022), kergejõustiklane ja treener, Eldur A-e kaksikvend. 178 cm, 72 kg. Lõpetas 1959 Tartu 1. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas Endel Arandi õhutusel, treeninguid alustas 1954 TRÜ SK-s Meinhard Puki juhendamisel. Tuli teivashüppes Eesti noortemeistriks (1958) ja võitis Eesti täiskasvanute mv-tel 3 pronksi (1962–63 ja hallis 1967). Isiklik rekord 4.20 (1966). Töötas 1965–71 Tartu LNSK-s ja a-st 1971 Tartu Kalevi kergejõustikukoolis treenerina (6. kutsetase, 2006). Õpilasi: Aivar Otsalt, Peep Laar, Indrek Tustit, Andrus Värnik, Teet Onni, Margus Kübar, Kalju Mägi, Tanel Laanmäe. Rahvuskat kohtunik (1992). Tartu Kalevi auliige (2001), Kalevi auliige (2006). Oli a-st 2021 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige.
ANNUS, Igor (17. VIII 1961 Ellamaa, Harju raj), maadleja ja maadlustreener. 169 cm, 68–74 kg. Lõpetas 1981 TSIK-i ja 1985 Kreeka-Rooma maadluse treeneri ja kehalise kasvatuse õpetaja erialal Moskvas KKKI. Hakkas Kreeka-Rooma maadlust harrastama 1976 Hillar Johansoni juhendamisel. Tulnud 1984 ja 1986 Eesti meistriks ning kuulunud 1985–86 Eesti koondisse. Msp (1985). Töötanud 1985–93 Tallinna Kalevis Kreeka-Rooma maadluse treenerina ja a-st 1993 maadlusklubi Nelson treenerina (7. kutsetase, 2020). Õpilasi: Eerik Aps, Richard Karelson. Kuulunud a-st 1989 maadlusklubi Nelson juhatusse, olnud a-st 1999 esimees. A-st 2016 Eesti Maadlusliidu juhatuse liige. A-st 2003 Eesti Energia osakonnajuhataja ja hiljem USS Security AS-i müügiesindaja.
ANNUS, a-ni 1972 P ä r n i k, Leena (18. XII 1949 Kohtla-Järve), orienteeruja ja spordiarst, Uku A-e abikaasa, Anu A-e ema, Tiina-Mai Pärniku õde. Lõpetas 1968 Kohtla-Järve 1. kk-i ja 1973 arstina TRÜ. Sportima hakkas keskkoolis treener Jüri Schmidti juhendamisel. Eesti mv-tel 1971–79 võitnud 14 medalit: 6 kulda (5 suusaorienteerumises ja 1 orienteerumisjooksus), 5 hõbedat ja 3 pronksi. Msp (1973). Kuulunud 1969–80 33 korda Eesti koondisse. Kalevi liige. Olnud 1973–99 Vab Kehakultuuri Dispanseri (Eesti Spordimeditsiini Keskus) ning a-st 1999 Tippspordi Uuringute Keskuse ja Spordimeditsiini SA spordiarst. EOK teenetemärk (2021).
ANNUS, Olev (26. IV 1951 Kohtla-Järve), kulturist. 179 cm, 111,5 kg. Lõpetas 1969 Tallinna 10. kk-i ja 1977 TPedI KKT. Sportlaseteed alustas maadlejana, kulturismi hakkas harrastama 1967. Tulnud 1973–79 14 korda (sh 7 korda absoluutarvestuses) Eesti meistriks ning 1976–80 NL-i mitteametlikel mv-tel esimeseks. Pääsemata NL-is rhv areenile, asus 1984 elama Soome, kus sai 1989 ka kodakondsuse. Võitnud amatöörkulturistide MM-il 1984 pronksi ja 1987 kulla, maailmamängudel 1985 pronksi ning EM-il 1985 hõbeda ja 1986 kulla. Saanud õiguse osaleda elukutseliste hulgas, võitis 1987 Mister Universumi tiitli ning tuli 1991 elukutseliste maailmameistriks. Olnud Ott Kiivikase treener ja nõustaja. Koostanud Tai Kane toidulisandite sarja, mida kasutavad paljud sportlased. B: S. Lotila. Tallinnan terminaattori. (soome keeles 2020; eesti keeles Tallinna Terminaator, 2022).
ANNUS, Teet (14. VIII 1949 Torma v, Jõgevamaa), kergejõustiklane. 177 cm, 65 kg. Lõpetas 1969 tehniku-mehaanikuna Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi. Alustas sportimist 1959 Jõgeva SK-s, harrastas hokit. A-st 1965 treenis Tallinnas Olav Karikose juhendamisel. Oli 1970. a-il Eesti parimaid kesk- ja pikamaajooksjaid. Võitnud 1971–78 Eesti mv-tel indiv 5 kulda, 6 hõbedat ja 3 pronksi ning tulnud 1968 4 x 1500 m teatejooksus Eesti meistriks. Isiklikke rekordeid: 800 m 1.53,3 (1972), 1000 m 2.26,6 (1970), 1500 m 3.44,5 (1975), 5000 m 13.59,8 (1976), 10 000 m 29.10,8 (1977). Olnud Kalevi ja Jõu liige. Võistelnud 9 korral Eesti koondises. Töötanud 1979–83 Järve autoteeninduses ja 1983–87 tehnilise teenindajana VAZ-i keskuses. Olnud 1997–2017 OÜ Lada juhatuse liige.
ANNUS, Uku (23. IV 1947 Tallinn – 6. X 2019), orienteeruja, Leena A-e abikaasa, Anu A-e isa. Lõpetas 1965 Tallinna 10. kk-i ja 1970 elektroonikainsenerina TPI. Sportima hakkas keskkoolis õpetaja Woldemar Arnholdi juhendamisel, tema orienteerumistreener oli Toomas Kerem. Võitis 1968–71 NL-i esivõistlustel 5 kuldmedalit: 1968 ja 1971 orienteerumisjooksus, 1968 ja 1971 teatejooksus ning 1969 suusaorienteerumise teatevõistluses. Tuli orienteerumisjooksus 1971 sotsialismimaade karikavõitlustel esikohale. Võitis Eesti mv-tel 1965–84 11 kulda (9 orienteerumisjooksus ja 2 suusaorienteerumises), 8 hõbedat ja 9 pronksi. Kuulus 1965–83 66 korda Eesti koondisse. Msp (1967).
ANNUSTE, Rein (6. XII 1956 Võru), tõstja. Lõpetas 1976 Tihemetsa sovhoostehnikumi. Tõstmist hakkas harrastama 1972 Tihemetsas Albert Oja juhendamisel, hiljem treenis Arne Heinlaiu ja Jaan Taltsi käe all. Tulnud 1976–91 7 korda kahevõistluses ja 5 korda üksiktõstetes Eesti meistriks. Püstitanud keskkaalus 25 Eesti rekordit. Isiklik kahevõistlusrekord 342,5 (155 + 187,5). Msp (1977). Kuulunud 2002–06 Tõstespordiliidu juhatusse. A-st 1997 OÜ Annuste ja Ko juhataja. B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 169–170.
ANTO, Heino (Hindrik) (3. X 1882 Torgu v, Saaremaa – 13. IX 1955 Tallinn), purjetaja. Oli 1910–15 Tallinna Valvaja juhatuse liige, a-st 1921 Tallinna Jahtklubi liige, 1921–23 asekommodoor, tehnilise komisjoni liige. Osales edukalt rhv võistlustel Soomes, Rootsis ja Lätis. Töötas ajakirjanikuna, tõlkis näidendeid ja proosat ning kirjutas algupäraseid rannaelu kujutavaid näidendeid.
ANTON, Arvi (13. XII 1992 Viljandi), orienteeruja. 179 cm. Lõpetas 2013 Lähte ühisgümn-i, jätkanud õpinguid EMÜ-s loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Harrastanud a-st 2004 Urve Bergmani juhendamisel murdmaasuusatamist. A-st 2013 tegelnud orienteerumisega ja a-st 2014 seiklusspordiga. Võitnud rogainis meeskondade arvestuses 2015 EM-il hõbeda (koos Timmo ja Joosep Tammemäega). A-st 2015 spordiürituste korraldamisega tegeleva MTÜ Seiklushunt juhatuse liige. A-st 2022 Eesti Takistuskrossi Liidu juhatuse liige.
ANTON, a-ni 1975 T i g a n e, Aune (27. V 1968 Elva), spordiajaloolane ja -bibliograaf, Richard A-i tütar. Lõpetas 1986 Elva kk-i ning 1990 raamatukogunduse ja bibliograafia erialal TPedI. Töötanud 1990–93 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria TUI-s raamatukogu juhatajana, 1993–2016 Eesti Spordimuuseumis teadurina ja raamatukogu juhatajana, 2016–19 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum teadur-koguhoidjana ning a-st 2020 Eesti Rahva Muuseumis kogude osakonnas tehniku ja projektijuhina. Koostanud spordiajalooteemalisi näitusi ja esinenud ettekannetega konverentsidel. T:Kergejõustikule pühendatud elu. Treener Elmot Heido ja õpilased (2002, koostajaid), Kergejõustikulegend Ruudi Toomsalu (2003, koostajaid).
AUMERE, a-ni 1935 A n t o n, Harry (13. II 1917 Tallinn – 8. II 1987 Tallinn), kergejõustiklane ja treener. 177 cm, 75–77 kg. Õppis 1931–36 Tallinna Tehnikumis, hiljem Konservatooriumis. Kergejõustikutreeninguid alustas 1932 Kalevis, teda juhendasid Aleksander Paluvere, Ruudi Toomsalu jmt. Oli 1934–35 5 korral TKSÜ meister sprindis, kuulus ühingu juhatusse. Tuli 1940 100 m jooksus ja 1936–40 Kalevi meeskonnas 5 korral teatejooksudes Eesti meistriks. Võitis 1939 Eesti mängudel 200 m-s esikoha. Kuulus 4 × 100 m teatejooksus 2 korral Eesti rekordi püstitanud meeskonda ja 7 korral Eesti koondisse. Isiklikke rekordeid:100 m 11,0 (1940), 200 m 22,6 (1939), kaugushüpe 6.78 (1938). Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Oli 1945 Kalevi kesknõukogu instruktor, 1946–47 ENSV Spordikomitee kergejõustikutreener ja 1947–54 Tallinna 1. kk-s kehalise kasvatuse õpetaja. Põhitöö kõrval juhendas a-st 1945 Tallinna Kalevi kergejõustiklaste treeninguid, oli 1954–71 ühingu spordi- ja kergejõustikukoolis koosseisuline treener. Õpilasi: Liivia Härsing, Eugenia ja Marion Piisang, Salme Tornius, Helve Karilaid, Helja Sikka, Uno Liiv, Endel Küllik. Pärast puusaliigese operatsiooni loobus 1971 treeneriametist ja töötas trammijuhina. Kalevi auliige (1963).
ANTON, Raul Mihkel (23. I 2002 Tallinn), purjetaja ja purisuusataja. 184 cm, 76 kg. Lõpetas 2021 Vanalinna Hariduskolleegiumi gümn-i. Purjelauasõiduga tegelnud Jaak Luki (2013–17) ja Matthew Rickardi (a-st 2017) ning purisuusatamisega Kalev Allikveeri (a-st 2016) juhendamisel. Võitnud MM-il purjelauakelkude kiirussõidus 2019 hõbeda ja maratonis 2020 hõbeda, juunioride arvestuses slaalomis 2020 kulla ja 2018 hõbeda ning kursisõidus 2020 pronksi. Tulnud purisuusatamises 2021 Eesti meistriks. Saanud purjelauasõidus klassis RS:X noorte MM-il 2019 55. koha ja tulnud klassis Raceboard 2019 Eesti meistriks.
ANTON, Richard (22. V 1908 Valgjärve v, Võrumaa – 8. IV 2002 Elva), sporditegelane, Aune A-i isa. Õppis 1923–27 Otepää humanitaargümn-s ja lõpetas 1928 Türi aiamajandusgümn-i. Kursustel omandas võimlemisjuhi ning rahvatantsu- ja kergejõustikuõpetaja kutse. Hakkas sportima õpetaja Hugo Pauskari juhendamisel. Püstitas 1931–39 5 kergejõustikualal Võrumaa rekordi (teivas 3.53, 1939), sportlase ja eestvedajana tagas Valgjärvele ÜENÜ vab võistlustel meesk 3. koha ja viis meesrühma esimeste Eesti mängude võimlemispidustustele. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Oli 1946–48 Valgjärve valla kultuurhariduse instruktor ning 1948–50 Otepääl sõjalise ja kehalise kasvatuse õpetaja. Elutöö tegi Elvas, olles 1950–55 kehalise kasvatuse õpetaja, 1955–62 raj-i spordikomitee esimees, 1963–66 spordiinstruktor ja 1966–88 staadioni meister. 1946–48 tegutses Valgjärvel Jõu kollektiivi esimehena, a-st 1949 kuulus Kalevi liikmeskonda. Väikelinnade spordinõukogu asutajaid ja 1965–93 esimees, Valgjärve 50-m ujula ja hüppetorni ehitajaid, Elva ja Puhja staadioni rajajaid. Kandis Elvas 40 aastat hoolt normaalmõõtmetega kiiruisutamisraja valamise eest. Tegutses kiiruisutamis- (1961 vab kat) ja kergejõustikuvõistlustel kohtunikuna (1971 vab kat). Kotkaristi teenetemärgi hõberist (1938). Elva aukodanik (1988). B: V. Sonn. Richard Anton: Elva raudne spordihing. Elva, 2008.
ANTONOV, Aleksandr (19. IV 1987 Tallinn), taekwondo harrastaja. 192 cm, üle 85 kg. Lõpetas 2000 Lasnamäe gümn-s põhikooli, hiljem õppis Eesti Mereakadeemias. Tegelnud taekwondo'ga (ITF) a-st 1992 Mihhail Kõlvarti juhendamisel. Kuulunud a-st 2002 Eesti koondisse. Võitnud MM-il 2009 eritehnikas meesk hõbeda ja jõutestis meesk pronksi, 2011 jõutestis meesk hõbeda ja eritehnikas meesk pronksi ning 2013 kahevõitluses (üle 85 kg) indiv pronksi; EM-il 2008 jõutestis indiv ja kahevõitluses meesk pronksi, 2009 jõutestis meesk hõbeda, 2011 jõutestis indiv hõbeda, 2012 eritehnikas, jõutestis ja kahevõitluses meesk pronksi, 2014 eritehnikas meesk kulla ja kahevõitluses meesk pronksi, 2015 eritehnikas meesk hõbeda, 2017 kahevõitluses meesk pronksi, 2018 kahevõitluses (üle 92 kg) indiv hõbeda ja 2021 jõutestis meesk pronksi. Tulnud 2010–13 Eesti meistriks. Tegutsenud a-st 2010 Katleri Taekwondoklubis treenerina. A-st 2017 Spordiklubi Hodori ja a-st 2019 Taekwondo klubi Sparta juhatuse liige.
ANTONOV, Ilja (5. XII 1992 Tallinn), jalgpallur. 173 cm, 73 kg. Lõpetas 2011 Tallinna Mustjõe gümn-i. Jalgpallitreeninguid alustas 1998 Tallinna Jalgpallikoolis. Mänginud Eesti meistriliigas Tallinna FC Levadia (2012–16 ja 2021–22) ja Nõmme JK Kalju (2023), Austrias SV Horni (2017), Sloveenias NK Rudar Velenje (2017–18), Rumeenias FC Hermannstadti (2018–19) ja FC Corvinul Hunedoara (2023–24) ning Armeenias FC Ararat-Armenia (2019–20) meeskonnas. Tulnud 2013, 2014 ja 2021 Eesti meistriks, 2012, 2014 ja 2021 karikavõitjaks, 2013, 2015 ja 2022 superkarikavõitjaks ning 2020 Armeenia meistriks ja 2019 superkarikavõitjaks. Mänginud a-st 2012 poolkaitsjana Eesti koondises 52 mängu ja löönud 2 väravat ning 2012–13 noortekoondistes 15 mängu ja löönud 2 väravat.
ANTONS, Kaarel (10. IV 1977 Käru kn, Rapla raj), spordiajaloolane. Lõpetas 1995 Kullamaa kk-i ja 2002 etnoloogiabakalaureusena TÜ filosoofiateaduskonna, a-st 2009 õppinud TÜ kultuuriteaduste ja kunstide inst-i magistriõppes. Koolipõlves harrastanud kergejõustikku ja jalgpalli. Olnud Torino tali-OM-i olümpiatõrvikukandjaid (2006). Töötanud 2002–13 Eesti Spordimuuseumis teadurina ja 2014–16 peavarahoidjana. A-st 2016 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum peavarahoidja. Muuseumi põhiekspositsiooni "Eesti spordi lugu" (2020) koostajaid, osalenud paljude sporditeemaliste näituste korraldamisel, avaldanud spordiajalooartikleid ja teinud konverentsidel ettekandeid. Õpetanud a-st 2011 TÜ KKT-s spordiajalugu. A-st 2006 Eesti Olümpiaakadeemia liige. Olnud 2015–21 Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige. T:Kuidas õpetada ajalugu läbi spordi (2008, autoreid), Eesti spordi lugu (2018, koos koos Kalle Voolaiuga), Moodne joon. Eesti linnaelu 1920.–1930. aastail (2022, autoreid), Olümpia lugu (2023, autoreid).
ANTROPOV, Robert (29. I 1965 Rakvere), sporditegelane. Lõpetas 1982 Rakvere 2. kk-i, 1985 Leningradi tuletõrje-tehnilise kooli ja 1991 Moskva Päästeakadeemia. Harrastanud jalgpalli (1990 Dünamo meeskonnas Tallinna meister) ja sulgpalli (2005–06 üksikmängus Eesti seenioride meister). Olnud 2004–05 Politsei Spordiliidu ja 2008–12 Sulgpalliliidu president. A-st 2010 MTÜ Eesti Jäähokiliiga ja a-st 2022 Sulgpalliklubi Harko juhatuse liige. 2008–12 EOK esindajate kogu liige. 2009–11 Riigikogu liige. A-st 2007 OÜ Viru Distiller juhatuse liige.
ANTSON, Aleksander (31. VIII 1899 Pihtla v, Saaremaa – 21. IX 1945 Haapsalu), kergejõustiklane, spordiajakirjanik ja sporditegelane. Lõpetas 1915 Kahtlas Kuressaare linnakooli, 1919 Kuressaares õpetajate suvekursused ja 1920 Tartus võimlemisõpetajate kursused. Spordihuvi tekkis Sagariste külakoolis Eduard Kolgi võimlemisharjutusi jälgides. Harrastas võimlemist (J. P. Mülleri raamatu "Minu sistem" järgi) ning kergejõustikku, tulemusrikkamalt kesk- ja pikamaajooksu. Sai 1924 Pariisi OM-il 1500 m-s oma eeljooksus 5. koha. Võitis 1919–25 Eesti mv-tel 8 pronksi. Osales 1928 Moskvas NL-i spartakiaadil. Isiklikke rekordeid: 800 m 2.04,9, 1000 m 2.43,4, 1500 m 4.18,2, 3000 m 9.35,8, 5000 m 16.19,2, kõrgus 1.65, teivas 3.10. Töötas Kuressaares (1919) ja Võrus (1922–23) võimlemis- ja eesti keele õpetajana, a-st 1925 Rakveres ja Tallinnas ajakirjanikuna (ka Uusi Suomi kirjasaatjana). Oli 1933 Tallinna Spordipressi Klubi ja ESK informatsioonibüroo juhataja, 1934 Autorikaitse Ühingu asjaajajadirektor. Liitus 1940 NL-i okupatsiooni heausksete toetajatega, oli sotsialistlike reformide kehakultuurikomisjoni liige, uue Spordi Keskliidu aseesimees, Kehakultuuri peatoimetaja ning 1941 Spordikomitee propagandaosakonna ülem ja Noorte Hääle asetoimetaja. Saksa okupatsiooni ajal (1941–44) oli vangis. Asutas 1915 Saaremaa esimese spordiseltsi Harjutaja ja hiljem Eesti Koolinoorsoo Spordiliidu (oli ka selle esimees). 1921–26 Tartu Kalevi juhatuse liige, 1927 Eesti Töölisspordi Liidu organiseerija ja esimees (1929 heideti NL-iga sidemete loomise pärast liidust välja). Oli ka näitekirjanik ja epigrammide kogumike autor, Eesti Kirjanike Liidu liige (1926). Maetud Tallinna Metsakalmistule. T: Berliini olümpiamängud 1936 (1936, 2. tr 1992), Võimlemine 1. Spordi suurraamat 4 (1939, autoreid). B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 75.
ANTSON, Ants (11. XI 1938 Tallinn – 31. X 2015 Tallinn), kiiruisutaja ja sporditegelane, Fred A-i isa. 187 cm, 81 kg. Lõpetas 1957 Tallinna 22. kk-i ja 1975 TPedI KKT. Hakkas sportima 1954 Koplis 26. algkoolis. Harrastas Evald Kree juhendamisel tennist ja Aleksander Tšikini käe all kergejõustikku, kiiruisutamist treenis Olaf Olmanni, NL-i koondises (1963–69) Boriss Šilkovi juhendamisel. Tali-OM-il 1964 Innsbruckis 1500 m-s kuld (2.10,3) ja 10 000 m-s 5. koht (16.08,7) ning 1968 Grenoble'is 1500 m-s 12.–13. koht (2.07,2). MM-il mitmevõistluses 1964 14. koht (1500 ja 5000 m-s 3. koht), 1965 5. koht, 1966 15. koht ja 1967 4. koht. EM-il mitmevõistluses 1964 kuld (1500 m-s 1. ja 500 m-s 2. koht), 1965 6. koht (1500 m-s 3. koht), 1966 12. koht, 1967 4. koht (1500 m-s 2. ja 3000 m-s 3. koht) ja 1968 16. koht. NL-i mv-tel 1964–68 mitmevõistluses 1 kuld, 2 hõbedat ja 1 pronks, üksikaladel 3 esimest, 2 teist ja 5 kolmandat kohta. Tuli 1957–63 7 korda mitmevõistluses ja 24 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. 1964 püstitas 3000 m-s maailmarekordi (4.27,3) ja väikeses mitmevõistluses maailma tipptulemuse (176,300). Parimad tulemused: 500 m 40,7 (1968), 1000 m 1.31,6 (1962), 1500 m 2.07,2 (1968), 3000 m 4.27,3 (1964), 5000 m 7.34,8 (1968), 10 000 m 15.57,7 (1964), väike mitmevõistlus 176,094 (1967) ja suur mitmevõistlus 177,198 (1968). Tunnistati 1964 maailma parimaks kiiruisutajaks ja sai Oscar Mathiseni auhinna. Msp (1961) ja NL-i tnl msp (1964). Esimesi Eesti sportlasi, kes pälvis uudse tiitli – suurmeister (1965). Eesti parim sportlane 1964. Kalevi auliige (1964). Kergejõustiklasena võitis Eesti mv-tel 1958–60 3000 m takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959 4 X 1500 m teatejooksus Eesti meistriks. Jäähokimängijana 1957 22. kk-i meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–70 Kalevi instruktor, 1970–72 Kalevi treener, 1973–77 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, a-st 1977 Tallinna Oktoobri raj-i (hilisem Lääneraj) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kandis 1992 Albertville'i tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. EOK auliige (1997), EOK teenetemärk (2006). Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001). Rkl spordi elutööpreemia (2003). Valiti 2019 TLÜ sajandi vilistlaste hulka. Maetud Tallinna Metsakalmistule. B:Spordi kuulsuseks. [Koostanud E. Teemägi] Tln, 1976, lk 51–74; Ants Antson. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2008; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 120–121; Jakob Westholmi Gümnaasium 115. Tln, 2013, lk 102–104. G. Press. Jäämurdja Ants Antson. Tln, 2015; Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju. Tln, 2018, lk 96–97.
ANTSON, Fred (12. II 1966 Tallinn), kulturismi- ja fitnessitreener, Ants A-i poeg. Lõpetas 1984 Tallinna 43. kk-i, õppis 1987–90 TPedI KKT-s. Töötanud kulturismi- ja fitnessitreenerina (7. kutsetase, 2013–17): 1991–92 Flora Spordis, 1992–2000 Reval Spordis, 1998–2003 Forum Spordis ning hiljem Status Clubis, OÜ-s Vision International ja David Fitnessis. Õpilasi: Kaido Leesmann, Taavi Koovit. Tegutsenud a-st 1997 kulturismi- ja fitnessikohtunikuna. Kuulunud 1997–2005 Kulturismi Arendusseltsi/Kulturismi ja Fitnessi Liidu juhatusse (oli asutajaliige) ja 2004–08 Kulturismi- ja Fitnessiliidu kutsekomisjoni.
ANTTILA, Jari-Petri (30. III 1966 Helsingi), saalihokitreener. Lõpetas 1985 Helsingi Mäkelänrinne spordigümn-i. Soome koondise peatreenerina MM-il 1998 pronks ja maailmamängudel 1997 hõbe, abitreenerina 1994 EM-i hõbe. Töötanud 1995–96 ja 2002–13 Eesti meeste koondise peatreenerina ning a-at 2022 abitreenerina. Tema juhituna on Eesti koondis saanud MM-il 1996 ja 2006 11., 2002 ja 2004 12., 2008 8., 2010 7. ja 2012 9. koha, EM-il 1995 9. koha. Helsingi SSV on tema käe all tulnud 1993 ja 1995 Soome meistriks ning 1993 EK-l teiseks, 1994 ja 1996 saanud Soome mv-tel hõbeda, 2005 olnud Soome karika võitja. Jõgeva Tähe tuli tema juhtimisel 2006 ja 2009 Eesti meistriks ning 2009 EK-l seitsmendaks. Mängijana 1991 Helsingi SSV meeskonnas Soome mv-te pronks ja 1992 hõbe. Olnud Soomes 1993–98 saalihokikeskuse Arena Center tegevdirektor, 1998–99 Soome Saalihokiliidu tippspordi arendusjuht ja 1999–2000 Suomen Salibandy OY tegevdirektor. 1995 Soome ning 2008, 2010 ja 2012 Eesti parim saalihokitreener. T:Saalihoki (2008, autoreid).
KLOOREN, a-ni 1960 A n u p õ l d, Anne-Mall (31. I 1937 Elva – 26. IX 2012 Tallinn), iluvõimleja ja võimlemistreener, Juhan Anupõllu õde. Lõpetas 1954 Tallinna Kehakultuuritehnikumi. Võitis iluvõimlemises 1959 Eesti mv-tel mitmevõistluses pronksi. Msp (1959). Töötas 1991–2008 Nõmme SK-s ja Nõmme spordiklubis võimlemistreenerina. Oli Iluvõimlemisföd-i presiidiumi sekretär. Valiti 1957 ajalehe Harju Elu küsitluse põhjal Harju rajooni populaarseimaks sportlaseks. Koostas võimlemise harjutustikke.
ANUPÕLD, Juhan (27. X 1946 Tartu), autosportlane ja sporditegelane, Anne-Mall A-u (*Klooren) vend. 185 cm, 115 kg. Lõpetas 1965 Tallinna 2. kk-i ja 1969 TPedI KKT. Harrastanud orienteerumist ja 1962–67 Olaf Olmanni juhendamisel kiiruisutamist. 1963–65 kiiruisutamises mitmekordne Eesti noorte ja koolinoorte meister ning 1967 Eesti meister, kuulunud 1966–70 Eesti kiiruisutamiskoondisse. 1974–91 võistelnud autorallis ja -krossis (treener Ants Tõnnberg). 1990 Egiptuse rallil KAMAZ-i klassis 4., 1991 Pariisi–Dakari rallil koos Joel Tammekaga 3. koht (saanud selle eest Rahvaste Sõpruse ordeni). Msp (1990). Kuulunud Sõpruse tehnikaklubi juhatusse. Oli a-st 1966 Tallinna Keskraj-i (a-st 1974 Lenini raj) SK treener, majandusjuht ja direktor (1976–83), TSIK-i direktor (1983–84) ja Kurgjärve spordibaasi juhataja, 1990–2001 Nõmme SK direktor. A-st 2001 Nõmme Spordiklubi juhatuse esimees ja 2010–20 Tallinna Spordiliidu juhatuse liige. ROK-i aastaauhind "Sport - noorte inspireerija" (2010). Esinenud 1965–72 ansamblis Real. Valgetähe V klassi teenetemärk (2020). T:Kurgjärve 50 (2014, koostajaid).
ANVELT, Aidi (20. IV 1970 Viljandi), maadleja. 177 cm, 66–74 kg. Lõpetas 1988 Viljandi kutsekk-i nr 9. Vabamaadlusega alustas 1980. Saanud EM-il 1998 18. ja 1999 15. koha. Tulnud vabamaadluses 6 korda (1993–96, 1998–99) Eesti meistriks. Töötanud OÜ-s TVT Welding torulukksepana.
ANVELT, a-ni 1970 V a h i, Silvi (10. III 1948 Emmaste v, Hiiumaa), kergejõustiklane. 178 cm, 74–78 kg. Lõpetas 1983 TPedI KKT. Hakkas 1963 harrastama Viive Paometsa juhendamisel sportvõimlemist, kergejõustikuga tegeles a-st 1965, treenerid Vladimir Žulin (1965–68) ja Aleksander Lohk (1968–70). Tulnud 1970 100 m tõkkejooksus, viievõistluses ja 4 × 100 m teatejooksus Eesti meistriks ning 1969 kettaheites Eesti talviseks meistriks. Võitis 1970 Tööjõureservide ülel mv-tel kettaheites ja viievõistluses hõbeda. Püstitanud viievõistluses Eesti rekordeid: 1969 4323 p, 1970 4443 ja 4573 p (15,0 – 13.20 – 1.59 – 5.74 – 25,8). Msp (1970). Kuulunud 6 korral Eesti koondisse, ka kettaheitjana (isiklik rekord 49.56, 1969). Tegutsenud a-st 1977 spordimassöörina, algul KSMK-s, hiljem Tallinna Kalevi kergejõustikukoolis. Olnud a-ni 2002 ka Eesti koondise massöör, sh 1980 Moskva ja 1996 Atlanta OM-il, 1994 ja 1998 EM-il ning 1995 ja 1997 MM-il. Olnud Tallinna Spordihallis spordiinstruktor.
ANVELT, 2002–19 S o m m e r, a-st 2019 J u u t i l a, Virge (3. VIII 1974 Tallinn), lauatennisist ja spordiajakirjanik. 165 cm, 54 kg. Lõpetas 1992 ESG ja 1999 eesti keele ja kirjanduse erialal TPÜ. Alustas lauatennisetreeninguid 1984 Tallinna Kalinini raj-i SK-s Helle Eriku õpilasena, hilisem juhendaja oli Gunnar Bäck (Rootsi). Osales 1992–96 Eesti koondises EM-il, jagas 1996 paarismängus 33.–64. kohta. Võitnud 1991–96 Eesti indiv mv-tel 12 medalit: üksikmängus 2 hõbedat ja 3 pronksi ning paarismängus 1 kulla, 2 hõbedat ja 4 pronksi. 1996 BC Tallinna lauatennisenaiskonnas Eesti võistk mv-te kuld. Olnud 1994–99 Esmaspäeva, Eesti Spordi Lehe, Spordilehe ja Sõnumilehe kaastööline, 1999–2002 Sporditähe tegevtoimetaja. Spordiajakirjanike Liidu liige (1998). Töötanud a-st 2002 Tallinna Soome koolis õpetajana. T:Atlanta '96. XXVI olümpiamängud (1996, autoreid), Eesti Olümpiakomitee 75 (1998, autoreid).
NÖPS, a-st 1969 A o t ä h t, Evi (1. IX 1942 Tartu), korvpallur. 164 cm. Lõpetas 1961 Tartu 2. kk-i ja 1971 ravi erialal TRÜ arstiteaduskonna. Õe eeskujul alustas TRÜ SK-s Edgar Naaritsa juhendamisel korvpallitreeninguid. Kuulus 1961–65 TRÜ esindusnaiskonda ja 1963 Eesti koondisse. Mängis 1961 EK-l TRÜ naiskonnas ja oli 1962 NL-i mv-tel 6. koha saajaid. Tulnud 1958, 1962, 1963 ja 1965 Eesti meistriks ning 1961, 1963 ja 1964 karika võitjaks. Msp (1963). A-st 1971 Tartu Meditsiinikoolis (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) mikrobioloogiaõpetaja ja lektor. – Õde Maie N., a-st 1965 T o m e r a (18. I 1938 Tartu), olnud korvpallis 1957 Eesti meistreid ja 1958 pronksi võitjaid.
PÕLDSAM, a-ni 1954 A o v e e r, 1954–57 R o o l a i d, Virve (2. XI 1933 Pankjavitsa k, Petserimaa), kergejõustiklane, John P-i abikaasa. 172 cm, 74 kg. Hakkas kergejõustikku harrastama 1951 Räpina aiandustehnikumis Ülo Zirnaski õpilasena. Tuli samal aastal ülel maaspordiühingute võistlustel kuulitõukes teiseks. Lemmikalaks kujunes odavise, treenis Pärnu Spartakis Ly Merela, Tallinnas ja treeninglaagrites Ervin Uugi ning a-st 1957 Tartu ÜSK-s ja Dünamos John P-i juhendamisel. Sai 1954 EM-il hõbeda, NL-i mv-tel ja ülemaailmsetel üliõpilasmängudel kulla ning tuli Tšehhoslovakkia – NL-i ning Inglismaa – NL-i maavõistlusel võitjaks. 1953 Spartaki ülel meister. 7-kordne Eesti meister: 1952, 1957, 1960, 1961, 1963, 1965 ja 1970. Parandanud 1952–63 11 korda Eesti odaviskerekordit (43.70 – 56.47), tõusis 1954 tulemusega 54.89 maailma kõigi aegade edetabelis teiseks, maailma hooaja edetabelis oli ka 1955, 1956 ja 1962 teine ning 1963 kolmas. Isiklik rekord kuulitõukes 13.25 (1960) ja kettaheites 38.62 (1962). Msp (1954). Võistelnud üle 50 korra Eesti koondises. Töötas 1950. a-te alguses Pärnu ja Tallinna artellides, hiljem koos abikaasaga TRÜ Kääriku spordibaasis. B:Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 72–79.
APART, Heino (6. XII 1928 Holstre v, Viljandimaa – 7. I 2009 Tallinn), kergejõustiklane. 187 cm, 88 kg, kettaheitjana 105 kg. Lõpetas 1946 Viljandi tööstuskooli nr 7 ja 1971 Tallinna Rkl ja Kooperatiivkaubanduse Tehnikumi. Sportima hakkas 1936, harrastas kergejõustikku ning võrk- ja korvpalli. Õpetajad-treenerid: Tarvastus Eduard Lamson, Viljandis Otto Juhansoo, Tallinnas Ervin Uuk ja Aleksander Lohk. Võitis NL-i mv-tel kõrgushüppes 1952 talvel esikoha ning suvel esikolmiku võrdse tulemuse (1.90) juures pärast vahehüppeid hõbeda. Sai Spartaki ülel mv-tel 1949–58 4 kulda ning kokku 10 hõbedat ja pronksi, Tööjõureservide ülel mv-tel 1960–61 2 kulda ja 1 hõbeda. Eesti mv-tel võitis 1949–53 kõrgushüppes 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi, teivashüppes 1 hõbeda, kümnevõistluses 1 hõbeda ja 1 pronksi ning 1952–62 kettaheites 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Kuulus 20 korda Eesti koondisse. Isiklikke rekordeid: kõrgus 1.90, teivas 3.70 (mõlemad 1952), ketas 52.21 (1958), kümnevõistlus 6241 (1951). Töötas a-st 1962 Tallinna Toidukaubastus, 1974–94 oli väikehulgikaupluse direktor. – Poeg Peeter A. (20. VIII 1953 Tallinn – 9. XI 1998 Tallinn) tuli 1977, 1980 ja 1981 võrkpallis Tallinna Autovedude meeskonnas Eesti meistriks.
APIVALA, Valdek (29. XI 1965 Kohtla-Järve), kergejõustiklane. 183 cm, 70 kg. Lõpetas 1984 Jõhvi 5. kk-i, õppinud TPI energeetikateaduskonnas. Hakkas spordiga tegelema algkooliaastail Toivo Evardi suunamisel, hiljem treenis Olav Karikose, Raimond Lutsu ja Uno Källe juhendamisel. Tulnud 5 korda Eesti meistriks: 1500 m-s (1989), sisemv-tel (1988 ja 1989), 4 km murdmaajooksus (1987) ja 4 × 1500 m teatejooksus (1985). Võitnud 1985–92 keskmaajooksjana Eesti mv-tel indiv lisaks 7 hõbedat ja 7 pronksi. Püstitanud 1989 miilijooksus Eesti rekordi 4.07,1. Isiklikke rekordeid (a-st 1987): 800 m 1.49,56, 1000 m 2.23,47, 1500 m 3.45,22. Võistelnud 1984–92 Eesti koondises. Kuulunud Kalevisse. Võitnud golfis Eesti mv-tel 1995 löögimängus hõbeda. Olnud 1994–2001 AS-i Apivala firmajuht, hiljem Otepää Golfiklubis treener ja 2008–10 klubi juhatuse liige. A-st 2010 ProGolf OÜ juhatuse liige. – Abikaasa Kadri A., a-ni 1984 K i i v i t, 1984–89 V a l d u r (5. V 1965 Tallinn), on tulnud golfis 1995 löögimängus Eesti meistriks. Võitnud 1987–92 Eesti mv-tel medaleid ka keskmaajooksus, sh saanud 1987 4 x 800 m teatejooksus kulla. Tegutsenud Otepää Golfiklubis treenerina.
APS, Eerik (22. X 1987 Tallinn), maadleja. 180 cm, 84 kg. Lõpetas 2007 Tallinna Väike-Õismäe gümn-i, õppinud Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Sportima hakkas 1994. Parimad tulemused Kreeka-Rooma maadluses: kadettide EM-il 2004 8., juunioride MM-il 2006 5., täiskasvanute EM-il 2009, 2012 ja 2017 5., 2008 7. ja 2015 (ühtlasi Euroopa mängud) 11. koht. Tulnud Kreeka-Rooma maadluses 8 korda (2006–09, 2012–13, 2017–18) Eesti meistriks. Kuulunud 2005–07 juunioride ja 2007–18 täiskasvanute koondisse. A-st 2007 OÜ AT Prateko ja a-st 2014 Staviar OÜ juhatuse liige.
ARAND, Endel (23. IX 1906 Tartu – 10. IV 1995 Tartu), spordipedagoog. Lõpetas 1926 H. Treffneri gümn-i ja 1931 TÜ kehalise kasvatuse inst-i. Harrastas sõudmist, võrk- ja korvpalli. Kuulus Taara paarisaerulisel kahepaadil Eesti tugevaimate sõudjate hulka. 1936 Riia rhv sõudevõistlustel auhinnavõitjaid. Töötas 1930–69 Tartus kehalise kasvatuse õpetajana, pms H. Treffneri gümn-s (Tartu 1. kk-s). Suunanud kasvandikke paljudel spordialadel tippsporti. Kuulunud Taara juhatusse ja oli a-st 1931 sõudmise tehniline juht. Oli tegev Tartu Võimlemisõpetajate Seltsis, Tartu kergejõustikusektsiooni presiidiumis ja koolinoorte spordi organiseerimisel. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (1963 vab kat). ENSV tnl õpetaja (1963).
ARAND, Stefan (19. VII 2002 Tartu), veemotosportlane. Lõpetas 2021 Miina Härma gümn-i, jätkanud õpinguid EBS-is ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal. Veemotospordiga hakkas tegelema 2013. Võitnud MM-il klassis GT-30 2017, 2018 kulla ja 2019 hõbeda, klassis F-4 2022 kulla, klassis F-2 2023 pronksi ja kestvussõidus klassis S-3 2022 pronksi ning EM-il klassis GT-30 2019 kulla, klassis Offshore 3J 2019 kulla, klassis F-4 2021 ja 2022 kulla, juunioride arvestuses klassis GT-15 MM-il 2015, 2016 ja 2018 kulla, 2017 hõbeda ning 2014 pronksi, EM-il 2015, 2016, 2017 ja 2018 kulla, klassis JT-250 EM-il 2015 ja 2016 kulla ning 2017 hõbeda. Tulnud 2021 klassis F-4, 2022 ja 2023 klassis F-2 Eesti meistriks ning 2017 klassis GT-30, 2022 klassis F-4 ja 2023 klassis F-2 Balti meistriks. A-st 2024 võistelnud klassis F-1. Harrastanud ka motokrossi. Valiti 2016, 2017 ja 2018 Rhv Veemotoliidu (UIM) poolt maailma parimaks nooreks veemotosportlaseks. Eesti parim veemotosportlane 2022 ja 2023 ning parim noor veemotosportlane 2015, 2016, 2017 ja 2018. Rkl spordipreemia (2019).
ARBEITER, Argo (5. XII 1973 Viljandi), jalgpallur ja treener. Lõpetas 1994 Viljandi õhtukk-i, õppinud TTÜ-s. Alustas jalgpallitreeninguid Viljandis ja debüteeris 1992 meistriliigas kodulinna meeskonna ridades. Samal aastal liitus Tallinna FC Floraga, seejärel mänginud Pärnu JK Tervises, Viljandi JK Tulevikus, FC Lelles ja Lelle Spordiklubis. 1990. a-te lõpul mängis Soomes Kotka TP ja Pietarsaari FF Jaro meeskonnas. Naasnud 2000 Eestisse, mängis mõnda aega FC Elvas ning seejärel 2002–04 Maardu FC Levadias. Tulnud 2004 Eesti meistriks ja karikavõitjaks. Pidanud Eesti koondises 1995–2000 29 mängu ja löönud 6 väravat, neist 4 lõi 13. novembril 1996 oma jalgpalliajaloo esimese maavõistluse pidanud Andorra vastu (Eesti võitis 6 : 1). Saanud 1996 kauneima koondises löödud värava eest Hõbepalli auhinna. Töötanud 2009–16 Tallinna FC Levadias noortetreeneri ja duubelmeeskonna peatreenerina. Olnud 2016 Tallinna FC Flora esindusmeeskonna peatreener ning 2017–18 JK Tallinna Kalev noortetöö arenguspetsialist ja meeskonna peatreener. Olnud 2018 Eesti U-19 noormeeste koondise peatreener. 2019–21 Soome klubi Kotka TP peatreener (tõusis 2020 Soome kõrgliigasse) ning a-st 2021 Nõmme JK Kalju spordidirektor. A-st 2017 Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) profitreeneri litsents. Jalgpallitreeneri 7. kutsetase (2022). A-st 2015 MTÜ A & L Sports Advisory ja a-st 2018 Saa paremaks OÜ juhatuse liige.
ARBEITER, Kalju (16. II 1930 Taheva v, Valgamaa – 25. V 2001 Valga), spordipedagoog. Lõpetas 1949 Valga Arve- ja Plaanindustehnikumi ning 1956 TRÜ KKT. Sportima hakkas tehnikumis õpetaja Johannes Ottenderi juhendamisel. Töötas 1951–93 Valga koolides kehalise kasvatuse õpetajana ja 1993–2000 Valga gümn-i ujula instruktorina. Juhtis 18 aastat Valga raj-i õpetajate ainesektsiooni. Tegutses Valga raj-i Kalevi ürituste korraldajana ning võrkpalli-, kergejõustiku- ja laskmiskohtunikuna. – Poeg Toomas A. (26. XII 1953) lõpetas 1977 TRÜ KKT, töötanud Tsirguliina kk-s kehalise kasvatuse õpetajana. Valgamaa aasta õpetaja 2007.
ARBET, Gregor (19. VI 1983 Tallinn), korvpallur, Kerdu A-i vend. 193 cm. Lõpetas 2002 Audentese spordigümn-i. Alustas korvpallitreeninguid 4. klassis Mihkel Reinsalu juhendamisel. Tulnud 2003, 2009, 2011, 2012, 2014, 2016, 2017 ja 2018 Eesti meistriks, saanud mv-tel 2007, 2008 ja 2015 hõbeda ning 2006 ja 2010 pronksi (Tallinna Kalevi, Kalev/Cramo ning Dalkia/Nybiti meeskonnas), olnud 2006, 2007, 2008, 2015 ja 2016 karikavõitja. Mänginud Saksamaal TSK Würzburgi (2004–05) ning Kreekas Kavala BC (2013) ja Rethymno Aegeani (2013–14) meeskonnas. Kuulunud 2002–19 MM-i/EM-i valikmängudes Eesti koondisse, saanud 2015 EM-il 20. koha. Olnud 2020–22 Taltechi korvpalliklubi spordidirektor, tegutsenud ka meeskonna abitreenerina. B: V. Arike. Üks ajastu, kaks põlvkonda, kolm tipphetke. Tln, 2014, lk 89–95.
ARBET, 2009–20 A.-L e n e a r, a-st 2021 Lenear, Kerdu (4. VII 1980 Tallinn), korvpallur, Gregor A-i õde. 185 cm. Lõpetas 1998 Tallinna 49. kk-i ja 2003 Auburni ülikooli (USA). Alustas korvpallitreeninguid 1991 Maia Dorbeki juhendamisel Siili Palliklubis. Meistriliigas hakkas mängima 1993/94 ELK/Meelise naiskonnas. Läks 1999 USA-sse, mängis 1999/2000 Indian River Community College'i, 2000/01 Palm Beach Community College'i ja 2001–03 Auburni ülikooli naiskonnas ning 2008/09 CD Irlandesas Hispaania liiga naiskonnas. Mänginud 2006/07 (Noortekoondis/Audentes), 2007/08 (Tallinna Living) ja 2010/11 (Tallinna Eclex) naiste Balti liigas. Võistelnud 2002–12 Eesti koondises, osalenud 2012 tänavakorvpalli MM-il. Tulnud 1996 ELK/Kristiine, 2012 ja 2013 Eclexi, 2014 Tallinna Ülikooli ja 2017 Rapla naiskonnas Eesti meistriks, võitnud 1997 ELK/Kristiine naiskonnas hõbeda ning 1998 Eesti noortekoondise ja 2008 Kalevi/Profimaa naiskonnas pronksi. Olnud hooajal 2007/08, 2011/12, 2012/13 ja 2017/18 Eesti karika võitjaid. Saanud 2017 Balti liigas 2. koha. Töötanud Korvpalliliidus büroojuhi ja naiste liigade juhina. A-st 2011 WingStopp OÜ ja a-st 2019 Sportswop OÜ juhatuse liige. – Ema Anu A., a-ni 1978 O r g u s s a a r (25. VII 1955 Tallinn), korvpallis Eesti noortemeistreid (1973) ja karikavõitjaid (1971), kuulunud Eesti noortekoondisse, saanud veteranide maailmamängudel 2002 kulla ja 2011 hõbeda. Töötanud noorte spordilaagrites arstina.
ARBET, 2009–20 A.-L e n e a r, a-st 2021 Lenear, Kerdu (4. VII 1980 Tallinn), korvpallur, Gregor A-i õde. 185 cm. Lõpetas 1998 Tallinna 49. kk-i ja 2003 Auburni ülikooli (USA). Alustas korvpallitreeninguid 1991 Maia Dorbeki juhendamisel Siili Palliklubis. Meistriliigas hakkas mängima 1993/94 ELK/Meelise naiskonnas. Läks 1999 USA-sse, mängis 1999/2000 Indian River Community College'i, 2000/01 Palm Beach Community College'i ja 2001–03 Auburni ülikooli naiskonnas ning 2008/09 CD Irlandesas Hispaania liiga naiskonnas. Mänginud 2006/07 (Noortekoondis/Audentes), 2007/08 (Tallinna Living) ja 2010/11 (Tallinna Eclex) naiste Balti liigas. Võistelnud 2002–12 Eesti koondises, osalenud 2012 tänavakorvpalli MM-il. Tulnud 1996 ELK/Kristiine, 2012 ja 2013 Eclexi, 2014 Tallinna Ülikooli ja 2017 Rapla naiskonnas Eesti meistriks, võitnud 1997 ELK/Kristiine naiskonnas hõbeda ning 1998 Eesti noortekoondise ja 2008 Kalevi/Profimaa naiskonnas pronksi. Olnud hooajal 2007/08, 2011/12, 2012/13 ja 2017/18 Eesti karika võitjaid. Saanud 2017 Balti liigas 2. koha. Töötanud Korvpalliliidus büroojuhi ja naiste liigade juhina. A-st 2011 WingStopp OÜ ja a-st 2019 Sportswop OÜ juhatuse liige. – Ema Anu A., a-ni 1978 O r g u s s a a r (25. VII 1955 Tallinn), korvpallis Eesti noortemeistreid (1973) ja karikavõitjaid (1971), kuulunud Eesti noortekoondisse, saanud veteranide maailmamängudel 2002 kulla ja 2011 hõbeda. Töötanud noorte spordilaagrites arstina.
ARDEL, Aleksander (20. I 1943 Vene NFSV – 26. I 2020 Kuusalu), spordipedagoog, Elle A-i abikaasa. Lõpetas 1961 Tapa kk-i ja 1975 kehalise kasvatuse õpetajana TPedI KKT. Töötas 1961–66 Tapa Kalevi instruktorina ja 1966–67 Kuusalu Autoremonditehases. Oli a-st 1967 Kuusalu kk-i geograafia- ja kehalise kasvatuse õpetaja ning 1989–2006 direktor. Rajas 1976–81 ühiskondlikus korras koos vabatahtlikega Kuusalu staadioni. 1989–2001 Kuusalu vallavolikogu liige, 2001–09 Kuusalu vallavolikogu aseesimees. Harjumaa Spordiliidu elutööpreemia (2004), Harjumaa spordipreemia "Meie teejuht, meie õpetaja" (2005).
ARDEL, a-ni 1967 P õ l l u r i, Elle (10. IV 1943 Vohnja v, Virumaa), spordipedagoog, Aleksander A-i abikaasa. Lõpetas 1961 Tapa 1. kk-i ja 1966 kehalise kasvatuse õpetaja ja internaatkooli kasvatajana TPedI KKT. Töötas a-st 1966 Kuusalu kk-i kehalise kasvatuse õpetajana ja ka pikapäevarühma kasvatajana ning a-st 1970 Harju LNSK ja hiljem Kuusalu Spordiklubi kergejõustikutreenerina.
LÕIV, a-ni 2011 A r d e l, Janika (28. XI 1989 Võru), jalgrattur. 158 cm, 48–49 kg. Lõpetas 2008 Tsirguliina kk-i. Harrastanud isa Veiko käe all kergejõustikku, tulnud 2007–11 kesk-, takistus- ja pikamaajooksus mitmel korral Eesti juunioride ja noorsoomeistriks ning võitnud Eesti mv-tel 2 korral 3000 m takistusjooksus (2008, 2010) ja Eesti sisemv-tel 3000 m jooksus (2008) pronksi. Jalgrattatreeninguid alustas 2014 abikaasa Urmase õhutusel, a-st 2016 treeninud Karmen Reinpõllu juhendamisel. Saanud mägirataste maastikusõidus 2021 Tōkyō OM-il 17.; MM-il 2021 16., 2020 20., 2019 23., 2023 35. ja 2018 40. ning lühirajasõidus 2021 13. ja 2022 29.; EM-il 2021 6., 2024 8., 2019 9., 2020 ja 2022 11., 2023 13. (ühtlasi Euroopa mängud) ja 2018 23. ning lühirajasõidus 2024 4. koha. Olnud MK etapil 2022 6. ja lühirajasõidus 2021 8. Tulnud 2017–23 8 korral (sh 2 korral lühirajal) mägirataste maastikusõidus ja 1 korra teatekrossis Eesti meistriks. Võistelnud profiklubides KMC Orbea (2022, Prantsusmaa) ja KMC MTB Racing Team (2023–24, Holland). A-st 2019 MTÜ Team Lõiv MTB juhatuse liige. – Isa Veiko A r d e l (22. X 1965), tulnud 1987 vabamaadluses Eesti meistriks. Tegutsenud maadlus- ja kergejõustikutreenerina. Õde Johanna A r d e l (18. XII 1996), kergejõustiklane, tulnud 2022 10 000 m jooksus, 2019 ja 2021 3000 m takistusjooksus Eesti meistriks ning 2022 1500 ja 3000 m jooksus Eesti sisemeistriks.
JÄRVEKÜLG, a-ni 1950 A r d m a, Ellen (16. IV 1923 Viljandi – 3. VI 1997 Viljandi), sporditegelane. Lõpetas 1941 Viljandi 2. kaubanduskk-i ja 1950 TRÜ KKT. Üllatas 1939 II Eesti mängudel, saades tütarlaste 100 m rinnuliujumises esikoha. Oli 1942–43 Viljandimaa Spordibüroos ujumisinstruktor, 1943–44 spordiühingu Sakala asjaajaja, 1944–48 Viljandi Arve- ja Tööstustehnikumis kehalise kasvatuse õpetaja, 1950–57 Viljandi noorte SK direktor, 1957–58 Tallinnas Õpetajate Täiendusinst-s kehalise kasvatuse kabineti juhataja, 1958–64 Viljandis Jõu spordihoone (esimene) direktor, 1964–67 Viljandi laste SK õppealajuhataja, 1967–79 Viljandi LNSK instruktor ja KSÜ Noorus Viljandi raj-inõukogu esimees, 1979–86 Viljandi haridusosakonnas koolide inspektor ning 1987–97 Viljandi haiglas ravikehakultuuriinstruktor. Juhendas võimlemisrühmi. Oli tegev Nooruse vab nõukogu presiidiumis ja Spordiveteranide Koondise eestseisuses. ENSV tnl sporditegelane (1972). Jõu auliige (1974). – Abikaasa Kaljola J. (28. V 1927 Viljandi - 28. IV 2013 Viljandi) tegutses võimlemistreenerina ja töötas üle 40 aasta vetelpäästeülemana.
ARDMA, a-ni 1936 J o h a n s o n, Elmar (2. IV 1916 Uusna v, Viljandimaa – 4. V 2002 Viljandi), kergejõustiklane ja sporditegelane. 172 cm, 62 kg. Lõpetas 1935 Viljandi maakonna poeglaste gümn-i ja 1954 kaugõppes TRÜ KKT. Sportima hakkas algkoolis, võistles üle 50 aasta kergejõustikus ja suusatamises. Oli 6-kordne Viljandi meister. Veteranide üle-eestilistel võistlustel võitis 33 esikohta, püstitas kesk- ja pikamaajooksus mitmes vanuseklassis Eesti tipptulemusi. Osales 31 korda ümber Viljandi järve jooksus, tuli 12 korda veteranide hulgas võitjaks. Töötas 1937–91 (välja arvatud 1943–44, kui osales Soome Jätkusõjas) Viljandi Telefonivõrgus montööri, inseneri, ülema asetäitja ja sideelektrikuna ning 1947–66 ühtlasi treenerina. Õpilasi: Hubert Pärnakivi, Meinhard Kirm, Riita Karu, Kersti Uuli-Raudsepp. ENSV tnl sporditegelane (1966), Kalevi auliige (1963). 1944–84 Viljandi kergejõustikusektsiooni esimees, 1938–43 ja a-st 1990 Sakala juhatuse liige. Kuulus Kergejõustikuföd-i ja Kalevi kergejõustikusektsiooni eestseisusse ning sidetöötajate aü-u spordikomisjoni. Tegutses kergejõustiku- (1962 ülel kat) ja suusaspordikohtunikuna (1966 vab kat). Koostas Viljandi kergejõustiku juubeleid (1983 ja 1988) ning ümber Viljandi järve jooksu tähtpäevi tähistavaid brošüüre (1959, 1979 ja 1989). B:Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 191–195.
ARDON, Jaak (Jack) (13. X 1939 Tartu – 18. II 2000 Lakewood, New Jersey, USA), korvpallur. 206 cm. Läks 1944 koos vanematega Saksamaale ja sealt 1949 USA-sse. Lõpetas 1958 Lakewoodis kk-i ja õppis 1958–62 Tulane'i ülikoolis Louisianas. Mängis 1954–58 Lakewoodi kk-i ja 1959–62 Tulane'i ülikooli korvpallimeeskonnas keskmängijana. Harrastas ülikoolipäevil ka kergejõustikku (isiklik kõrgushüpperekord 1.95; 1961). Värvati 1962 esimese eestlasena NBA (National Basketball Association) profiliigasse Chicago Zephyrsi meeskonda, ent mängis hooajal 1962/63 Kansas City Steers'is ABL-is (American Basketball League), tulles ka liiga meistriks. Pärast sportlasekarjääri katkestanud põlvevigastust oli 35 aastat New Jerseys pesapallitreener. Tegutses automüüjana ja kinnisvaramaaklerina.
ARENS, Olev (19. VII 1916 Tartu – 5. V 1988 Stockholm), korvpallur. Lõpetas 1935 H. Treffneri gümn-i ja 1940 TÜ õigusteaduskonna. Tuli korvpallis 1936 ja 1937 Tartu NMKÜ ning 1941 Tallinna Dünamo meeskonnas Eesti meistriks, sai 1939 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel võrk- ja korvpallis hõbeda. Läks 1944 Rootsi. Töötas Skandinaviska Enskilda Bankeni ametnikuna. – Vend Ilo A. (24. IV 1914 Tartu – 26. II 1987 Michigani osariik, USA) tuli 1934, 1936 ja 1937 Tartu NMKÜ meeskonnas korvpallis Eesti meistriks.
ARGUS, Paul-Richard (15. VI 1983 Tallinn), ratsutaja, Sirje A-e poeg. Lõpetas 2001 Gustav Adolfi gümn-i. Kuulunud a-st 2017 Eesti takistussõidukoondisse. Saanud 2017 noorhobuste MM-il 6. koha. Osalenud a-st 2012 MK etappidel, saanud Kesk-Euroopa liiga kokkuvõttes 2023 2. koha, võitnud 2019 Šiauliais 1., 2019 Tallinnas ja 2022 Riias 2. ning 2020 Ruilas, 2021 ja 2022 Kunkiais 3. koha; jõudnud mitmel grand prix' võistlusel esikolmikusse. Tulnud 2 korral (2020, 2023) Eesti meistriks ning 5 korral (2017–21) Eesti sisemeistriks. Eesti parim takistussõitja 2019, 2020, 2021 ja 2022. A-st 2010 MTÜ Perila Tallid ja MTÜ Perila Ratsakool ning a-st 2022 MTÜ Ratsakeskus juhatuse liige. A-st 2015 Summerstar OÜ ja a-st 2018 OÜ Novearendus juhatuse liige.
ARGUS, Sirje (20. X 1949 Tallinn), ratsutaja ja treener, Paul-Richard A-e ema. Lõpetas 1968 Tallinna 22. kk-i ja 1973 TPedI KKT. Sportima hakkas 1963 Tallinna Kalinini raj-i SK-s kergejõustikutreeneri Mari Laasti õpilasena, ratsutamist hakkas harrastama 1965 Mihhail Fadejevi juhendamisel, 1969–77 treenis Vello Viira, 1978–79 Jüri Villemsoni ja Tõnu Rähni ning 1980–82 Jüri Villemsoni ja Ülo Kepi käe all. 1975 takistussõidus NL-i maaspordiühingute meister, olnud ka NL-i koondise kandidaat (1973). Tulnud 1981 kolmevõistluses võistk Eesti meistriks. Kuulunud 1972–80 Eesti koondisse. Msp (1971). Tegutsenud 1969–2000 ratsaspordikohtunikuna. Ratsutamistreeneri 6. kutsetase (2018). Töötanud treenerina 1970–77 Harju Jõus, 1978–95 Tallinna Ratsaspordibaasis ja a-st 1996 Tondi Ratsaspordiklubis. Õpilasi: Andres Treve. Harjumaa parim sportlane 1973, Tallinna Spordiameti hõbesõlg koos aukirjaga (1999), Ratsaspordiliidu teeneteplaat lastespordi arendamise eest (2004), Tallinna teenetemärk (2012). A-st 1996 Tondi Ratsaspordiklubi tegevjuht (1977–96 asetäitja) ja juhatuse liige. Eestimaa spordihing 2020. Ratsaspordiliidu teenetemärk (2022).
ARIA, Arco (30. XI 1993 Tallinn), automudelisportlane. Lõpetas 2013 metallitöö erialal Tallinna Tööstushariduskeskuse. Võitnud kiirusautomudelite 5 cm3 klassis 2022 MM-il ja EM-il pronksi, saanud lisaks EM-il 5 cm3 klassis 2023 4., 1,5 cm3 klassis 2009 7. ja 3,5 cm3 FEMA klassis 2023 7. koha. Olnud EK-l 3,5 cm3 FEMA klassis 2022 3. Tulnud 3 korral (2010, 2015, 2018) junior klassis Eesti meistriks. Kuulunud a-st 2007 Eesti koondisse. A-st 2018 OÜ Comdecor CNC lõikepingi operaator ja projektijuht.
ARIKE, Ville (23. VIII 1970 Tallinn), spordiajakirjanik. Lõpetas 1988 Tallinna 37. kk-i, õppinud TÜ matemaatika- ja TTÜ majandusteaduskonnas. Harrastanud sulg- ja korvpalli. Olnud 1993–2006 Päevalehe/Eesti Päevalehe, 2006–19 Õhtulehe ja a-st 2019 Postimehe spordireporter. Kajastanud kohal olles 1998 Nagano tali-OM-i ning 2000 Sydney ja 2004 Ateena OM-i. Eesti Spordiajakirjanike Liidu (1995) ja Rhv Spordiajakirjanike Liidu liige (1996). T:Nagano 1998. XVIII taliolümpiamängud (1998, autoreid), Sydney 2000. XXVII olümpiamängud (2000, autoreid), Ateena 2004. XXVIII suveolümpiamängud (2004, autoreid), Torino 2006. XX taliolümpiamängud (2006, autoreid), XXIX olümpiamängud. Peking 2008 (2008, autoreid), Vancouver 2010. XXI taliolümpiamängud (2010, autoreid), Üks ajastu, kaks põlvkonda, kolm tipphetke (2014), Rio de Janeiro 2016. XXXI olümpiamängud (2016, autoreid), PyeongChang 2018. XXIII taliolümpiamängud (2018, autoreid), Eesti korvpall – esimene sada. 1920–2020 (2020, autoreid), Tokyo 2020. XXXII olümpiamängud (2021, autoreid). – Tütar Kaisa Triin A. (28. VIII 2005 Tallinn), jalgpallur, tulnud 2023 Tallinna FC Flora naiskonnas Eesti meistriks ning võitnud mv-tel 2021 ja 2022 JK Tallinna Kalevi naiskonnas pronksi. Mänginud a-st 2019 Eesti noortekoondistes.
ARING, Toomas, a-ni 1936 Belleas-Archibald G r e n z m a n n (7. V 1920 Tallinn – 8. XII 2012 Tallinn), spordifotograaf. Õppis Tallinna prantsuse lütseumis. Küüditati 1941 Venemaale. Sportima hakkas 1935 õpetaja Johannes Küti juhendamisel. Harrastas kergejõustikku, ujumist, pesapalli ja suusatamist. Fotograafiaga hakkas tegelema 1956, töötas Kirovis ajalehetoimetustes. 1966–90 oli Spordilehe fotograaf. Tegi kaastööd Kehakultuurile, Sporditähele ja spordiraamatutele. Sai fotograafina auhindu, sh Eesti-Soome fotovõistlustel. Ajakirjanike Liidu (1963) ja Rhv Spordiajakirjanike Liidu liige (1990).
KOLLOM, a-st 1978 A r j u t, Helgi (11. VII 1950 Jäneda), motosportlane. 160 cm, 50 kg. Õppis Kehra kk-s, lõpetas Tallinna 6. õhtukk-i. Mootorisporti hakkas harrastama 1968 Kalevi AMK-s Ivi Lauri juhendamisel. Võitis NL-i mv-tel ringrajasõidus 1973 kulla ja 1977 pronksi, hipodroomisõidus 1971 hõbeda ning 1977 ja 1978 pronksi, motokrossis 1976 pronksi (naiste 125 cm3 ja 175 cm3 masinaklassis). Tulnud naiste 125 cm3 ja 175 cm3 masinaklassis 9 korral Eesti meistriks (ringraja- ja hipodroomisõidus ning talimotokrossis). Võitnud 1971 (125 cm3) ja 1974 (175 cm3) Kalevi suursõidu. Msp (1972). B: E. Kaldma. Ringrajal. Tln, 1979, lk 105–106.
ARM, a-ni 1989 O r v i k u, Maire (28. III 1962 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1980 Tallinna 21. kk-i ja 1987 TRÜ õigusteaduskonna. Käinud koolipäevil Malle Tammlaane iluuisutamistreeningutel, hiljem harrastanud iluuisutamist iseseisvalt. Olnud 2006–10 ja a-st 2018 Uisuliidu president ning 2011–18 asepresident. 2006–11 ja a-st 2012 EOK esindajate kogu liige. AS-i Haabersti Jäähall osanik ja a-st 2014 juhatuse liige. A-st 1996 Eesti Advokatuuri liige, a-st 2016 Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat.
ARMEI, Joel (3. VIII 1974 Tallinn), ujuja, Uno A. poeg. 185 cm, 72 kg. Lõpetas 1992 ESG, 1998 ärikorralduse erialal TTÜ ning 2007 juhtimise alal Henley Management College'i (Suurbritannia). Ujumisega alustas 1981. Treeninud Tööjõureservide ujumiskoolis, hiljem Tõnu Maripuu juhendamisel spordiklubis Lootos. Tulnud selili- ja kompleksujumises 3 korda suvistel (1991, 1993), 3 korda talvistel mv-tel (1992–93) ja 1 korra lühiraja mv-tel (1995) Eesti meistriks. 1993 Eesti grand prix' sarja võitja. Parimad tulemused kompleksujumises: 25-m ujulas 100 m 59,30 (1995), 200 m 2.10,09 (1994) ja 400 m 4.43,85 (1994), 50-m ujulas 200 m 2.15,19 (1993) ja 400 m 4.48,72 (1994). Kuulunud 1992–95 Eesti koondisse. Taliujumises võitnud Rhv Taliujumise Assotsiatsiooni (IWSA) MM-il 14 kulda sh 3 teateujumises (2014, 2016, 2018, 2020), 9 hõbedat (2014, 2016, 2018, 2020) ja 2 pronksi (2018). Olnud 2009 SEB krediidihaldur ning 2010–17 Nordea ja 2017–22 Luminor panga suurkliendihaldur. A-st 2022 CBRE Baltics kinnisvarainvesteeringute asedirektor.
ARMEI, Uno (22. XI 1947 Tallinn), autosportlane, Joel A. isa. Lõpetas 1966 Tallinna 46. kk-i. Autospordiga hakkas tegelema 1967, tema treenerid olid 1967–79 autode mitmevõistluses Rein Tammis ja 1970–81 autorallis Gunnar Holm. Võitis 1976 ja 1978 koos Aleksander Borkmaniga NL-i autoralli mv-tel Volga klassis hõbeda ning kuulus autode mitmevõistluses 1973 NL-i mv-tel 2. koha saanud Eesti meeskonda. Oli 1976–77 autorallis Volga klassis Balti meister. Tulnud autode mitmevõistluses 3 korral (1970, 1973, 1977) ja autode suundorienteerumises 1 korra (1980) Eesti meistriks, autorallis saanud Eesti mv-tel 2 hõbedat (1978–79). Kuulunud 1973–79 Eesti koondisse. Msp (1976). Töötas 1967–69 Tallinna 16. Autobaasis, 1969–91 Tallinna Taksopargis ja 1994–2009 Välisministeeriumis autojuhina.
NÕU, a-ni 1985 A r m e i, Viive (13. V 1948 Tallinn), ujuja ja spordipedagoog, Rein N. abikaasa. 169 cm, 63 kg. Lõpetas 1966 Tallinna 16. kk-i ja 1970 TPedI KKT. Ujumist hakkas harrastama 1956 Tallinna Mereraj-i SK-s Lotte Moori õpilasena. Jätkas treeninguid Tallinna Dünamo ujumiskoolis Vilma Eskola-Soosaare juhendamisel. 6-kordne Eesti meister rinnuli-, kompleks- ja teateujumises (1964, 1967–68). Püstitanud ühe Eesti rekordi. Parimad tulemused rinnuliujumises: 25-m ujulas 100 m 1.21,9 ja 200 m 2.53,6 (1969); 50-m ujulas 100 m 1.24,7 ja 200 m 3.00,2 (1968). Kuulus 1965–69 Eesti koondisse. Msp (1968). A-st 1987 Meisterujumise U-klubis. Võitnud meisterujumise EM-il 1989 50, 100 ja 200 m rinnuliujumises 3 pronksi ning 2018 avavee pikamaaujumises pronksi. Taliujumises võitnud Rhv Taliujumise Assotsiatsiooni (IWSA) MM-il 4 kulda sh 2 teateujumises (2014, 2018) ja 1 hõbeda (2014). Oli 1987–2007 Meisterujumise U-klubi sekretär. Töötanud kehalise kasvatuse õpetajana Tallinna 16. kk-s (1970–74) ja TTÜ-s (1974–2002) ning olnud Saue ujula valvetreener (2002). A-st 2002 Nõmme ujula instruktor.
ARMI, Raivo (a-ni 1935 August) (17. II 1915 Rakvere – 27. II 1982 Tartu), kergejõustiklane. 171 cm, 60 kg. Õppis Tartu tööstuskoolis ja 1942–44 Moskvas KKKI-s Eesti spordikaadri ettevalmistuskursustel. Sporti hakkas harrastama 1926, põhialaks sai kolmikhüpe, võistles selles esimest korda 1933. Tuli 1934–46 2 korda kaugushüppes ja 4 korda kolmikhüppes Eesti meistriks. Võitis NL-i mv-tel kolmikhüppes 1943 ja 1946 kulla, 1945 hõbeda ja 1944 pronksi. Püstitas 1940 Eesti kolmikhüpperekordid 14.75 ja 14.96 (parem ka tollasest NL-i rekordist, maailma edetabeli 12. tulemus). Võistles 1940–46 8 korda Eesti koondises. Msp (1943). Töötas 1944–45 Kalevi Tartu linnanõukogu esimehena ja a-st 1947 treenerina; a-st 1958 oli lihakombinaadis tööline. B:Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984, lk 56; R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 142.
ARMI, Raivo (a-ni 1935 August) (17. II 1915 Rakvere – 27. II 1982 Tartu), kergejõustiklane. 171 cm, 60 kg. Õppis Tartu tööstuskoolis ja 1942–44 Moskvas KKKI-s Eesti spordikaadri ettevalmistuskursustel. Sporti hakkas harrastama 1926, põhialaks sai kolmikhüpe, võistles selles esimest korda 1933. Tuli 1934–46 2 korda kaugushüppes ja 4 korda kolmikhüppes Eesti meistriks. Võitis NL-i mv-tel kolmikhüppes 1943 ja 1946 kulla, 1945 hõbeda ja 1944 pronksi. Püstitas 1940 Eesti kolmikhüpperekordid 14.75 ja 14.96 (parem ka tollasest NL-i rekordist, maailma edetabeli 12. tulemus). Võistles 1940–46 8 korda Eesti koondises. Msp (1943). Töötas 1944–45 Kalevi Tartu linnanõukogu esimehena ja a-st 1947 treenerina; a-st 1958 oli lihakombinaadis tööline. B:Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984, lk 56; R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 142.
ARNEMANN, Raul (23. I 1953 Pärnu), sõudja. 185 cm, 84 kg. Õppis Pärnu 4. kk-s, lõpetas 1982 Pärnu õhtukk-i ja õppis 1983–85 EPA-s. Alustas sõudetreeninguid 1969 Matti Killingu juhendamisel ning võitis 1971 juunioride MM-il roolijata kahepaadil hõbeda. 1971–76 oli sõjaväes ja harjutas Moskvas. 1976 Montréali OM-il eessõudjana roolijata neljapaadil pronks. MM-il 1974 ja 1975 roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbe. NL-i mv-tel roolijata neljapaadil 1974 ja 1975 kuld, 1976 hõbe ja 1977 pronks. NL-i juunioride mv-tel kaheksapaadil 1972 ja 1973 kuld ning roolijata neljapaadil 1971 pronks. Tulnud 13 korda Eesti meistriks: 1981 roolijata kahepaadil, 1976, 1979 ja 1981 roolijata neljapaadil, 1976 ja 1978–81 roolijaga neljapaadil ning 1976, 1978–79 ja 1981 kaheksapaadil. Olnud ka Nõukogude armee ja Moskva meister. Suurmeister (1974). Kuulunud Dünamosse, AKSK-sse ja Kalevisse. Olnud Pärnumaa Metsameeste Spordiklubi president. 2002–13 Audru vallavolikogu liige. Töötanud AS-i K.A.T. & Ko ostu-müügijuhina. B:Eesti sõudespordi ajalugu. [Koostanud H-H. Artma] Tln, 2001, lk 285–294; H-H. Artma. Pärnu – Eesti sõudespordi kants. Pärnu, 2004, lk 106–110.
SAADLO, a-st 1986 A r o, Helle (9. XII 1960 Lohu, Kohila kn, Rapla raj), kergejõustiklane. 175 cm, 65 kg. Lõpetas 1980 TSIK-i ja 1984 TPedI KKT. Treeninud Tallinnas Vello Variku, Soomes Vantaa klubis Kenttäurheilijat 58 abikaasa Kari Aro juhendamisel. Võitnud 1979–85 Eesti mv-tel hüpetes, tõkkejooksus ja viievõistluses indiv kokku 8 medalit (4 hallis, sh 1984 55 m tõkkejooksus kulla) ja olnud teatejooksus 4 korral Eesti meistreid. Msp (1979). Kuulunud Jõu liikmeskonda, võistelnud 1979–85 Eesti koondises. 1989–94 Soome mv-tel medalivõitjaid, 1992 ja 1993 Soome meister seitsmevõistluses, kuulunud Soome seitsmevõistluskoondisse. Saanud 1992 Barcelona OM-il 18. ning 1993 MM-il ja 1994 EM-il 15. koha. Isiklikke rekordeid (1992–94): 200 m 25,01, 800 m 2.12,48, 100 m tõkkejooks 13,87, kõrgus 1.74, kaugus 6.24 (tuulega 6.30), kolmik 13.13, kuul 13.62, oda 49.52, seitsmevõistlus 6106. Töötanud kehalise kasvatuse õpetajana.
AROLD, Peep (5. IV 1966 Tartu), maadluskohtunik. Lõpetas 1984 Tartu 12. kk-i ja 1991 metsamajanduse erialal EPA. Saanud Kreeka-Rooma maadluses 1988 Eesti mv-tel kehakaalus kuni 82 kg pronksi. Rhv Maadlusliidu I kat kohtunik (1989). Osalenud kohtunikuna 2012 Londoni ja 2016 Rio de Janeiro OM-il, erinevate vanuseklasside MM-idel (2000–16) ja EM-idel (2001–16) ning paljudel Rhv Maadlusliidu kalendrivõistlusel. Valitud korduvalt Eesti Maadlusliidu aktiivseimaks kohtunikuks. Kuulunud Maadlusliidu kohtunikekogu juhatusse. A-st 1995 olnud Luua Metsanduskooli metsaülem. A-st 2019 Pepimaa OÜ juhatuse liige.
JURNO, a-ni 1987 A r r, Ulvi (7. IV 1959 Võhma), ammulaskur. Lõpetas 1977 Suure-Jaani kk-i. Ammulaskmist hakkas harrastama 1983 Vahur Tõrva juhendamisel. Kuulus 1989–94 Eesti koondisse. MM-il 1994 naisk pronks, EM-il 1989 indiv pronks ja 1993 naisk hõbe. Püstitas 1990 35 m-lt 296 silmaga maailmarekordi. Tulnud 1984–95 indiv 11 korda Eesti meistriks (sh 4 korda sisemv-tel). Parimad tulemused (1991–92): 35 m 298, 50 m 289, 65 m 268, IR 900 855, 2 × IR 900 1702. Eesti parim naisammulaskja 1993–94. Tegutsenud a-st 1989 graveerijana, a-st 2010 eraettevõtja (FIE).
ARRAK, a-st 1976 L i n d a l, Reet-Ly (31. V 1956 Loksa), kergejõustiklane, Ramon Lindali abikaasa. 166 cm, 49 kg. Lõpetas 1974 TSIK-i (msp-na) ja 1978 algklasside õpetajana TPedI. Sportima hakkas Juuru kk-i õpilasena, a-st 1971 treenis TSIK-is Helgi Kivi hoolealusena. Võitnud Eesti mv-tel kõrgushüppes 3 kulda (1975–76, 1979) ja 2 pronksi (1974, 1978), sisemv-tel kulla (1976) ja hõbeda (1979). 1974 võitis Eesti-Läti maavõistlusel kõrgushüppe Eesti täiskasvanute, juunioride ja noorte rekordiga 1.77 ning tuli NL-i koolinoorte spartakiaadil 4. kohale. Isiklik rekord 1.78 (1979). Msp (1974). Kuulunud 1974–79 Eesti koondisse. Töötanud 1978–95 Tallinna 4. kk-s algklasside ja kehalise kasvatuse õpetajana ning 1998–2012 Viimsi kk-s ja hiljem Haabneeme koolis õpetajana. Olnud 1996–98 Lindal Private Ltd mööblisalongi juhataja.
ARRAS, a-st 2014 I g a n õ m m, Madis (30. IV 1961 Kullamaa kn, Haapsalu raj), maadleja, maadlustreener ja kohtunik. 182 cm, 90 kg. Lõpetas 1981 TSIK-i ja 1986 TPedI KKT. Harrastas a-st 1973 Kullamaal kergejõustikku, Kreeka-Rooma maadlusega hakkas tegelema 1975 Janno Liivi käe all, 1979–88 treenis Hillar Juhansoni juhendamisel. Võitis Kreeka-Rooma maadluses 1978 NL-i koolinoorte mv-te pronksi ja 1981 NL-i juunioride mv-te pronksi. Tulnud 1985–87 Eesti meistriks. Msp (1981). Töötanud 1986–88 Väike-Maarja kk-i kehalise kasvatuse õpetajana, 1988–2001 ESG/Audentese SK maadlustreenerina ning a-st 2001 Tallinna Raskejõustiku SK-s Kreeka-Rooma maadluse treenerina (6. kutsetase, 2004), 2001–06 samas ka direktorina. Tegutsenud maadluskohtunikuna (1995 rhv kat). Kuulunud 1993–2000 Maadlusliidu juhatusse ja olnud Kreeka-Rooma maadluse treenerite nõukogu esimees. A-st 2007 Tallinna Spordiseltsi Kalev tegevesimees ja juhatuse liige. A-st 2004 Eesti Treenerite Liidu (a-st 2019 esimees) ja a-st 2019 Maadlusveteranide Ühenduse juhatuse liige. Olnud 2004–12 ja a-st 2017 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO juhatuse liige. Avaldanud sporditeemalisi artikleid.
USAR, a-ni 1942 A r r a s, Olga (18. III 1917 Tallinn – 23. X 1998 Tallinn), kergejõustiklane. 178 cm, 68–71 kg. Lõpetas 1936 Tallinna 1. tütarlaste gümn-i. Õppis koduõuel võrkpalli mängima. Alustas võistlemist kõrgushüppajana 1932 kooliõe Aino Resev-Reseli innustusel. Kalevis oli tema esimene õpetaja Voldemar Umverk, hiljem juhendas teda ÜENÜTO-s Viktor Vaiksaar. Oli 1932–48 kõrgushüppes 11-kordne Eesti meister, võitis mv-tel kõrgus- ja kaugushüppes, kettaheites ja 100 m jooksus kokku 6 hõbedat ning kettaheites 2 pronksi. 1940 võitis Balti matšil kõrgushüppe. 1935 ja 1936 oli ÜENÜTO naiskonnas Eesti meister 4 x 100 m teatejooksus. Ületas 2 korral kõrgushüppes Eesti rekordi: 1933 riivamisega 1.46 ja 1935 koolinoorte võistlustel 1.50 (kumbagi ametliku rekordina ei kinnitatud). Võitis Eesti mv-tel medaleid ka võrk- ja korvpallis, sh tuli võrkpallis 1950 Spartaki naiskonnas Eesti meistriks. Töötas 23 aastat Normas, oli tegev Norma Spordiklubi ja Tallinna Spordiveteranide Koondise juhatuses. – Tütar Reet U., a-st 1970 S i i m a r (23. VII 1944 Võru), tulnud 1962 liblik- ja teateujumises Eesti meistriks.
ARRO, a-ni 1957 L a u r, Aino (5. VI 1923 Olustvere v, Viljandimaa – 3. IV 2021 Tallinn), spordiarst. Lõpetas 1941 Viljandi 1. kk-i ja 1949 TRÜ arstiteaduskonna. Oli 1949–53 Tartu Vab Kliinilise Haigla siseosakonnas arst-ordinaator ning 1953–79 Tartu arstlikus kehakultuuridispanseris peaarst, 1979–91 laste ja noorte spordiarst. Kuulus 1954–66 Tartu linna kehakultuuri- ja spordikomisjoni, 1960–79 Spordimeditsiini ja Ravikehakultuuri Teaduslikku Meditsiinilisse Seltsi, 1964–66 SOL-i Tartu linnanõukokku. Pidas TRÜ-s loenguid, avaldas teadusväljaannetes jm spordimeditsiiniartikleid. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri (1973). T:Rühivigade vältimine lastel (koos Uno Sahvaga, 1967).
ARRO, Aksel (11. XI 1928 Pärnu – 22. XII 2009 Pärnu), sporditegelane. 185 cm, 85 kg. Lõpetas 1948 Pärnu Arve- ja Tööstustehnikumi ja 1962 kaugõppes TRÜ majandusteaduskonna. Sportima hakkas tehnikumis. Olnud lauatennises (meistriknd), males ja kabes Pärnu meistreid, 1998–2008 neil aladel ka oma vanuseklassis Eesti veteranide meistreid. 2004, 2007 ja 2009 veteranide Balti meister ja 2008 Põhjamaade meister. Tegutses Pärnu, Kalevi ja üle-eestilistes lauatennise juhtivorganites. Oli populaarse Pärnu sariturniiri organiseerijaid, Pärnu sporditeatmiku (1959–60) autoreid. Avaldas Pärnu ajalehtedes sporditeemalisi kirjutisi. Töötas Pärnu Kaubandusvalitsuses kaubabaasi juhatajana ja puidutöötlemiskombinaadis Viisnurk vahetusmeistrina.
ARRO, abielus M i s s, Elina (25. X 1975 Pärnu), korvpallur. 184 cm. Lõpetas 1993 Pärnu 2. kk-i ja 2000 TPÜ KKT. Korvpallitreeninguid alustas Pärnu LNSK-s Maret Linki käe all. Mängis Eesti noortekoondises. TPÜ-s harjutas ja võistles Kersti Sireli juhendamisel. Võitnud Eesti mv-tel 1997, 1999 ja 2000 kulla ning 1995, 1996 ja 1998 hõbeda, 1997 ja 1998 tulnud karikavõitjaks. Kuulunud Eesti koondisse.
ARRO, Heinrich (1. VIII 1898 Avanduse v, Virumaa – 10. XII 1985 Tallinn), lennusportlane, Hendrik A. isa. Lõpetas 1920 Tallinna õhtukk-i, 1921 sõjaväelendurina lennukooli ja 1928 TÜ matemaatika-loodusteaduskonna. Organiseeris Kaitseliidu Tartu maleva lennuringi, oli selle õppepealik, pidas Kaitseliidus ja üliõpilasseltsides lennuspordialaseid ettekandeid. Töötas a-st 1929 TÜ-s (a-st 1930 magister), 1945–68 oli TPI anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedri dots. Kuulus Eesti Aeroklubisse. Avaldas lennusporditeemalisi kirjutisi.
ARRO, Hendrik (25. VII 1925 Tallinn – 26. IX 2017 Tallinn), vehkleja, Heinrich A. poeg ja Juta A. abikaasa. Lõpetas 1946 Tallinna 2. kk-i ja 1957 TPI keemia-mäeteaduskonna. Tehnikaknd (1968). Oli 1943–45 Saksa sõjaväes (Liibavi lennukoolis, sõjaväelendur Narvas ja Tartus). 1950 arreteeriti, oli Kolõma vangilaagrites, vabanes 1955. Vehklemist hakkas harrastama 1947 TPI vehklemissektsioonis Georgi Ozerovi ja Boris Valdeku juhendamisel. Tuli 1950 epees indiv Eesti meistriks. Kuulus 1949–50 ja 1956–57 nii floretis kui ka epees Eesti koondisse. Harrastas ka purilendu ja orienteerumist. Vab kat kohtunik vehklemises (1959), purilennus (1960) ja orienteerumises (1983). Kuulus ENSV Vehklemis-, Purilennu- ja Orienteerumisföd-i presiidiumi. Oli 1980–88 orienteerumisklubi Orion esimees ja 1989–95 aseesimees. Kotkaristi IV klassi teenetemärk (1997). Avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes. Töötas TTÜ/TPI soojustehnika inst-s labori juhataja ja vanemteadurina. T: Eesti lendurid lahingute tules (1996). B: G. Press. Eesti vehklemise raamat. 1908–2018. Tln, 2018, lk 109–111.
ARRO, Hugo (25. IX 1914 Tallinn – 8. II 1994 Tallinn), laskespordikohtunik ja -statistik. Lõpetas 1929 Tallinna 13. algkooli ja hiljem tööstuskooli. Töötas üle 40 aasta ALMAVÜ (a-ni 1948 OSOAVIAHIM) süsteemis laojuhatajana, oli Laskurite Klubi juhataja ja Männiku lasketiiru laojuhataja. Tallinna Laskespordiklubi ja koolinoorte laskespordialase tegevuse organiseerijaid. Valiti mitmel korral ENSV Spordikomitee laskespordisektsiooni ja Laskespordiföd-i presiidiumi. Tegutses kohtunikuna, ülel kat (1958). Avaldas 1955–74 laskespordi edetabeleid Kehakultuuris, Spordilehes, Kehakultuurlase aastaraamatus jm.
ARRO, a-ni 1950 P ä r n a s a l u, Juta (13. XI 1929 Narva – 19. IX 1962 Tallinn), vehkleja, Hendrik A. abikaasa. Lõpetas 1948 Tallinna 10. kk-i ja 1958 Leningradi Krupskaja-nim Rkl Raamatukogunduse Inst-i. Vehklemist hakkas harrastama 1947 Kalevis Boris Valdeku juhendamisel. Kuulus 1948–57 Eesti floretikoondisse. NL-i mv-tel 1954 naisk 3. ja NL-i noortemv-tel 1948 naisk 2. koht. Võitis Eesti mv-tel 1948–53 floretis indiv 3 hõbedat ja 1 pronksi. Oli 1949–56 ENSV Spordikomitee Vehklemissektsiooni presiidiumi liige. Avaldas Kehakultuuris ja Spordilehes vehklemisteemalisi kirjutisi. B: G. Press. Eesti vehklemise raamat. 1908–2018. Tln, 2018, lk 112–113.
VALGEPEA, a-ni 1973 A r r o, 1973–83 B e r e n d s e n, Krista (20. XI 1951 Rakvere), kergejõustiklane ja treener, Tarmo V. abikaasa, oli abielus Toomas Berendseniga, Kristel Berendseni ema. 173 cm, 62 kg. Lõpetas 1970 Rakvere 1. kk-i ja 1974 TRÜ KKT. Alustas sportimist vanemate innustusel, esimene treener oli Rakvere SK-s Eha Pilt, hiljem juhendasid teda Valter Kalam, Vello Varik ja Ervin Uuk. Oli 1972–79 10-kordne Eesti meister: 4 korda kaugushüppes, 2 korda 100 m tõkkejooksus ja 2 korda viievõistluses, sisemv-tel korra 50 m tõkkejooksus ja kaugushüppes. 1972 Eesti meistreid ka 4 × 100 m teatejooksus ning NL-i üliõpilasmeister kaugushüppes. 1975 Rootsi-Eesti maavõistlusel viievõistluse võitja. Püstitas 3 Eesti rekordit: kaugushüppes 6.16 (1975) ja 6.31 (1979), viievõistluses 4003 (1975). Msp (1972). Isiklikke rekordeid: 100 m 12,1 (1973), 100 m tõkkejooks 14,2 (1979), kõrgus 1.70 (1975). Kuulus 1971–80 Eesti koondisse. Töötanud 1992–2000 Pärnu sütevaka humanitaargümn-s kehalise kasvatuse õpetajana, 1974–80 ja 2002–09 Tallinna Kalevi kergejõustikukoolis, 1980–91 Pärnu SK-s ning 2010–20 spordiklubis Fortis treenerina (6. kutsetase, 2006–18). Kuulus 1995–97 EOK naiskomisjoni. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2017). – Õde Asta A r r o, a-st 1974 J ä n e s e (20. I 1954 Rakvere), kergejõustiklane, oli 1974 ja 1976 100 m tõkkejooksus ning 1974–76 sisemv-tel tõkkesprindis Eesti meister.
ARRO, abielus A u s i n, Maire (29. V 1973 Paide), laskur. Lõpetas 1991 Paide 1. kk-i ja 1995 toiduainete tehnoloogina Õisu tehnikumi. Lasketreeninguid alustas 1984 Rein Valdru juhendamisel. Tulnud 1990–2008 Järvamaa Laskurklubi naiskonnas 12 korda Eesti meistriks (saanud mv-tel ka indiv 3 hõbedat ja 3 pronksi ning naiskonnas 8 hõbedat ja 3 pronksi). Kuulunud 1992–94 spordi- ja õhupüstoliharjutustes 4 Eesti rekordit püstitanud naiskonda. Isiklikke rekordeid: õhupüstolist 40 lasku 382 (1992), spordipüstolist 30 + 30 lasku 576 (1988), standardpüstolist 563 (1992). Msp (1989). Olnud Paide kaupluse A ja O Saldus juhataja.
ARTEL, a-ni 1971 M ö l d e r, Helle (5. VIII 1948 Pärnu-Jaagupi), spordipedagoog. Lõpetas 1966 Pärnu-Jaagupi kk-i ja 1970 TRÜ KKT. Harrastanud 1964–71 Juhan Ungeri käe all kergejõustikku (kõrgushüpet, viievõistlust), võistelnud 1968 Eesti koondises. Msp knd (1970). Töötanud 1970–74 ja 1985–87 Pärnu-Jaagupi kk-s, 1974–85 Are 8-kl koolis ning 1987–2009 Sindi gümn-s kehalise kasvatuse õpetajana. Olnud 1970–72 Pärnu raj-i LNSK instruktor-metoodik ja 1972–74 Pärnu-Jaagupis Pärnu Jõu SK kergejõustikutreener, 1988–97 Sindi gümn-s poiste ja tütarlaste võrkpallitreener ning 1997–2010 naiste korvpallitreener (ringijuht), a-st 1996 Sindi spordiklubis Kalju naiste tervisevõimlemise treener. Tegutsenud a-st 1988 kergejõustikukohtunikuna. Olnud aastaid Pärnu maakonna kehalise kasvatuse ainesektsiooni liige ja esimees, 2004–08 Pärnu Maakoolide Spordiliidu juhatuse liige. Kuulunud 1990–2012 Sindi spordiklubi Kalju juhatusse, sh olnud 1997–2012 selle president. A-st 2009 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige, kuulunud 2013–17 seltsi juhatusse.
ARTEMJEV, Viktor (17. XI 1956 Petrozavodsk, Vene NFSV), kelguhokimängija. Hakkas kelguhokit harrastama 1993. Tema treenerid on olnud Vladimir Nazarenko, Eduard Sedašev, Anatoli Zahharov ja Olle Sildre. Kuulunud 1998 Nagano (4. koht) ja 2002 Salt Lake City para-OM-il (6. koht) Eesti kelguhokikoondisse. Olnud 2020–22 Narva Invaspordi Klubi Ordo juhatuse liige.
ARTMA, a-ni 1956 T r a k s, Aita (17. XI 1936 Kõo v, Viljandimaa – 8. VI 2014 Pärnu), sõudja ja sõudetreener, olnud Hugo-Herbert A. abikaasa. 168 cm, 60 kg. Lõpetas 1955 Pärnu 2. kk-i, õppis Toshkendi KKI-s. Tuli 1955 roolijaga neljapaadil ja 1957 kaheksapaadil Eesti meistriks ning oli 1963–66 Usbekistani meister. Töötas sõudetreenerina 1955–57 Pärnus Spartaki, 1962–68 Usbekistanis ja 1968–91 Tallinnas laevastiku jahtklubis. Oli aktiivne sõudekohtunik (1966 ülel kat). Kuulus 1956–60 Sõudespordiföd-i presiidiumi. – Tütar Piret A. (18. V 1958) on olnud sõudekohtunik (A-litsents) ja Sõudeliidu žürii sekretär. Poeg Toomas A. (23. I 1969) on võitnud aerutamises 1988–89 Eesti mv-tel 2 hõbedat ja 1 pronksi.
ARTMA, Hugo-Herbert (21. VIII 1931 Pärnu – 14. IV 2004 Pärnu), sõudja, sõudetreener ja sporditegelane, olnud Aita A. abikaasa. 180 cm, 80 kg. Lõpetas 1950 Pärnu 1. kk-i, õppis Toshkendi KKI-s ja TPedI-s. Sõudetreeninguid alustas 1945 Pärnu Spartakis Arnold Ebroki juhendamisel. Tuli 1953 roolijaga neljapaadil Eesti meistriks ja 1963–64 Usbekistani meistriks. 1961–73 töötas sõudetreenerina: 1961–62 Pärnu Kalevis, 1962–68 Usbekistanis ja 1968–73 Tallinna KSMK-s. Õpilasi: Tiit Lepa. Oli ka sõudespordikohtunik (1963 ülel kat, 1992 rahvuskat), osales kohtunikuna 1973 EM-il. 1953–56 ja 1959–62 Sõudespordiföd-i ning 1989–2003 Sõudeliidu kohtunikekogu esimees. 1963–68 tegutses Usbekistani ja 1970–76 Eesti sõudekoondise peatreenerina. Oli 1962–68 NL-i, 1965–69 Usbekistani ja 1962–78 Eesti Sõudespordiföd-i liige, 1953–62 ja 1979–89 Sõudespordiföd-i presiidiumi aseesimees. 1989–92 Sõudeliidu juhatuse liige. 1955 oli ka spordiühingu Spartak Eesti Vab Nõukogu esimees, 1955–58 Spartaki juhatuse liige ning 1951–58 Pärnu Spartaki juhatuse liige. Avaldas artikleid Kehakultuuris, Spordilehes ja Pärnu Postimehes. 1993–2003 ajakirja Eesti Sõudja peatoimetaja. Sõudeliidu aasta aktivist 1994 ja 1995. J. W. Jannseni kultuuri ja hariduspreemia 2000. T:Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958 (2000), Eesti sõudespordi ajalugu (2001, koostaja), Pärnu – Eesti sõudespordi kants (2004).
ARTNA, a-ni 1936 B e r g m a n n, Eduard (17. VI 1905 Tartumaa – 16. XII 1975 Kanada), laskur. Lõpetas 1928 allohvitseride kooli. Laskmist hakkas harrastama allohvitseride koolis õppides. Kuulus 1939 MM-il Eesti koondisse. Tuli 1938 meesk Eesti meistriks. Emigreerus 1944 Rootsi. Osales 1947 Stockholmi MM-il. 1949 läks elama Kanadasse. Tuli 1951 sõjapüssiharjutuses Kanada meistriks. Asutas 1951 Hamiltoni Eesti Seltsi Laskurklubi, oli USA ja Kanada eestlaste korrespondentslaskevõistluse algatajaid. Kuulus Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubisse. B: A. Kallandi, J. Valdre. Eesti laskesport Argentiina karika valguses. 2006, lk 716.
ARU, Aldo (1. VIII 1956 Tartu – 29. VI 2011 Tallinn), tõstja. 186 cm, 96–110 kg. Lõpetas 1974 Nuia kk-i ja 1979 EPA mehhaniseerimise teaduskonna. Tõstmist hakkas harrastama 1975 Tartus Tiit Kaimuri juhendamisel. Tuli 3 korda kahevõistluses (üliraskekaalus 1984 ja1987, raskekaalus 1988) ning 6 korda üksiktõstetes (1981, 1988–90) Eesti meistriks. Isiklik kahevõistlusrekord 332,5 (152,5 + 180). Oli a-st 1992 Pärnumaal Saulepis talupidaja. B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 165–166.
ARU, Maire (19. I 1978 Jõgeva), sporditeadlane ja ujumistreener. Lõpetas 1996 Jõgeva gümn-i ja 2008 liikumis- ja sporditeaduste magistrina TÜ KKT. Tegutsenud a-st 2004 Ujumise Spordiklubi ujumistreenerina. Töötanud 2006–08 TÜ KKT-s assistendina ja 2009–14 TÜ KKT spordibioloogia ja füsioteraapia inst-s teadurina.
ARU, a-ni 1961 E i t e a, Milvi (12. II 1939 Kaarma v, Saaremaa), võrkpallur. Lõpetas 1957 Tartu Pedagoogilise Kooli ja jätkas 1960–62 õpinguid TPedI KKT-s. Sportima hakkas 1954 Haapsalu Pedagoogilises Koolis Ergart Männiku suunamisel, oli Haapsalu raj-i meister ja rekordiomanik kettaheites. Võrkpallitreeninguid alustas 1956, treenis Tartus Vello Truumaa juhendamisel. Mänginud 1957–69 Eesti koondises, kuulus NL-i rahvaste spartakiaadil 1959 ja 1963 6. koha saanud naiskonda. 1960 Tartu Dünamo ja 1961 TPedI naiskonnas Eesti karikavõistluste võitja. Msp (1963). Kalevi auliige (1970). Töötanud Tartu 8. kk-s ja Kingissepa (Kuressaare) algkoolis algklasside õpetajana, Saare KEK-is ja EKE-s insenerina ning AS-is Baltic Tours. – Abikaasa Rein A. (21. IV 1941 Pihtla v, Saaremaa) on msp jalgrattaspordis (1968), juhendanud 1959–69 treenerina Saaremaa rattureid.
ARU, Peep (20. IV 1953 Abja-Paluoja, Viljandi raj), sporditegelane. Lõpetas 1971 Elva kk-i ja 1978 EPA majandusteaduskonna. Olnud 1989–93 Viljandi abimaavanem, 1993–96 Viljandi aselinnapea, 1996–97 Tallinna Panga Viljandi filiaali juhataja, 1997–99 regionaalminister, 1999–2003 ja 2005–07 Viljandi linnapea, 2003–05, 2007–15, 2016 ja 2018–19 Riigikogu liige ning 2005 Eesti Posti Edela regiooni juhataja. 2015–16 Viljandi linnavolikogu esimees ning 2017–18 ja a-st 2021 aseesimees. Kuulunud Eesti Raudtee nõukokku, Ugala teatri nõukokku, Viljandi Rotary Klubi juhatusse ja Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukokku. 1998–2002 Eesti Maaspordi Liidu Jõud juhatuse esimees, 1999–2002 Võrkpalliföd-i juhatuse liige ja 2001–15 Võrkpalliklubi Amer juhatuse liige. A-st 2019 Viljandimaa Spordiliidu juhatuse liige.
ARU, Tiit (15. IV 1940 Tallinn), kergejõustikutreener. Lõpetas 1958 Jõgeva kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Alustas sportimist Jõgeva SK-s Valdur Rajalo juhendamisel. Tuli 1960 kõrgushüppes Tartu meistriks. Töötanud 1962–72 Võru 1. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana ja Võru SK-s kergejõustikutreenerina, 1972–2009 olnud Viljandi SK-s kergejõustikutreener, a-st 1989 kergejõustikuseltsi Sakala treener (6. kutsetase, 2005–17). Kuulunud Jõu ja Sakala liikmeskonda. A-st 1989 kergejõustikuseltsi Sakala juhatuse liige, a-st 1995 esimees. Olnud Kergejõustikuliidu volikogu liige. Tegutsenud spordikohtunikuna (1982 vab kat). Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2014). Viljandimaa vapimärk (2017).
ARUJA, Madis (16. I 1936 Kuigatsi v, Valgamaa – 12. III 1995 Tallinn), orienteeruja. Lõpetas 1954 Jõgeva kk-i ja 1963 geograafina TRÜ. Orienteerumisega hakkas tegelema 1958 esimese kursuse üliõpilasena. Tuli 1959–70 10 korda (8 orienteerumisjooksus ja 2 suusaorienteerumises) Eesti meistriks, sai Eesti mv-tel ka 5 hõbedat ja 2 pronksi. Eesti parim orienteeruja 1960, 1962 ja 1964. Võitis 1963 märkeorienteerumisjooksus esimesed NL-i esivõistlused. NL-i parim orienteeruja 1963–64. Kuulus 1968 NL-i koondisse. Võistles 1960–69 29 korda Eesti koondises. Msp (1968). Oli tegev Orienteerumisföd-i presiidiumis. Avaldanud Kehakultuuris ja Spordilehes orienteerumisalaseid artikleid. Töötas 1964–95 Looduskaitse Valitsuses osakonna asejuhatajana ja peaspetsialistina. Sai 1994 looduskaitsealase elutöö eest Eerik Kumari auhinna. – Abikaasa Asta A., sünd T i n g a s, hiljem R u m m a (22. IV 1942 Tallinn – 19. V 2020 Tallinn), oli ujumises 1958 Eesti mv-tel medalivõitjaid. Kuulus orienteerumises 1964–65 6 korda Eesti koondisse.
ARUKUUSK, Alar (21. XI 1963 Rakvere), suusataja ja sporditegelane, Ants A-e poeg. 174 cm, 74 kg. Lõpetas 1982 TSIK-i Otepää filiaali ja 1988 TRÜ KKT. Alustas suusatamist Tamsalus Are Rooneti juhendamisel. Tulnud 1979 Eesti noortemeistriks. Msp (1985). A-st 2001 pikamaasuusatamise sarja Worldloppet master, a-st 1994 murdmaasuusatamises Rhv Suusaliidu (FIS) tehniline delegaat. Olnud 1986–89 Tartu Vanalinna SK treener, 1989–93 Tartu Suusaklubi juhatuse esimees ja AS-i Voore tegevdirektor, 1993–98 klubi Tartu Maraton juhatuse esimees, 1998–2005 juhatuse ja hiljem nõukogu liige. 1991–2009 Suverulli võistluse ja 1999–2011 Otepää MK etapi võistluste direktor ning 2005–17 SA Tehvandi Spordikeskus juhataja. Kuulunud 1991–2005 Suusaliidu juhatusse, olnud 2002–13 Otepää vallavolikogu liige. 2017–19 Eesti Autospordi Liidu peasekretär. Olnud 2022 Kambja ja a-st 2023 Kastre valla abivallavanem. A-st 2023 Pannjärve Tervisespordikeskus SA juhatuse liige. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2007). EOK teenetemärk (2017).
ARUKUUSK, Ants (30. VII 1932 Anija v, Harjumaa – 19. II 2012 Tamsalu), sporditegelane, Alar A-e isa. Lõpetas 1951 Tallinna 20. kk-i ja 1956 inseneri-metsamelioraatorina EPA. Hakkas sportima 1947 koolis, harrastas kergejõustikku, suusatamist, jalgrattasõitu ja autoorienteerumist. Töötas 1954–56 EPA Spordiklubi juhatajana ning 1956–2009 Tamsalu EPT-s peainseneri, juhataja ja juhatuse esimehena. Tegutses Suusaspordiföd-i ning Jõu kesknõukogu ja Kalevi vab nõukogu presiidiumis, oli Jõu suusasektsiooni esimees. Võitis ühiskondlike aktivistide ülel konkursi. Tegutses suusa- (1972 ülel kat) ja kergejõustikukohtunikuna (1960 vab kat). Jõu auliige (1966). ENSV tnl insener (1972). Avaldas kirjutisi Spordilehes ja Suusaspordiföd-i bülletäänides. T:Pool sajandit aktiivset sporti Tamsalus (2006, koostaja).
ARULA, Aare (25. X 1954 Keila), spordiajakirjanik. Lõpetas 1973 Tallinna 2. õhtukk-i. Kirjutanud a-st 1985 mootorispordiartikleid. Töötanud 2007–09 Kalev Meedia sporditoimetajana. A-st 2009 vabakutseline auto-motospordiajakirjanik, fotograaf, ajaloolane ja statistik. Olnud Eesti Spordiajakirjanike Liidu ja a-st 2003 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige. Toimetanud ja koostanud sporditeatmikke (sh spordi aastaraamatuid). T:Motomaailm 1988 (1989), Auto-motospordi aastaraamat (1998, autoreid), Maailma autosport (2004), Motokross 2004 (2005), Kalevi suursõit: viis aastakümmet (2009), Eesti motoringrada 80. Eesti edukamad ringrajasõitjad (2013, koostaja), Eesti kardisport 1962–2012 (2013, koostaja), Eesti motoringrada 1933–1940 (2013, koostaja), Motokrossi maailmameistrid 1957–2012 (2013), Eesti mootorrattasport 1921–1940 (2016), Eesti mootorrattasportlased sõnas ja pildis (2017), Motoringrajasõidu maailmameistrid 1949–2016 (2017), NSV Liidu motoringrada 1947–1991 (2018), Leok. Tanel Leok (2019, statistika autor), Legendaarne Kalevi suursõit (2019). – Vend Kalle A. (26. V 1951 Keila – 15. XII 2009) oli viiekordne Eesti meister ratsutamises ja ratsasporditreener.
VALGMAA, a-st 1994 J õ e s a a r, 1971–79 K a a r l i, 1979–94 A r u l a a n e, Riina (30. III 1952 Tartu), sulgpallur, Helmut V. tütar, Reet V. kaksikõde. Lõpetas 1970 Tartu 7. kk-i ja 1975 TRÜ õigusteaduskonna. Hakkas 11-aastaselt harrastama Edgar Naaritsa juhendamisel korvpalli, 14-aastaselt jätkas isa suunamisel sulgpallitreeningutega. Võitis 1972 NL-i sulgpallimv-tel koos Reet V-ga naispaarismängus pronksi, 1969–70 sai tütarlaste klassis 2 kulda ja 1 hõbeda. Eesti mv-tel võitnud 1967–77 12 kulda: 2 üksik-, 8 naispaaris- ja 2 segapaarismängus. Msp (1971). Töötanud 2004–13 Sisekaitseakadeemias lektorina.
ARULAID, Aleksander (24. V 1924 Tallinn – 9. VII 1995 Tallinn), maletaja. Lõpetas 1941 Tallinna 10. kk-i ning 1951 elektrimasinate ja -aparaatide erialal TPI. Võitis 1945 Tallinnas ülel I järgu turniiri, sai 1948 ülel meistrikandidaatide turniiril Bakuus 2. koha. Mänginud NL-i mv-te poolfinaalis. Sai Riia turniiril 1944/45 3. koha, Pärnu suveturniiril 1954 ja 1967 1. koha. Tallinna meister 1953–55, 1957, 1960, 1968. Võitnud Eesti mv-tel 3 kulda (1948, 1955, 1964), 3 hõbedat (1943, 1946, 1950) ja 3 pronksi (1944, 1959, 1960). Msp (1963). Töötas 1952–84 Eesti Tööstusprojektis peainsenerina.
ARUMEEL, Harry (28. XII 1924 Tallinn – 16. I 2000 Tõdva, Saku v, Harjumaa), suusataja ja treener. Õppis Tallinna 9. kaugõppekk-s. Alustas sportimist 1943. 1959 NL-i maasportlaste mv-te hõbe teatesuusatamises. Eesti mv-tel võitis 1951–62 murdmaasuusatamises 7 kulda (teatesuusatamises), 3 hõbedat ja 3 pronksi ning patrullsuusatamises 2 kulda. Kuulus 16 korral Eesti koondisse. Töötas Dünamo Suusavabrikus suuskade sorteerija-monteerijana (1948–58), Harju Jõu esimehena (1958–59), Dünamo vanemtreenerina (1960–87) ning TTÜ suusabaasis õppemeistrina. Oli 1965–74 Eesti koondise vanemtreener (3 ülel talispartakiaadil), kuulus Suusaspordiföd-i ja Tallinna suusaspordisektsiooni presiidiumi. Msp (1965). ENSV tnl treener (1969). Avaldas Kehakultuuris, Spordilehes ja Harju Elus suusaspordialaseid kirjutisi.
ARUMEEL, Meelis (6. V 1948 Tallinn), autosportlane. Lõpetas 1967 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ning 1974 TPI. Võitis 1978 NL-i mv-tel autorallis 1300 cm3 klassis pronksi. Tuli 1977–78 autorallis VAZ-2101 klassis ja 1979 meesk talirallis Eesti meistriks, 1970 sai Eesti mv-tel autorallis veoautode klassis ja 1976 VAZ-2101 klassis hõbe- ning 1979 VAZ-2106 klassis pronksmedali. Kuulunud 1976–79 Eesti koondisse. Msp (1978). Tegutsenud 1980–95 autospordi- ja tehnilise komisjoni kohtunikuna. 1980–90 Eesti Autospordiföd-i juhatuse liige. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2010). Töötanud 1992–2013 AS-is Schenker.
JUURIKAS, a-st 1969 A r u m ä e, Aino (26. X 1939 Tori v, Pärnumaa), aerutaja, Harry ja Väino J-e õde. 160 cm, 57 kg. Lõpetas 1958 Pärnu 2. kk-i ja 1966 keraamikuna ERKI. Aerutamistreeninguid alustas 1955 Väino J-a juhendamisel. Tulnud 1965–68 ühe-, kahe- ja neljasüstal kokku 6 korda Eesti meistriks. Kuulunud Tööjõureservide, Dünamo ja Laevastiku Tallinna Jahtklubi liikmeskonda. Töötanud 1965–73 Pärnu Ehitusmaterjalide Tehase keraamikatsehhis kunstnikuna ja a-st 1973 Tallinna huvikeskuses Kullo keraamika huviala juhendajana.
PÄRNIK, a-st 1982 A r u n d, Tiina-Mai (8. VI 1952 Lüganuse kn, Kohtla-Järve raj), orienteeruja, Leena P-u (*Annus) õde, Anu Annuse tädi. Lõpetas 1969 Kohtla-Järve 1. kk-i ja 1978 Tallinna Rkl Konservatooriumi. Sportimist alustas Kohtla-Järve SK-s, harrastas võimlemist, suusatamist ja orienteerumist. Teda on juhendanud Aime Kuldla-Kirss, Jüri Schmidt, Matti Rooden ja Vladimir Alumäe. Tulnud sotsialismimaade karikavõistlustel 1975 ja 1979 orienteerumise teatejooksus kullale ning saanud 1976 nii indiv kui ka teatejooksus hõbeda. Võitnud NL-i esivõistlustel orienteerumisjooksus 7 medalit. Saanud Eesti mv-tel 1970–81 10 kulda (6 orienteerumisjooksus ja 4 suusaorienteerumises), 14 hõbedat ja 8 pronksi. Kuulunud 6 korral NL-i (1975–79) ja 46 korral Eesti koondisse (1970–81). Msp (1971). Tegutsenud a-st 1970 viiuliõpetajana.
ARUNIIT, Enno (26. III 1933 Tallinn – 30. VI 1980 Tallinn), poksija. 176 cm, 75 kg. Harrastas poksi 1948–58 Tallinna Spartakis Evald Seepere juhendamisel. Sai Spartaki ülel mv-tel kaks korda esikoha. Tuli 1955 kehakaalus kuni 81 kg ja 1956–58 kehakaalus kuni 75 kg Eesti meistriks. Msp (1958). Pidas 163 matši ja võitis neist 88.
ARUS, Liina (30. I 1966 Tartu), korvpallur ja spordipedagoog. 174 cm. Lõpetas 1984 TSIK-i ja 1988 TRÜ KKT, 1996–97 täiendas end avatud ülikoolis rühmvõimlemise alal, 2008 lõpetas psühholoogiaõpetaja lisaerialal TÜ avatud ülikooli ning 2009 andragoogika erialal Tartu Rahvaülikooli. Korvpalli hakkas mängima Tartu korvpallikoolis Elvi Maremäe juhendamisel. Mänginud Eesti noorte- ja juunioride koondises. Saanud 1985 TRÜ naiskonnas Trudi mv-tel kulla, 1988 NL-i karikavõistlustel 3. koha, Eesti mv-tel 1982 kulla, 1985–88 hõbeda ja 1989 pronksi ning tulnud 1986 ja 1988 karika võitjaks ja 1982 spartakiaadi võitjaks. Olnud 1988–90 Tartu korvpallikooli treener ja 1989–2017 Tartu Hansa Kooli (varem 12. kk-i; kommertsgümn) kehalise kasvatuse õpetaja. Kuulunud 2002–05 Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu (EKKL) juhatusse ning olnud 2005–06 EKKL-i ajalehe Ajakaja toimetaja. Tegutsenud kohtunikeklubis Vile korvpalli lauakohtunikuna. A-st 2017 töötanud karjäärinõustajana.
ARUSAAR, Ardo (24. VI 1988 Saarde kn, Pärnu raj), maadleja. 181 cm, 90–98 kg. Lõpetas 2008 Audentese spordigümn-i. Hakkas 1996 Olev Nisumaa juhendamisel harrastama Kreeka-Rooma maadlust, hiljem treeninud ka Henn Põlluste, Ivar Kotkase ja Igor Bugai käe all. Saanud kehakaalus kuni 96 kg 2012 Londoni OM-il 8. ja kehakaalus kuni 98 kg 2016 Rio de Janeiro OM-il 16. koha. Kehakaalus kuni 96 kg MM-il 2011 29., EM-il 2010 ja 2011 12., kehakaalus kuni 98 kg MM-il 2014 8., 2017 11. ja 2015 18., EM-il 2015 8. (ühtlasi Euroopa mängud), 2017 9., 2016 13. ja 2014 20. ning kehakaalus kuni 84 kg MM-il 2009 16., juunioride MM-il 2007 16. ja 2008 18., juunioride EM-il 2008 pronksi ja 2007 5. koht. Olnud kadettide EM-il 2004 kehakaalus kuni 63 kg 11. Tulnud 9 korral Eesti meistriks: 2010 ja 2012 kehakaalus kuni 96 kg, 2014, 2015 ja 2017 kehakaalus kuni 98 kg, 2021 kehakaalus kuni 130 kg ning 2008, 2010 ja 2011 absoluutkaalus. Kuulunud 2005–17 Eesti koondisse. Tegutsenud a-st 2021 Maadlusklubis Juhan treenerina. Töötanud Kurtna koolis kehalise kasvatuse õpetajana.
ARUSOO, Andres (13. XI 1945 Tallinn – 27. III 1992 Tallinn), veepallur, Kristjan A. poeg, Viktor A. vennapoeg, Kristiina A. isa. 175 cm. Lõpetas 1964 Tallinna 42. kk-i ja 1969 TPI elektrotehnikateaduskonna. Harrastas ujumist 1955–64 Tallinna Dünamos isa käe all. Veepalli mängis 1960–73 Dünamos ja Tallinna Ookeani meeskonnas treenerite Harri Rikkase, Endel Pressi, Väino Viherpuu ja Paul Aguraiuja juhendamisel. 4-kordne Eesti veepallimeister (1963–65 Dünamo ja 1973 Ookeani meeskonnas). Kuulus 1963–69 Eesti koondisse. Oli 1967–92 TTÜ elektriajamite kateedri õppejõud.
ARUSOO, Helve (24. X 1935 Tallinn), laskur. Õppis Tallinna 7. ja 27. kk-s. Lasketreeninguid alustas 1956 Tööjõureservides Johannes Laari juhendamisel ja laskurist venna Kalju õhutusel. Olnud 1958–70 püstoliharjutustes Eesti parimaid naislaskureid ja kuulunud Eesti koondisse. NL-i mv-tel 1968 olümpiakiirlaskmises indiv 2. ja Tööjõureservide naiskonnas 1., 1960 Tööjõureservide naiskonnas 2. ja 1970 ALMAVÜ/aü-te naiskonnas 3. koht; 1958 spordipüstoliharjutuses Tööjõureservide naiskonnas 3. koht. Tulnud 1958–70 17 korda indiv ja 10 korda naisk Eesti meistriks (saanud mv-tel indiv ka 6 hõbedat ja 3 pronksi). Püstitanud 1957–68 3 indiv Eesti rekordit ja osalenud 15 naisk rekordi püstitamisel, kuulus 1968 NL-i rekordi püstitanud naiskonda. Isiklikke rekordeid: olümpiakiirlaskmine 589 (1969), spordipüstolist 578 (1961), vabapüstolist 272 (1962). Suurmeister (1966). Oli 1966–75 Tööjõureservide ja ALMAVÜ/Kalevi treener. 1954–67 laulis ansamblis Meloodia.
ARUSOO, Kristiina (3. VI 1979 Tallinn), ujuja ja sporditegelane. Andres A. tütar, Kristjan A. pojatütar. 160 cm. Lõpetas 1997 Pelgulinna gümn-i ja 2002 arhitektuurimagistrina Eesti Kunstiakadeemia. Harrastas ujumist Tallinna Dünamo ujumiskoolis 1986–89 Kaire Indriksoni ja 1989–94 Reet Männiku juhendamisel. A-st 2005 Meisterujumise U-klubi liige, kuulunud a-st 2008 klubi juhatusse. Osalenud meisterujumise MM-il ja EM-il. Taliujumises võitnud Rhv Taliujumise Assotsiatsiooni (IWSA) MM-il 17 kulda sh 3 teateujumises (2018, 2023–24), 4 hõbedat (2012, 2018, 2020, 2024) ja 5 pronksi (2014, 2018, 2020), Rhv Jääujumise Assotsiatsiooni (IISA) MM-il 5 kulda (2023), 1 hõbeda (2023) ja 1 pronksi (2023) ning EM-il 1 kulla (2024, 1 hõbeda (2024) ja 1 pronksi (2024). A-st 2008 Eesti Ujumisliidu avaveeujumise projektijuht ja komisjoni liige ning a-st 2020 mastersujumise komisjoni liige. A-st 2024 Euroopa Ujumisliidu (EA) masters-ujumise tehnilise komitee liige. A-st 2014 Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu juhatuse liige. A-st 2016 PLOP OÜ arhitekt ja juhatuse liige. Rkl kultuuripreemia (2011).
ARUSOO, Kristjan (18. VI 1924 Tallinn – 30. XII 1992 Tallinn), ujumistreener ja sporditegelane, Viktor A. vend, Andres A. isa, Toomas A. onu, Kristiina A. vanaisa. Õppis inglise kolledžis ja 1941–43 Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 1944 Tallinna 9. kk-i ja õppis 1944–46 TPI-s. Sportima hakkas 1936 Koitjärve laagris venna õhutusel. 4-kordne Eesti meister: 1943 1500 m vaba- ja 4 × 200 m teateujumises ning 1949 ja 1950 Tallinna Kalevi meeskonnas veepallis (ühtlasi meeskonna treener). Oli 1946–64 Vab Spordiklubis, NL-i koondises, relvajõududes ja Dünamos ujumistreener. Õpilasi: Endel Edasi, Endel Press, Gunnar Päron, Gunnar Mägi, Vaike Strandberg, Anne Reintam, Remida Prangel, Vello Prangel, Albert Norak, Paul Aguraiuja, Igor Osipov, Otu Männa, Toivo Viilep, Enn Liivak. Valiti 1964 ENSV SOL-i esimehe esimeseks asetäitjaks. Oli a-ni 1984 ENSV Spordikomitee esimehe esimene asetäitja, 1984–92 TOP-is ujumistreener ja EOK nõunik. Kuulus 1947–64 ja 1986–92 Ujumissektsiooni/Veespordiföd-i/Ujumisliidu presiidiumi, oli 1952–62 treenerite nõukogu esimees. Müncheni ja Montréali OM-il viibis ajakirjanikuna. Oli Spordilehe kolleegiumi liige ja Kehakultuuri kaastöölisi. NL-i tnl treener (1957). Tegutses kohtunikuna (1955 ülel kat). Maetud Tallinna Metsakalmistule. T:Meistersportlase Endel Edasi treeningust (1954), Ujumine. Minevikust tänapäevani (1962, autoreid), XX olümpiamängud. München 1972 (1974, autoreid), XXI olümpiamängud. Montreal 1976 (1978, autoreid).
ARUSOO, Toomas (22. VII 1948 Stockholm), ujuja ja treener, Viktor A. poeg, Kristjan A. vennapoeg. 175 cm, 73 kg. Lõpetas 1965 Monklandsi kk-i, 1971 Michigani ülikooli ja 1991 ujumisõpetajana Windsori ülikooli. Ujumistreeninguid alustas 1958 koolis, jätkas 1961 Montréali Pointe Claire'i ujumisklubis, kus teda juhendas George Gate. Kuulus 1965–71 Kanada ujumiskoondisse. 1968 pääses México OM-il 100 m liblikujumises poolfinaali, oli 11.–12. (59,6), 200 m distantsil 11. (2.12,7), 4 x 100 m kombineeritud teateujumises sai 7. koha. Saanud medaleid Briti Rahvaste Ühenduse ja Pan-Ameerika mängudelt. Võitis 1970 Edinburghis 200 m liblikujumises kulla (2.08,97). 5-kordne Kanada meister. Isiklik rekord 100 m liblikujumises 58,89 (1970). Töötanud 1971–91 Kanadas Windsori ujumisklubis ja ülikoolis ning 1992–95 ja a-st 2007 USA-s Detroiti Lake Orioni klubis ujumistreenerina. Õpilasi: John Harwes, Marion Stuart, Melanie MacKay, Paula Kelly, Reggie Lacoursiere. Tegutsenud 1972–84 Kanada Ujumisliidu juhtorganeis. B: T. Lääne. Välis-Eesti spordielu 1940–1991. Tln, 2000, lk 180-190; T. Kuningas, T. Lääne. Olümpiamängude ajalugu 1968–1980. Tln, 2007, lk 81–84; T. Lääne. Eesti sportlased olümpiamängudel: Ateena 1896 – Peking 2008. Tln, 2009, lk 179; Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 275. – Abikaasa (olid abielus 1974–84) Angela A.-C o u g h l a n (4. X 1952 Kanada) võitis 1968 OM-il Kanada 4 x 100 m teateujumises pronksmedali. Vend Jüri A. (8. VI 1952, Montréal, Kanada – 4. III 2016 Fort Lauderdale, USA) harrastas maratonijooksu. Tegutses Kanadas, USA-s ja Šveitsis mäesuusatamise instruktorina.
ARUSOO, Viktor (20. III 1917 Petrograd – 27. IX 1979 Toronto, Kanada), ujuja, Kristjan A. vend, Toomas A. isa, Andres A. onu. Õppis Tallinna Riigi Tööstuskoolis. Ujumist hakkas harrastama 1933 NMKÜ U-klubis, 1938 oli klubi noorteosakonna abiesimees. 5-kordne Eesti meister vaba- ja teateujumises Tallinna NMKÜ ja Estonia meeskonnas (1940, 1942–44). Parimad tulemused: vabaujumises 400 m 5.56,2 (1942) ja 1500 m 24.11,8 (1940). Võistles 2 korral (1940) ujumises ja 4 korral (1938–40) veepallis Eesti koondises. 1942–44 juhendas Endel Edasi treeninguid. 1944 lahkus Eestist, läks Rootsi, hiljem Kanadasse. – Abikaasa Ella-Ingeborg A., a-ni 1945 T i k e n b e r g (23. IV 1917 Tallinn – 22. II 2007 Montréal) oli tennisist, Eesti meister naispaarismängus (1940, 1942) ja segapaarismängus (1942), üksikmängus hõbe (1940,1942). Kanadas naisüksikmängus Québeci meister (1965,1966)
ARUTJUNOV, Artem (2. X 1925 Bakuu – 15. VIII 1998 Tallinn), poksikohtunik ja sporditegelane. 160 cm, 60 kg. Lõpetas 1952 Leningradi Kehakultuuritehnikumi ja 1953 Leningradis Sõjaväe Kehakultuuriinst-i. Võitis poksijana 94 kohtumisest 80. Tuli 1950 kukk-kaalus (kuni 54 kg) Leningradi meistriks. Oli a-st 1955 Tallinnas poksitreener, 1960–90 Laevastiku Tallinna Spordiklubi poksijuht ning 1990. a-il spordiklubi Karl Leman direktor. Poksikohtunikuna 1963 ülel kat, 1996 Euroopa Amatöörpoksiliidu A-litsents.
ARUVALD, Andres (3. V 1939 Tallinn), sporditegelane. Lõpetas 1957 Tallinna Polütehnikumi ja 1961 TPI mehaanikateaduskonna. Harrastas noorte- ja juunioride klassis korv- ja võrkpalli ning kuulus TPI võrkpallimeeskonda. Olnud 1988–90 Eesti Väravpalliföd-i presiidiumi esimees ja 1990–95 Käsipalliliidu president ning 1993–99 EOK liige.
ARV, Harry (10. V 1948 Tallinn), suusahüppaja ja kahevõistleja. 169 cm, 70 kg. Lõpetas 1966 Tallinna 10. kk-i ja õppis TPedI KKT-s. Alustas sportimist 7-aastaselt, keskendus Nõmme SK-s Uno Kajaku juhendamisel suusahüpetele ja kahevõistlusele. Oli 1965 NL-i aü-te meister mõlemal alal, Eesti mv-tel saanud 1967–75 suusahüpetes 2 kulda, 2 hõbedat ja 1 pronksi ning kahevõistluses 1 kulla ja 1 hõbeda. Tulnud suusahüpetes 1970 ka Eesti suviseks meistriks. Püstitanud 1974 Krasnojarskis Eesti suusahüpperekordi 118 m. Msp kahevõistluses ja suusahüpetes (1967). Töötanud Kalevis spordiinstruktorina ja treenerina.
ARVISTO, Mait (25. VII 1940 Kolgaküla, Kõnnu v, Harjumaa – 21. XI 2016 Tallinn), spordipedagoog ja -sotsioloog, sporditegelane. Lõpetas 1958 Loksa kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1972). Hakkas sportima 1953 Loksal, tema esimesed juhendajad olid Heino Tšernjavski ja Rein Virkus. Töötas õpingute ajal 1960–61 Tartu tööstusettevõtetes kehakultuurimetoodikuna, 1962–68 Tartu Kalevis ja Tartu NSK-s (hilisem KSMK) kergejõustikutreenerina (ka õppealajuhatajana), 1971–75 TRÜ kehalise kasvatuse kateedri õppejõuna. A-st 1975 oli TPedI kehalise kasvatuse ja metoodika kateedri õppejõud (1977 dots, 1991 prof), 1977–79 kateedrijuhataja, 1979–93 TPÜ teadusala prorektor, 1993–96 kehakultuuriteooria õppetooli juhataja, 1996–2001 TPÜ rektor. Oli a-st 2005 TLÜ emeriitprof. 1980. a-te lõpul ja 1990. a-tel spordielu ümberkorraldamise juhtisikuid, Eesti spordi arengukontseptsiooni (1989) ja Eesti spordi harta (1994) autoreid. 1994–2001 ESK aseesimees, 1991–2002 Eesti Tervisespordi Ühenduse asepresident ja 2003–09 Ühenduse Sport Kõigile asepresident. Juhtis 1981–90 ENSV Spordikomitee teaduslik-metoodilist nõukogu, oli 1987–89 aseesimehena tegev Kergejõustikuföd-i presiidiumis. Eesti Spordi Nõukogu liige (2000). Rhv Spordisotsioloogia Assotsiatsiooni (ISSA) liige (2000–04 juhatuses), Euroopa Spordisotsioloogia Assotsiatsiooni (EASS) asutaja- (2001) ja auliige (2006). Alustas Eestis spordisotsioloogiliste uuringute korraldamist ja sellealast õppetööd. Esines rhv konverentsidel ja kongressidel, avaldas teaduslik-metoodilisi ja probleemkirjutisi. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (1968 vab kat). ROK-i aastaauhind "Sport ja heaolu" (2002). Valgetähe III klassi teenetemärk (2003). Rkl spordi elutööpreemia (2012). Kalevi auliige (1973), EOK auliige (2012), Ühenduse Sport Kõigile aupresident (2009). T:Sissejuhatus spordisotsioloogiasse (1978), Sport igaühele (1983). – Poeg Art A. (1. III 1970 Tartu) on saanud Eesti mv-tel kaugushüppes pronksi (1993). Olnud a-st 1998 Erki Noole kergejõustikukooli tegevjuht ja hiljem treener (6. kutsetase, 2016). Õpilasi: Taavi Tšernjavski, Kristjan Rosenberg, Risto Lillemets. 2012 oli Eesti Kergejõustikuliidu peatreener.
ARVO, Henn, a-ni 1935 Johannes K õ p m a n (31. I 1915 Viljandi – 17. VIII 1984 Montréal, Kanada), kergejõustiklane ja spordiajakirjanik. Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümn-i. Hakkas sportima 1928 koolis ja Viljandi Poiste Spordi Liidus õpetaja Julius Mageri juhendamisel. Tuli 1938–43 5 korda 400 m tõkkejooksus ja Sakala meeskonnas 3 korda teatejooksudes Eesti meistriks. Püstitas 1940 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 57,3 ja kuulus ka 4 × 400 m teatejooksus rekordi püstitanud meeskonda. Isiklikke rekordeid: 400 m 51,1 (1938), 110 m tõkkejooks 16,1 (1940), 400 m tõkkejooks 57,0 (1939). Kuulus 7 korral Eesti koondisse. Alustas 17-aastaselt tegevust ajalehtede (sh Eesti Spordilehe) ja ajakirjade kaastöölisena ning karikaturistina. Oli 1938 reporterina suusatamise MM-il. Töötas Viljandi Sakala toimetuses. Tegutses kergejõustiku- ja suusakohtunikuna, oli Sakala Noorseppade Maleva asutajaliikmeid ja tegev Sakala kergejõustikuosakonna juhatuses. Lahkus 1944 Eestist, töötas Kanadas kindlustusagendina. B: Sakala kalender 1991. Viljandi, 1990, lk 87–90.
NIGUL, a-ni 1978 E s k o, 1978–82 A s b e r, Liia (27. I 1960 Võru), laskur, Mati N-i abikaasa. Lõpetas 1978 Põlva kk-i. Alustas lasketreeninguid 1976 Arvi Asberi juhendamisel. Kuulunud 1980–2002 Eesti koondisse. Tulnud 1981–2003 2 korda indiv ja 20 korda naisk Eesti meistriks. Püstitas 1981 harjutuses 30 lasku vabapüstolist Eesti rekordi (277), oli 1991 püstoliharjutustes ühe ja 2000 kahe naisk rekordi püstitajaid. Isiklikke rekordeid: õhupüstolist 40 lasku 385 (1983), spordipüstolist 30 + 30 lasku 582 (1987), standardpüstolist 558 (1985). Msp (1987), suurmeister (1993). Olnud Jõu ja Põlva Laskespordiklubi liige. Töötanud AS-i Mammaste Metall pearaamatupidajana. 2009–19 füüsilisest isikust ettevõtja ja a-st 2018 Liinema OÜ juhatuse liige.
ASI, Kaire (14. X 1966 Tartu), korvpallitreener. Lõpetas 1985 Tartu 1. kk-i ja 1989 TRÜ KKT. Korvpallimängu õppis Elle Lapi, Elvi Maremäe, Villi Juki ja Ilmar Kullami juhendamisel. Saanud TRÜ naiskonnas 1989 Eesti mv-tel pronksi ja tulnud 1988 Eesti karika võitjaks. Töötanud 1989–94 Veeriku põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana, 1989–2000 Tartu korvpallikooli, 2000–10 korvpalliklubi Taba-89 ja a-st 2008 Tartu Spordiseltsi Kalev SK treenerina. Olnud ka Eesti noortekoondiste treener ning Eesti mv-tel 2021 kulla, 2018 ja 2019 (TÜ/Kalev) hõbeda, 1993 (Tartu Atlanta), 2016 ja 2017 (TÜ/Kalev) pronksi võitnud naiskonna treener. Tulnud 2020 TÜ/Kalevi naiskonnaga Eesti karikavõitjaks. Õpilasi: Katri Pesur, Annika Rüütli, Doris Reva, Reti Väärt. Korvpallitreeneri 6. kutsetase (2009). Korvpallitreenerite Liidu asutajaliige, kuulunud ka juhatusse. Eesti parim noortetreener 2001.
ASMER, Marko (30. VII 1984 Tallinn), autosportlane, Toivo A-i poeg. Lõpetanud Pirita majandusgümn-s 9 klassi, õppinud EBS-i gümn-s. Autosporti hakkas harrastama 1995. Saanud kardisõidus FSA klassi MM-i etappidel 2000 1. ja 3. koha ning 2002 kaks 2. kohta. 2002 Tony Kart Racing Teami liikmena meesk kardisõidu maailmameister. Tulnud kardis 1996 Raketi klassis, 1998 ja 1999 juunioride ICA klassis Eesti meistriks ning 1999 ka Soome, Baltimaade ja Põhjamaade meistriks. Maailma parim noor kardisõitja 2001. Vormelite ringrajasõidus saanud 2004 Briti F3 (Formula Three) sarjas 10., 2005 4. ja 2007 esikoha, Jaapani F3 sarjas tuli 2006 7. ja 2007 10. kohale. Ajakiri Autosport valis ta 2007 maailma 50 parima autosportlase sekka. 2008–09 oli vormel 1 sarjas BMW Sauberi testisõitja. 2013–15 Eesti Kardiliidu president. A-st 2012 Capital 7 OÜ juhatuse liige. B: U. Ott. Asmerid. Topeltpeeglis. Tln, 2007.
ASMER, Toivo (8. I 1947 Oisu v, Järvamaa), auto- ja motosportlane, Marko A-i isa. Lõpetas 1965 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi. Motosporti hakkas harrastama 1963 Johannes Tomsoni juhendamisel. Tulnud 1964 hipodroomisõidus ning 1965 ja 1970 talimotokrossis Eesti meistriks. Autosporti hakkas harrastama 1973 Vello Vaaderpassi juhendamisel. Vormelite ringrajasõidus võitnud sotsialismimaade Sõpruse karika võistlustel 1988 ja 1989 hõbeda, tulnud kuus korda NL-i meistriks (1975 ja 1976 vormel 4, 1980 vormel 3, 1988 vormel Easterni ja 1990 F-1600 klassis), 1977–78, 1984–85 ja 1989 võitnud NL-i mv-tel hõbe- ning 1974, 1979 ja 1987 pronksmedali. 1985–89 vormel Easterni klassis 4-kordne Eesti meister. Kuulunud 1979–90 NL-i koondisse. Msp motospordis (1970), suurmeister autospordis (1985). Kalevi auliige (1986). Olnud 1997–2006 Eesti Tehnika- ja Spordiliidu juhatuse liige ning 1993–96 ja 2011–13 Eesti Kardiliidu president. 2012–20 Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige ja a-st 2021 president. 2018–19 MTÜ Suur Võidusõit juhatuse liige. A-st 2020 EOK esindajate kogu liige. Olnud 1999–2003 Eesti regionaalminister. Tegutsenud muusikuna. 2015–19 AS-i Timber juhatuse liige ja a-st 2019 nõukogu esimees. B: U. Ott. Asmerid. Topeltpeeglis. Tln, 2007; U. Aava. Võitjad. Mehed, kes kihutasid võidu XX sajandil. Tln, 2021, lk 89–127.
ASPER, Tiiu (19. IX 1983 Tartu), judoka. 162 cm, 57 kg. Lõpetas 2002 J. V. Veski nim Maarja kk-i ja 2007 hambaarstina TÜ arstiteaduskonna. Alustas judokarjääri 1991. Treeninud Jevgeni Kupri ning Andres Põhjala käe all. Võitnud 1999 ENOP-il kehakaalus kuni 48 kg pronksi. Tulnud 2000 ja 2003 kehakaalus kuni 52 kg Eesti meistriks. Kuulunud 1998–2003 Eesti judokoondisse. Eesti parim noor judoka 1998 ja 1999. Töötanud 2007–12 PMA AS-is ja a-st 2013 OÜ-s Hamma hambaarstina.
ASPER, Valdeko (16. X 1921 Laiuse v, Tartumaa – 31. III 1971 Tallinn), suusataja. 183 cm, 75 kg. Lõpetas 1948 Tallinna Kehakultuuritehnikumi. Võitis 1949 NL-i mv-tel patrullsuusatamises Eesti meeskonnas pronksi. Eesti mv-tel sai 1945–51 murdmaasuusatamises 5 kulda (sh 50 km-s, 1949), 2 hõbedat ja 1 pronksi; patrullsuusatamises 2 kulda ja 2 hõbedat. Kuulus Kalevisse ja Spartakisse. Töötas Spartakis suusatreenerina, hiljem Tallinna Autobaasis autojuhina.
AASTALU, a-ni 1935 A s (s) m a n (n), Ernst (13. I 1889 Tartu – 15. XII 1946 Eutin, Saksamaa), sporditegelane. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris. Sportima hakkas 1905 Tartu Taaras, harrastas jalgrattasõitu, tõstmist ja maadlust. Oli 1910–13 Peterburi Sanitase aseesimees ning 1914–18 Petrogradi Kalevi aseesimees ja esimees. Tallinna Kalevi raskejõustikuosakonna asutajaid (1920) ja esimene esimees, Eesti Atleetklubi asutajaid (1925) ja esimees. 1922 Tallinnas peetud tõstmise MM-i peakorraldajaid ja kohtunike kolleegiumi liige. 1936–39 Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu varahoidja. Läks 1939 Saksamaale.
ASSOR, Albert (8. I 1895 Tartu – 16. IX 1943 Krasnojarsk, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas 1914 Tartu Aleksandri gümn-i ja 1922 TÜ õigusteaduskonna. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Harrastas jalgpalli ja kergejõustikku. Kuulus spordiseltsi Estonia ja EASK-sse, oli 1933–40 ESK spordikohtu liige. 1938–40 EV kohtuminister. 1940 arreteeriti, süüdistatuna Punaarmee vastu võitlemises (1918–19) ja töölisliikumisvastaste seaduste kehtestamises. Kotkaristi III klassi teenetemärk (1937), Valgetähe II ja I klassi teenetemärk (1938, 1940). Suri vangilaagris.
PORI, 1962–70 M e e l, a-st 1970 A s s z o n y i, Aino (11. VI 1939 Tallinn – 10. II 2005 Tallinn), laskur. Lõpetas 1957 Tallinna 20. kk-i ja 1964 arhitektina ERKI. Lasketreeninguid alustas 1956 Dünamos Milaine Kontkari juhendamisel. Kuulus 1959–66 Eesti koondisse. Tuli 1960–65 2 korda indiv ja 4 korda naisk Eesti meistriks. Püstitas 1959–61 väikepüssiharjutustes 1 indiv Eesti rekordi ja osales 9 naisk rekordi püstitamisel. Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 20 lasku 561 (1965) ja 60 lasku lamades 596 (1965). Msp (1961). Kuulus Dünamosse. Oli 1962–64 ja 1966–68 Laskespordiföd-i presiidiumi liige. Töötas 1968–73 Põlvas rajooniarhitektina, projekteeris Põlva siselasketiiru ja aitas kaasa Elva laskebaasi ehitamisele. 1978–87 oli Ehituskomitee osakonnajuhataja, 1987–90 Arhitektide Liidu vastutav sekretär.
ELGAS, a-ni 1937 A s s u r, Edith (23. XII 1913 Tallinn – 23. II 1995 Tartu), sporditegelane. Lõpetas 1933 Tallinna tütarlaste kommertsgümn-i ja õppis 1936–37 Tallinna Kodumajanduse Inst-s. Sportima hakkas koolipõlves, hiljem mängis Hugo Puki juhendamisel tennist. Oli tennisistina 1963–69 ka Eesti seenioride meistreid. Oli 1945–46 ENSV Spordikomitee Vab Basseini direktor ja 1946–50 kooliosakonna vaneminspektor, 1955–56 Tartu Kalevi instruktor, 1956–76 Tartu LNSK/KSMK direktor. Kuulus 1946–48 Veespordisektsiooni presiidiumi. Tegutses 1948–50 tennisesektsiooni noortetöö komisjonis, a-st 1951 oli Tartu tennisesektsiooni sekretär. Avaldas Edasis tennisealaseid kirjutisi. ENSV tnl sporditegelane (1969). Kalevi auliige (1967) ja Tenniseföd-i auliige (1988).
ASTUR, Maikel (17. I 1996 Tallinn), kikkpoksija. 190 cm, 75–77 kg. Lõpetas 2015 Viimsi kk-i, jätkanud õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis teedeehituse erialal. Tegelnud 2003–15 FC Floras jalgpalliga, tulnud Eesti noortemeistriks. Kikkpoksi hakkas harrastama 2015, treeninud Kristjan Raudsepa, vend Mairo Asturi ja Kaido Leesmanni juhendamisel. Kuulunud a-st 2017 Eesti koondisse. Võitnud kehakaalus kuni 75 kg MM-il 2019 pronksi ja EM-il 2018 hõbeda. Tulnud 2016 Eesti ja Soome meistriks. Eesti parim kikkpoksija 2018 ja 2019. Tegutsenud ka treenerina, a-st 2020 MTÜ Team Astur juhatuse liige. Harrastanud a-st 2023 ka vabavõitlust.
IVANOVA, 1972–97 A z i z b a j e v a, Ljudmila (11. VII 1947 Viljandi), suusataja ja sporditegelane. Lõpetas 1965 Viljandi 1. kk-i ja 1970 kehalise kasvatuse õpetajana TRÜ KKT. Murdmaasuusatamisega tegelnud 1962–70 (treenerid Heino ja Mare Bergmann), saanud 1966–69 Eesti mv-tel indiv hõbeda ja pronksi ning teatevõistluses 4 hõbedat. Võistelnud 1966 Eesti koondises talispartakiaadil Sverdlovskis, võitis 1969 NL-i noorsoomv-tel 4 × 5 km teatesõidus pronksi. Msp (1966). Kuulunud 1998–99 Eesti Tervisespordi Ühenduse ning 1998–2003 ja 2012–15 Ida-Virumaa Spordiliidu juhatusse. 2000–16 Narva Elektrijaamade Spordiklubi juht ja 2016–17 Eesti Energia Spordiklubi juhatuse liige. Töötas 1976–99 Balti Elektrijaama spordispetsialistina. Olnud 1992–2019 Narva Kehakultuuri- ja Spordiliidu aseesimees ja tegevjuht. A-st 2019 Narva Spordiklubi Linda 4 juhatuse liige. – Abikaasa (1972–84) Rafik Azizbajev (5. VII 1950) on laskesuusataja, võitnud 1972–81 Eesti mv-tel 3 kulda (sh 2 teatevõistluses), 3 hõbedat (1) ja 2 pronksi.
AZOJAN, a-ni 1977 T u n i s, Marika (1. X 1956 Tallinn), kabetaja. Lõpetas 1976 Kehtna näidissovhoostehnikumi. Kabetaja olnud a-st 1972. Tulnud indiv 1976, 1977, 1996, 2001, 2003, 2004 ja 2016 rhv kabes, 1994, 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2009 Vene kabes, 2018 Brasiilia kabes; võistk 1985, 1986, 1993, 1999, 2003, 2004 ja 2015 Vene kabes, 2018 rhv kabes; indiv 2002 (rhv kabe) ja 2002, 2004 (Vene kabe) kiirkabes ning 1977, 2010, 2012, 2018 (Vene kabe) ja 1978 (rhv kabe) välkkabes Eesti meistriks. Saanud välkkabes veteranide EM-il 2012 (rhv kabe) pronksi ning MM-il (Vene kabe) 2018 hõbeda ja 2022 pronksi. Msp (1995). Ülemaailmse Kabeföd-i meister (2009). Olnud OÜ P. Dussmann Eesti turvatöötaja.
KALVE, a-ni 1975 A t t e m a n n, Mall (5. XI 1952 Tallinn – 27. I 2017 Tallinn), iluvõimleja, treener ja sporditegelane. 170 cm, 62 kg. Lõpetas 1971 Tallinna 10. kk-i ja 1978 näitejuhtimise erialal TPedI kultuuriteaduskonna, täiendas end võimlemisrühmajuhtide kursustel. Alustas iluvõimlemistreeninguid 8-aastaselt Kalevi LNSK-s Ilse Mikko juhendamisel. Võitis NL-i mv-tel iluvõimlemise rühmkavaga 1969 kulla ja 1970 hõbeda. Tuli 1977 rõngaharjutuses Eesti meistriks, mitmevõistluses sai mv-tel 1974 hõbeda. Msp (1969). Tegutses ka kohtunikuna (1996 rhv kat). Oli Iluvõimlemisföd-i presiidiumi liige ja 1995–2003 Võimlemisliidu asepresident. Kuulus a-st 1999 rühmvõimlemise rhv tehnilisse komisjoni. Töötas 1980–2000 Kalevi SK-s treenerina, a-st 1990 oli võimlemisklubi Piruett juhataja ja peatreener. Võimlemistreeneri 7. kutsetase (2004). Tema õpilased said rühmvõimlemise MM-il 2000 hõbeda, 2001 kulla, 2005 ja 2011 pronksi ning 1992 iluvõimlemise EM-il rühmkavaga 10. koha. 2009 tuli võimlemisklubi Piruett eliitrühm Rhv Võimlemisliidu klubide meistriks. Oli a-st 1995 Eesti Võimlemisliidu juhatuse liige ning 2007–13 rühmvõimlemise toimkonna ja a-st 2013 harrastusvõimlemise toimkonna juht. Oli a-st 2003 Rhv Rühmvõimlemise Föd-i (IFAGG) asepresident. Kuulus a-st 2004 EOK võimlemis- ja aeroobikatreenerite kutsekomisjoni, a-st 2006 Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti pearahakomisjoni ning a-st 2007 Tallinna Spordiliidu juhatusse. Oli a-st 2014 Eesti Spordiseltsi Kalev volikogu liige. Võimlemisliidu aasta treener 2005, 2009 ja 2011. Eestimaa spordihing 2015. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2000). Valgetähe V klassi teenetemärk (2006). Kalevi auliige (2001).
AUA, a-st 1976 M u h e l, Tiiu (10. IX 1953 Pärnu – 11. VIII 2018 Pärnu), vibulaskur. 172 cm. Lõpetas 1971 Pärnu 4. kk-i ja 1977 Jerevani KKI. Vibulasketreeninguid alustas 1967 Pärnu Dünamo Tammiste lasketiirus Aksel Randmeri ja Olev Haidaku juhendamisel. Kuulus 1972–75 Eesti koondisse. Sai 1972 NL-i juunioride mv-tel indiv hõbeda. Võitis 1970–72 Eesti noorte ja juunioride mv-tel medaleid. Suurmeister (1972). Töötas 1976–85 vibulasketreenerina, sh 1982–85 Pärnu Jõu SK-s. Oli 1985–87 Pärnu Jõu SK direktor.
AUDOVA, a-ni 1961 S o o p a l u, Aino (15. VII 1937 Tartu), ujuja, treener ja kehalise kasvatuse õpetaja. 172 cm, 58 kg. Lõpetas 1956 Tartu 1. kk-i ja 1960 TRÜ KKT. Alustas ujumist 1952 Tartu SK-s Voldemar Hünersoni juhendamisel. 2-kordne Eesti meister rinnuliujumises (1954, 1959). 1958 NL-i aü-te spartakiaadi kuld 4 × 100 m kombineeritud teateujumises. Ületanud 3 korral Eesti rekordit, sh 2 korral teateujumises. Parim tulemus 200 m rinnuliujumises 3.06,4 (1959). Kuulunud 1954–59 Eesti koondisse. Osalenud meisterujumise EM-il. Kalevlane. Töötas 1960–82 Pärnu LNSK-s ujumistreeneri ja õppealajuhatajana. Nimekaim õpilane Anne Tohver. Olnud 1983–87 Pärnu 2. kk-i ujula metoodik, 1988–92 Pärnu 6. kk-i kehalise kasvatuse õpetaja ja hiljem taastusravikeskuse Estonia massöör. Oli 1973–76 tegev Ujumisföd-i presiidiumis. B:Eesti ujumise lugu. Tln, 2017, lk 381–385.
AUG, Andrus (22. V 1972 Jõgeva), jalgrattur. 190 cm, 84 kg. Lõpetanud Jõgeva kk-i. Alustas jalgrattatreeninguid 1985 Kuremaal Ardi Väljaaru juhendamisel. 2004 Ateena OM-il ja 1993 MM-il ühisstardist sõidus katkestas, 1990 tuli juunioride MM-il 49. kohale. Võitis NL-i juunioride mv-tel kriteeriumisõidus 1990 kulla ja 1989 pronksi ning meeskonnasõidus 1989 hõbeda. Tulnud indiv 1996 ühisstardist, 2006 mitmepäevasõidus, 2001 ja 2008 kriteeriumisõidus ning meesk 1993 68 km maanteesõidus ja 2010 mitmepäevasõidus Eesti meistriks. 7-kordne Eesti noortemeister maantee- ja trekisõidus. Msp (1989). Võistelnud Prantsusmaa, Norra, Horvaatia, Soome ja Itaalia klubides, profina 2001–07 Itaalias (klubid Amore e Vita, De Nardi, Domina Vacanze, Fassa Bortolo, Aqua & Sapone, Ceramica Flaminia). Saanud profikarjääri jooksul 23 võitu. Olnud 2011–19 Cycling Pro OÜ juhatuse liige. Töötanud OÜ-s Osmo Baltic.
AULE, Eduard Georg (28. XII 1878 Kabala, Viljandimaa – 7. III 1947 Goslar, Saksamaa), sporditegelane. Lõpetas Tartu reaalkooli ja 1902 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna. Alustas sportimist 1909 Tartu Taaras, hiljem kuulus Tallinna Kalevisse. Harrastas pms tennist, oli tegev Tallinnas ja Tartus tenniseväljakute rajamisel. 1923–40 EOK laekur. Oli Ajutise Maanõukogu ja Asutava Kogu liige, 1919 toitlusminister, 1921–25 Eesti Panga president, hiljem kuulus mitme panga juhatusse. Läks 1941 Saksamaale, 1942–44 töötas Tallinnas Eesti Omavalitsuse majandus- ja rahandusdirektooriumis. 1944 lahkus uuesti Eestist. 5. VI 1992 maeti A., tema abikaasa Aline (Noorte Naiste Kristliku Ühingu esinaine) ja poja Ilmari põrm Tallinna Rahumäe kalmistule.
AULE, Endel (21. XII 1926 Sürgavere v, Viljandimaa – 13. V 1989 Tallinn), kergejõustikustatistik ja spordiajaloolane. Õppis Viljandi maakonna poeglaste gümn-i, mobiliseeriti 1944 Saksa sõjaväkke, oli 5 aastat sõjavangilaagreis. Lõpetas 1966 bibliograafina TRÜ. Töötas üle 20 aasta raamatukaupluses Lugemisvara (sh laojuhataja ja direktorina), a-st 1976 Raamatukaubastus. Kergejõustikustatistikuna keskendus Euroopa riikide rekordi- ja edetabelite pidamisele. Oli Spordilehe ja Kehakultuuri kaastööline.
MIKK, a-ni 1960 A u l e, Reet (3. XI 1933 Tallinn – 7. IX 2011 Tallinn), vehkleja ja vehklemistreener. 161 cm, 55 kg. Lõpetas 1952 Tallinna 7. kk-i ja 1956 TRÜ KKT. Vehklemist hakkas harrastama 1950 Kalevis Aita Puistama juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Evald Mäepalu ja Uno Valdre (1952–56, TRÜ-s) ning Ilmar Puistama (1956–60). Kuulus 1954–59 Eesti floretikoondisse. Eesti naiskonnas 1954 NL-i mv-tel 3. ja 1959 rahvaste spartakiaadil 4. koht. Tuli 1958–59 naisk Eesti meistriks ning sai 1959 indiv hõbeda. Töötas 1956–63 Tallinna Keskraj-i LNSK-s ja 1963–66 NSK-s vehklemistreenerina, 1966–84 oli Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis kasvataja ja kehalise kasvatuse õpetaja.
AULE, Rein (14. II 1945 Lihula), spordipedagoog. Lõpetas 1963 Lihula kk-i ja 1970 TRÜ KKT. Sportima hakkas keskkoolis, õhutajaks õpetaja Luigi Koik. Treenis Hans Torimi juhendamisel. Tulnud kergejõustiklasena Leningradi obl-i ja sõjaväeringkonna meistriks. Töötanud a-st 1970 TÜ-s, algul kergejõustikukateedris, hiljem kergejõustikulektoraadis ja spordikeskuses õppejõuna, olnud TÜ KKT kergejõustikuõpetaja ja KKT kasvatustöö prodekaan. Kirjutanud teaduslikke ja metoodilisi artikleid, osalenud õppevahendite koostamises. Kuulunud ÜSK juhatusse ja Tartu linna kergejõustikusektsiooni eestseisusse, olnud Tartus korraldatud suuremate kergejõustikuvõistluste peakohtunik. Tegutsenud a-st 1970 ka TÜ Akadeemilises Spordiklubis kergejõustikutreenerina. Õpilasi: Kalev Külv, Toivo Moorast, Aleksander Tammert, Lea Vahter, Ljubov Krõlova. Kergejõustikukohtunikuna tegutsenud a-st 1963 (rahvuslik A-kat, inspektor). Avaldanud a-st 1975 87 publikatsiooni. A-st 2019 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2014). – Abikaasa Saime A., a-ni 1980 K õ n n (8. VI 1954 Kärla kn, Kingissepa raj), kergejõustiklane ja spordipedagoog, võitnud Eesti mv-tel 1973–79 kuulitõukes 1 kulla (sisemv-tel), 2 (1) hõbedat ja 4 (2) pronksi ning kettaheites 4 pronksi. Kuulunud Eesti koondisse. Töötanud Miina Härma gümn-s kehalise kasvatuse õpetajana.
AULIK, a-ni 1963 B e ž a n i t s k i, Kiira (18. III 1940 Tallinn), korvpallur ja sporditegelane, Viido A-u abikaasa. 168 cm. Lõpetas 1958 Lydia Koidula nim Pärnu 2. kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Oli 4-kordne Pärnu noortemeister suusatamises ning linna rekordiomanik harilikel ratastel lendstardist sõidus. Korvpalli hakkas mängima Kalju Sooväli juhendamisel. 1958 NL-i noortekoondise knd. Mängis 1958–62 TRÜ naiskonnas (treener Edgar Naarits) ja 1963–68 Tallinna Dünamo naiskonnas (treener Märt Sepik). Tulnud 1961 Eesti meistriks, saanud mv-tel 1959 ja 1966 hõbeda ning 1958 ja 1964 pronksi, 1960 olnud karikavõitja. Töötanud 1962–63 Rakveres ja 1963–66 Tallinna Keskraj-i LNSK-s korvpallitreenerina, 1968–84 Vab Õpetajate Täiendusinst-s kehalise kasvatuse kabineti treeneri-instruktorina ning 1984–90 vab spordikoolis ja 1990–96 ESG-s vanemtreenerina. Tegutsenud 1970–95 korvpallisekretärina (1970 vab kat). Kuulunud 1968–95 Korvpalliliidu juhatusse, treenerite nõukokku ja noortekomisjoni. – Poeg Sven A. (9. V 1965 Tallinn) on tegutsenud korvpallikohtunikuna (vab kat).
AULIK, Viido (24. II 1933 Tallinn – 25. XI 1991 Tallinn), korv- ja käsipallikohtunik, Kiira A-u abikaasa. Lõpetas 1951 Tallinna 22. kk-i ja 1956 metsamelioraatorina EPA. Kooliaastatel harrastas sportmänge. 1955–84 tegutses korvpallis ja käsipallis vab kat väljakukohtunikuna. Oli 1958–64 Jõu sportmängude instruktor ja a-st 1966 Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi osakonnajuhataja.
AULING, Raimond (28. XII 1920 Tartu – 21. III 1979 Tartu), ujuja. Lõpetas 1941 Tartu 5. kk-i ja 1950 juristina TRÜ. Õigusteaduste knd (1953). Harrastas ujumist ja veepalli Tartu Veespordiklubis ja Kalevis. Punaarmeesse mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast. Võitis Eesti mv-tel ujumises ja veepallis medaleid (1938–40, 1945), oli 2 korral teateujumises Eesti rekordi püstitanud meeskonnas. Kuulus 1937–40 ja 1945 Eesti koondisse. Parimad vabaujumise tulemused: 100 m 1.08,5 (1939), 200 m 2.44,9 (1939). Oli 1953–64 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri vanemõpetaja (dots), 1964–79 ENSV Rkl Ajalooarhiivi direktor. Kuulus 1959–70 Ujumisföd-i presiidiumi. Tegutses ujumiskohtunikuna (1961 ülel kat).
AUMERE, a-ni 1935 A n t o n, Harry (13. II 1917 Tallinn – 8. II 1987 Tallinn), kergejõustiklane ja treener. 177 cm, 75–77 kg. Õppis 1931–36 Tallinna Tehnikumis, hiljem Konservatooriumis. Kergejõustikutreeninguid alustas 1932 Kalevis, teda juhendasid Aleksander Paluvere, Ruudi Toomsalu jmt. Oli 1934–35 5 korral TKSÜ meister sprindis, kuulus ühingu juhatusse. Tuli 1940 100 m jooksus ja 1936–40 Kalevi meeskonnas 5 korral teatejooksudes Eesti meistriks. Võitis 1939 Eesti mängudel 200 m-s esikoha. Kuulus 4 × 100 m teatejooksus 2 korral Eesti rekordi püstitanud meeskonda ja 7 korral Eesti koondisse. Isiklikke rekordeid:100 m 11,0 (1940), 200 m 22,6 (1939), kaugushüpe 6.78 (1938). Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Oli 1945 Kalevi kesknõukogu instruktor, 1946–47 ENSV Spordikomitee kergejõustikutreener ja 1947–54 Tallinna 1. kk-s kehalise kasvatuse õpetaja. Põhitöö kõrval juhendas a-st 1945 Tallinna Kalevi kergejõustiklaste treeninguid, oli 1954–71 ühingu spordi- ja kergejõustikukoolis koosseisuline treener. Õpilasi: Liivia Härsing, Eugenia ja Marion Piisang, Salme Tornius, Helve Karilaid, Helja Sikka, Uno Liiv, Endel Küllik. Pärast puusaliigese operatsiooni loobus 1971 treeneriametist ja töötas trammijuhina. Kalevi auliige (1963).
AUN, a-ni 1963 R u u b e l, a-st 1998 O v i i r, Ebe-Kai (6. III 1944 Tartu), spordipedagoog, olnud abielus Rein A-ga, Martin A-a ema. Lõpetas 1962 Viljandi 2. kk-i ja 1967 TRÜ KKT. Hakkas Viljandi SK-s Jelizaveta Ranna õhutusel tegelema sport- ja iluvõimlemisega. Olnud 1967–71 Tartu LNSK-s ja 1973–80 Tallinna Tööjõureservide võimlemiskoolis ning 1977–80 ENSV Spordikomitees vanemtreener, 1980–84 Tallinna Linnahallis spordiosakonna juhataja. Hiljem tegutsenud Soomes Espoos tervisekasvatuse ja spordiõpetajana. 1973–80 Sportvõimlemisföd-i presiidiumi liige.
AUN, Martin (10. II 1964 Tartu), jalgrattur, Ebe-Kai ja Rein A-a poeg. 177 cm, 63 kg. Lõpetas 1982 Tallinna 2. kk-i ja õppis 1986–88 TRÜ KKT-s. Hakkas sportima õpetaja Aleksander Priki juhendamisel, harrastas Arne Laose suunamisel korvpalli ja isa eeskujul kergejõustikku. Tulnud korvpallis Üllar Kerde käe all Eesti noortemeistriks. Jalgrattatreeninguid alustas 1977 Tallinna Mereraj-i SK-s Rein ja Helvi Roosi juhendamisel. Võitis 1980 NL-i noortemv-tel kriteeriumisõidus pronksi ja 1982 NL-i juunioride mv-tel ühisstardist sõidus hõbeda. Msp (krossis ja trekil 1981, maanteel 1982). Tuli 1992 elukutseliste MM-il maanteesõidus 87. kohale. 1993 mägirataste MM-il katkestas ja sai EM-il 50. ning Monaco esinduses Euroopa väikeriikide mängudel ühisstardist sõidus 2. koha. 1992 USA lahtistel mv-tel Subaru meeskonnas esikohavõitjaid. Kuulunud 1982 NL-i juunioride koondisse, 1982–84 ja 1992–93 Eesti koondisse. Võistelnud ka Monaco (1990–94), Prantsusmaa ja Soome klubides. Töötanud 1985–86 Tööjõureservides treenerina ning 1986–88 Ääsmäe koolis õpetaja ja spordimetoodikuna. Olnud firma Vaibamaailm juhataja. 2012–17 Orhideepesa OÜ, 2017–19 Martin Estbygg OÜ ja a-st 2019 Furus Luxury Boat OÜ juhatuse liige.
AUN, Rein (5. X 1940 Tallinn – 11. III 1995 Tallinn), kergejõustiklane. Oli abielus Ebe-Kai A-ga, Martin A-a isa. 189 cm, 87–89 kg. Lõpetas 1960 Tallinna 18. kk-i ja 1969 TRÜ KKT. Kergejõustikutreeninguid alustas 1955 Spartakis Vladimir Žulini õpilasena, sügisel 1960 jätkas TRÜ-s Fred Kudu juhendamisel. Lemmikala – kümnevõistlusega – hakkas tegelema 1957 Lastestaadionil Uno Palu rändkarika võitjana, püstitas 1959 NL-i noorterekordi. Võitis 1964 Tōkyō OM-il hõbeda, 1968 México OM-il katkestas. Sai EM-il 1966 5. koha. NL-i mv-tel sai 1967 ja 1968 kulla, 1964 hõbeda ning NL-i sisemv-tel 1964 kuuevõistluses hõbeda. Oli 1962 ja 1964 NL-i üliõpilasmeister (ka teatejooksus). Tuli 1960 kaugushüppes, 1961 kümnevõistluses, 1964 kõrgushüppes (hallis), 1964 ja 1966 kuuevõistluses (hallis) ning 5 korral (1965–69) teatejooksudes Eesti meistriks. Püstitas 1968 viievõistluses maailma tipptulemuse 4079 p (7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5), kümnevõistluses 1964 Eesti rekordid 7813 p ja 7842 p ning México OM-i künnisel NL-i rekordid 7979 p ja 8026 p (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6). Kuulus 5 hooajal (1964–68) maailma edetabeli esikümnesse (4.–7.). Oli 1967 NL-i kergejõustiku aasta laureaat, valiti ka NL-i kümnevõistluskoondise kapteniks. Võistles 11 korda NL-i koondises (1964–70) ja 16 korda Eesti koondises (1959–71). Startis 49 kümnevõistlusel, lõpetas neist 43. Msp (1960), suurmeister (1967), Kalevi auliige (1964). Sai korvpallis 1972 Eesti mv-tel Harju KEK-i meeskonnas pronksi. Töötas Kalevis, KSMK-s, Tööjõureservides ja Schnelli kergejõustikuklubis treenerina, Kergejõustikuliidu peasekretärina (1991–92) ja Tallinna Sadamas administraatorina. Tema nimekaim kümnevõistlejast hoolealune oli Sven Reintak. Oli kümnevõistlusklubi Dekatlon asutajaid ja president. Maetud Tallinna Liiva kalmistule. B: E. Teemägi. Spordimehe saatus. Tln, 1973, lk 7–51; Spordi kuulsuseks 2. [Koostanud P. Kivine] Tln, 1979, lk 49–83; Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984, lk 99–103; E. Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. Tln, 2003, lk 49–54, 154–159, 178–179; Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp] Tln, 2010, lk 118–125; V. Maksimov. Rein Aun. Kuuekümnendate kuningas. Tln, 2015.
AUNAPU, Leonid (10. VII 1942 Leningradi obl), lauatennisist ja sporditegelane. Lõpetas 1959 Tallinna 2. kk-i ja 1968 TPedI KKT. Lauatennisetreeninguid alustas 1950. a-te alguses Spartakis Raimond Sepa juhendamisel. NL-i noortemv-tel 1959 poeglaste paarismängus ja meesk pronks. Võitnud 1959–60 Tööjõureservide võistkonnas ja 1968 Kalevi meeskonnas Eesti võistk mv-d, saanud mv-tel üksikmängus 1961 hõbeda ja 1969 pronksi, meespaarismängus 1961 kulla, 1960 hõbeda ja 1968–69 pronksi ning segapaarismängus 1961 hõbeda. Tulnud 1962–66 Valgevene meistriks. Kuulunud 1966–68 Eesti ja 1962–66 Valgevene koondisse. Esindanud spordiühinguid Spartak, Tööjõureservid ja Kalev. Olnud 1967–69 Tallinna Kalinini raj-i SK treener, 1987–91 ENSV Spordikomitee välissuhete osakonna juhataja asetäitja, 1992–2000 Tallinna Linnahalli jäähalli juhataja ja hiljem OÜ TTÜ Sport hooldusmeister.
AUNIN, Heino-Karl (8. I 1935 Valga – 2. V 2010 Tallinn), võrkpallur, sulgpallur ja spordipedagoog. 179 cm, 76 kg. Lõpetas 1953 Valga 1. kk-i, 1958 geoloogina TRÜ ja 1962 kaugõppes TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1970). Hakkas sportima Valgas Vladimir Potsepa ja Kalju Arbeiteri juhendamisel. Sai võrkpallis TRÜ meeskonnas Eesti mv-tel 1956 hõbeda ja 1961 pronksi. Tuli 3 korda Eesti meistriks sulgpallis: 1966 ja 1967 segapaarismängus ja 1971 meespaarismängus. Oli 1975 Tallinna Kalevi ja 1975–97 TPedI võrkpallimeeskonna treener (1975 Eesti meister). 1970. a-il Võrkpalliföd-i treenerite nõukogu esimees. Töötas 1961–74 õppejõuna TRÜ-s, 1974–97 TPedI/TPÜ sportmängude ja kergejõustiku kateedris (dots, 1980) ning 1997–2000 TÜ Spordikeskuses. Avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes. T: Sport igaühele (1983, autoreid), Teadmisi sportimisest (1988, autoreid).
AUNROOS, Aavo (26. V 1947 Tallinn), sporditegelane. 170 cm, 70 kg. Lõpetas 1966 Tallinna 1. kk-i ja 1970 TPedI KKT. Hakkas sportima õpetaja Helmut Multeri õhutusel, treenis Tallinna Mereraj-i SK-s Valdur Tammingu korvpallirühmas. Mängis 1966–70 Norma, TPedI ja Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi meeskonnas käsipalli, kuulunud 1969–70 4 korda Eesti koondisse. Olnud 1970 Eesti mv-tel pronksi võitjaid. Tegutsenud 1970–78 käsipallikohtunikuna (vab kat), olnud Tallinna Kalinini raj-i LNSK ja Norma treener, 1972–78 ENSV Spordikomitees käsipalli vanemtreener, 1978–86 Kalevi kesknõukogu sportmängude osakonna juhataja, 1986–88 ühingu Autom kesknõukogu esimehe asetäitja, 1988–91 ENSV Spordikomitee ja Eesti Spordiameti Spordivalitsuse juhataja, 1991–95 ESK peaspetsialist ja 1995–2018 Pirita Velodroomi/Pirita Spordikeskuse direktor. Pirita aasta inimene 2004. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2017).
PASS, a-st 2023 A u r i o l, Roman (15. V 1984 Rakvere), saalihokimängija. 171 cm. 6-aastaselt läks perega Soome elama, saalihokiga hakkas tegelema Tampere Gunnersis. Hiljem kuulunud ka Rootsi ja a-st 2008 Šveitsi klubidesse. Mänginud 2002–22 rekordiliselt 114 mängu Eesti koondises, sh olnud a-st 2012 kapten. Saanud MM-il A-divisjonis 2010 7., 2008, 2014, 2016 ja 2021 8., 2012 ja 2022 9., 2018 10. ning B-divisjonis 2006 1. (kokku 11.), 2004 2. (12.) ja 2002 4. (12.) koha. Eesti parim saalihokimängija 2012. Tegutsenud 2021 Šveitsi klubi Unihockey Mittelland peatreenerina ja hiljem Unihockey Basel Regio abitreenerina. A-st 2023 Prantsusmaa meeste koondise peatreener. Töötanud a-st 2013 meditsiiniteenuseid pakkuva ettevõtte Novocure müügiosakonnas.
AVEKUKK, a-ni 1935 A u r v e k u k k, Rudolf (3. I 1914 Haapsalu – 27. X 1987 Tallinn), kergejõustiklane ja spordipedagoog. Lõpetas 1933 Läänemaa ühisgümn-i, õppis 1936–39 TÜ majandusteaduskonnas. Harrastas kergejõustikku, oli mitmekordne Läänemaa meister ja rekordiomanik. Isiklikke rekordeid: 100 m 11,2, 200 m 23,6, kaugus 6.52. Töötas Eesti Panga Haapsalu osakonnas. Punaarmeesse mobiliseerituna osales II maailmasõjas. A-st 1946 oli üle 30 aasta Tallinna 10. kk-i ja 28. mittetäieliku kk-i kehalise ja sõjalise kasvatuse õpetaja.
AUS, Lauri (4. XI 1970 Tartu – 20. VII 2003 Matjama, Vara v, Tartumaa), jalgrattur. 179 cm, 73 kg. Õppis Kuremaa tehnikumis. Jalgrattasõidutreeninguid alustas 1981 Kuremaal Kalev Raudsepa juhendamisel. OM-il 1992 Barcelonas ühisstardist sõidus (194 km) 5. ja 1996 Atlantas (221,85 km) 36. koht, 2000 Sydneys katkestas, eraldistardist sai 32. koha. MM-il 1997 ühisstardist sõidus 7. ja eraldistardist 17., 1998 ühisstardist 15. ja eraldistardist 20. ning 2001 ühisstardist 77. koht. Tuli 1988–2000 10 korral Eesti meistriks maanteesõidus (sh 8 korral indiv) ja 1991 Leedu meistriks kriteeriumisõidus. Msp (1989). Eesti parim jalgrattur 1992. Võistles profimeeskondades: Mutuelle de Seine-et-Marne (1995–96), Casino-Ag2r Prévoyance (1996–2000), Ag2r Prévoyance (2000–03). 1997 lõpetas iseseisva Eesti esimese ratturina Tour de France'i velotuuri (124. koht). 1997 tõusis maailma jalgratturite reitingus 38. kohalt 19-ndale. Saavutas profina 11 võitu. Kuulus Jõgeva Kalju ja jalgrattakeskuse Centrum liikmeskonda. Hukkus liiklusõnnetuses. A-st 2004 korraldab klubi CFC Tallinnas tema mälestusvõistlust. Rkl spordi elutööpreemia (2003, postuumselt). Maetud Tartu Raadi kalmistule. B: T. Lääne. Katkenud võidusõit. Tln, 2005.
AUSEN, Alfred (11. II 1942 Ljada raj, Leningradi obl – 27. II 2004 Tartu), aerutaja ja treener. 180 cm, 84 kg. Lõpetas 1961 Tartu 3. kk-i, õppis 1971–80 TRÜ KKT-s. Alustas sportimist 1954 Tartu 1. kk-s Endel Arandi ja spordikoolis Meinhard Puki juhendamisel. Aerutamisega hakkas tegelema 1956 Emajõel Indrek Tuule treeningurühmas. Võitis NL-i mv-tel 1964 kahekanuul 10 000 m-s ja 1968 ühekanuul 4 x 500 m teatesõidus pronksi. 5-kordne Dünamo ülel meister, 10-kordne Baltimaade meister, 1976 NL-i maaspordiühingute mv-te pronks. Sai 1958 ja 1959 NL-i noortemv-tel pronksi. Tuli 1958–76 25 korda aerutamises Eesti meistriks: 7 korda ühekanuul (1966 – 1000 m, 1967 – 10 000 m, 1968 – 1000 m, 1969 – 1000 ja 10 000 m, 1970 – 1000 ja 10 000 m), 11 korda kahekanuul ning 7 korda teatesõidus. 1968 Armeenia meister. Suurmeister (1968). Töötas aerutamistreenerina (Dünamos (1971–80) ja Jõus) ning vetelpäästjana. Oli Eesti Aerutamisföd-i presiidiumis. B:Eesti aerutamise lugu. Trt, 2005, lk 174–185.
ARRO, abielus A u s i n, Maire (29. V 1973 Paide), laskur. Lõpetas 1991 Paide 1. kk-i ja 1995 toiduainete tehnoloogina Õisu tehnikumi. Lasketreeninguid alustas 1984 Rein Valdru juhendamisel. Tulnud 1990–2008 Järvamaa Laskurklubi naiskonnas 12 korda Eesti meistriks (saanud mv-tel ka indiv 3 hõbedat ja 3 pronksi ning naiskonnas 8 hõbedat ja 3 pronksi). Kuulunud 1992–94 spordi- ja õhupüstoliharjutustes 4 Eesti rekordit püstitanud naiskonda. Isiklikke rekordeid: õhupüstolist 40 lasku 382 (1992), spordipüstolist 30 + 30 lasku 576 (1988), standardpüstolist 563 (1992). Msp (1989). Olnud Paide kaupluse A ja O Saldus juhataja.
AUSMAN, Madis (21. X 1972 Tallinn), purjetaja ja kohtunik. 180 cm, 90 kg. Lõpetas 1991 Tallinna 42. kk-i. Purjetamist hakkas harrastama 1982 Lembit Mõtliku juhendamisel. Saanud EM-il 2004 Draakon klassis 29. koha. Tulnud 2011 Match Race-klassis Eesti meistriks. A-st 2010 tegutsenud ka kohtunikuna (rhv kat võistlusjuht), osalenud 2016 Rio de Janeiro OM-il. Olnud 2013 Tallinnas toimunud Finn-klassi MM-i peavõistlusjuht. Kuulunud Eesti Jahtklubide Liidu avamere komisjoni (2009–10) ja võistlusametnike komisjoni (a-st 2012). Eesti Jahtklubide Liidu aasta võistlusametnik 2010, 2013, 2016 ja 2019. A-st 2018 Eesti Purjetamise Liiga juhatuse liige ning a-st 2021 Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär ja tegevjuht. A-st 2003 OÜ Neverland juhatuse liige. – Tütar Helen A. (18. I 2002), purjetaja, tulnud 3 korral (2013–15) Optimistil ning 1 korra klassides RS Feva (2016) ja 29er (2019) Eesti meistriks.
AUSMEES, Rein (5. VI 1957 Tallinn), aikidotreener ja sporditegelane. Lõpetas 1977 laeva külmutusseadmete tehniku-mehaanikuna Tallinna Kalatööstusliku Merekooli, 2001 Eesti Mereakadeemia laevamehaanikateaduskonna ja 2010 haridusteaduse magistrina TTÜ. Olnud Eestis aikidoliikumise algataja ja populariseerija. A-st 1990 Tallinna Aikidoklubi - Taikikai treener (6. kutsetase, 2012) ja juhatuse liige. Olnud 2008–18 EOK ju-jutsu, wushu ja aikido treenerite kutsekomisjoni aseesimees ning 2018–21 aikido treenerite kutsekomisjoni ja a-st 2021 hindamiskomisjoni liige. A-st 2009 Budoföd-i juhatuse liige. Töötanud 2001–12 Eesti Mereakadeemia merekooli direktorina. A-st 2019 Eesti Laevamehaanikute Liidu juhatuse liige.
AUSMEES, Uno (27. I 1930 Juuru v, Harjumaa – 4. I 2008 Tartu), sporditegelane. Lõpetas 1949 Rapla kk-i ja 1954 EPA metsandusteaduskonna. Tehnikaknd (1966). Sportima hakkas Hans Makuse innustusel, treenis Ruudi Toomsalu juhendamisel. Tuli 1947–49 kergejõustikus mitu korda Harjumaa ja Eesti Spartaki noortemeistriks, lemmikala oli kiirjooks. Töötas 1954–92 EPA õppejõuna (a-st 1970 dots), oli kateedrijuhataja ja prodekaan; a-st 1994 Eesti Merehariduskeskuse Ametikooli Tartu filiaali juhataja. 1948–49 Harjumaa Koolinoorte Sportlike Ürituste Nõukogu esimees. Üliõpilasena juhtis 1951–52 ÜSK kergejõustikusektsiooni tegevust. Oli Kergejõustikuföd-i kauaaegne eestvedaja: 1964–79 esimees, 1961–64 ja 1979–84 aseesimees. Avaldas Kehakultuuris ja Spordilehes kergejõustikukirjutisi. ENSV tnl sporditegelane (1975), Kergejõustikuliidu auliige (1990).
AUSPERE, Guido-Voldemar (29. XI 1926 Valga – 6. I 2005 Viljandi), ratsaspordikohtunik. Hakkas 1939 Sindis Jüri Kulleri juhendamisel harrastama ujumist. Kuulus Eesti Leegioni ja oli hiljem sõjavangide laagris. Ratsaspordikohtunikuna tegutses üle 40 aasta (1967 ülel kat), osales 1981 kohtunikuna EM-il. Tegutses Viljandi ratsaspordi juhtivorganites ning oli Viljandi raj-i kolhoosi Sirp ja Vasar kehakultuurikollektiivi esimees. Jõu liige.
AUSTA, Caspar (28. I 1982 Elva), jalgrattur ja treener. 183 cm, 68 kg. Õppis 1989–99 Elva gümn-s, lõpetas 2001 Audentese spordigümn-i Otepää filiaali. Alustas jalgrattasõidutreeninguid 1992 Jüri Kalmuse ja Arno Lääne juhendamisel. Võitnud EM-il 2009 mägirataste maastikumaratonis pronksi. Saanud maastikusõidus U-23 MM-il 2004 34., EM-il 2007 43., MM-il 2005 60., 2006 51., 2007 89., 2009 76. ja 2012 45. ning 2005 võistkonnavõistluses 12. koha. Maanteesõidus ühisstardist sõidus juunioride MM-il 2000 16., U-23 MM-il 2002 92. ja U-23 EM-il 2004 30. koht. Sai 2000 noorte Rahutuuril kokkuvõttes 6. koha ja võitis 3 etappi. Tulnud 2003–18 maantee- ja maastikusõidus, krossis ja trekisõidus kokku 26 korda Eesti meistriks. Tegutsenud 2013–18 Tartu spordiklubi My Fitness spinningutreenerina ja a-st 2012 TÜ Akadeemilises Spordiklubis jalgrattatreenerina. Õpilasi: Madis Mihkels. A-st 2020 Austa Rattaklubi juhatuse liige.
AVAMERE, Marek (26. I 1970 Pärnu), sõudja. 191 cm, 90 kg. Lõpetas 1988 mööblitisleri erialal Pärnu 13. kutsekk-i. Sõudetreeninguid alustas 1984 Kaido Siimu juhendamisel, 1989 läks Matti Killingu treeningurühma. Saanud 1992 Barcelona OM-il roolijata neljapaadil 14. koha. Noorte MM-il 1987 roolijaga neljapaadil 7. ja 1988 kaheksapaadil 4. koht. 1987–88 NL-i noortemv-tel nelja- ja kaheksapaadil kuld, kahepaadil hõbe ja pronks ning 1990 NL-i juunioride mv-tel kahepaadil pronks. Tulnud 12 korda Eesti meistriks: 1989 roolijaga kahepaadil, 1992–93 roolijata neljapaadil, 1986, 1989 ja 1991–93 roolijaga neljapaadil ning 1989 ja 1991–93 kaheksapaadil. Eesti parim noorsõudja 1986. Töötanud OÜ-s Rapijata autojuhina.
AVAMERI, Airi (18. II 1998 Narva), lauatennisist. Lõpetas 2017 Narva Eesti gümn-i ja 2022 TÜ õigusteaduskonna. Lauatennist hakkas harrastama Vladimir Ketško käe all, hiljem treeninud ka Roman Vassiljevi, Aleksandr Smirnovi, Andras Turoczy ja Alexander Dauni juhendamisel. Saanud 2017 ja 2018 U-21 EM-il paarismängus 5. ning 2016 noorte EM-il üksikmängus 9. koha. Võitnud 2014–24 Eesti indiv mv-tel kokku 30 medalit: 13 kulda (sh 2016–20, 2022 üksikmängus), 7 hõbedat ja 10 pronksi. Tulnud 2013, 2017, 2018, 2019, 2023 ja 2024 naisk Eesti meistriks. Olnud üksikmängus 2014, 2016, 2017, 2019 ja 2021 Baltimaade meister. Kuulunud a-st 2015 Eesti koondisse, sh osalenud MM-il ja EM-il. Eesti parim naislauatennisist 2016–21.
AVASTE, Tarvo (4. X 1969 Tartu), orienteeruja ja treener. Lõpetas 1987 Nõo kk-i ja 1998 informaatikamagistrina TÜ. Orienteerumisega hakkas tegelema koolipäevil, treeninud Ira Saare juhendamisel. Kuulunud 1993–2003 Eesti koondisse. Võistelnud 5 korda MM-il, parimad tulemused lühirajal 15. (1997) ning teatejooksus 9. koht (1999, 2001); 2000 ja 2002 osalenud EM-il. Võitnud 1992 Balti mv-tel teatejooksus kulla. Saanud orienteerumise Eesti mv-tel 1992–2005 10 kulda, 8 hõbedat ja 5 pronksi. Olnud 2004–08 ja 2012–13 Eesti orienteerumisjooksu koondise treener-esindaja. Kuulunud 1998–99 Eesti Orienteerumisliidu juhatusse. Olnud 2012–23 OÜ Duncan juhatuse liige.
AVEKUKK, a-ni 1935 A u r v e k u k k, Rudolf (3. I 1914 Haapsalu – 27. X 1987 Tallinn), kergejõustiklane ja spordipedagoog. Lõpetas 1933 Läänemaa ühisgümn-i, õppis 1936–39 TÜ majandusteaduskonnas. Harrastas kergejõustikku, oli mitmekordne Läänemaa meister ja rekordiomanik. Isiklikke rekordeid: 100 m 11,2, 200 m 23,6, kaugus 6.52. Töötas Eesti Panga Haapsalu osakonnas. Punaarmeesse mobiliseerituna osales II maailmasõjas. A-st 1946 oli üle 30 aasta Tallinna 10. kk-i ja 28. mittetäieliku kk-i kehalise ja sõjalise kasvatuse õpetaja.
MAKSIMOV, a-st 1998 A v e r i n, Pavel (10. III 1967 Medvežjegorsk, Karjala), ujuja, Sergei M-i vend. 189 cm, 72 kg. Lõpetas 1983 Sillamäe tehnikumi. Ujumist hakkas harrastama 1977 Sillamäe SK-s Vladimir Uhhovi õpilasena. Treenis ka venna ja Ain Kaasiku juhendamisel. Olnud selili- ja teateujumises 4 korda suvistel mv-tel (1985–86) ja korra talvistel mv-tel (1985) Eesti meistreid. Läti meister seliliujumises (1987). Ületanud teateujumises 4 korral Eesti rekordi. Msp (1983). Võistles 1983–86 Eesti koondises. Kuulunud Kalevi liikmeskonda. Parimad tulemused seliliujumises: 25-m ujulas 100 m 59,4 ja 200 m 2.08,3 (1985); 50-m ujulas 100 m 1.00,15 ja 200 m 2.11,20 (1986). A-st 2003 Venemaal ühisettevõtte Bazis peadirektor.
AAVIK, Aarne, a-ni 1937 Arnold A v i k (8. IV 1906 Haapsalu – 16. IV 1987 Tallinn), purjetaja ja jääpurjetaja. Spordiga hakkas tegelema 1920 Haapsalus. Osales 1936 EM-il jääpurjetamises Jörn Scheeli soodimehena monotüüp XV klassis ja oli 1952 Helsingi OM-il NL-i purjetamismeeskonna varumees. 1947 kuulus aü-te ülel purjetamisvõistlustel Ernst Kuzmanovi võidukasse paatkonda. Võitis 1946–55 Eesti mv-tel purjetamises 2 kulda, 2 hõbedat ja 1 pronksi. Võistles ka avamerepurjetamises. Tegutses pool sajandit kohtunikuna (1956 jääpurjetamises ülel kat). Kuulus Purjespordisektsiooni juhtkonda (1949). Tallinna Jahtklubi sadamakapten (1948) ja auliige (1965). Töötas Vab Jahtklubi purjespordiosakonnas. Maetud Tallinna Metsakalmistule. T:Purjesport (1955, autoreid).
AVIKSOO, a-ni 1936 A v i k s o n, Heinrich (18. XII 1880 Tori v, Pärnumaa – 10. IV 1942 Sosva, Sverdlovski obl, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas Pärnu gümn-i. Võistelnud rattasõidus ja kergejõustikus. Oli Viljandi Tuleviku ja Vändra karskusseltsi Hallik spordiosakonna asutajaid ja esimene esimees. Töötas 1899–1909 algkooliõpetajana ja koolijuhatajana. Oli 1909–14 ajalehtede toimetaja ja Peterburi polütehnikumis raamatupidaja, 1919–24 Viru maavalitsuse liige, 1924–32 Maaomavalitsuste Liidu sekretär ja 1930–40 Rakvere linnapea. Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk (1936) ja Kotkaristi V klassi teenetemärk (1938). Arreteeriti 1941 ja hukati Sosva vangilaagris.
AVIKSOO, a-ni 1936 A v i k s o n, Heinrich (18. XII 1880 Tori v, Pärnumaa – 10. IV 1942 Sosva, Sverdlovski obl, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas Pärnu gümn-i. Võistelnud rattasõidus ja kergejõustikus. Oli Viljandi Tuleviku ja Vändra karskusseltsi Hallik spordiosakonna asutajaid ja esimene esimees. Töötas 1899–1909 algkooliõpetajana ja koolijuhatajana. Oli 1909–14 ajalehtede toimetaja ja Peterburi polütehnikumis raamatupidaja, 1919–24 Viru maavalitsuse liige, 1924–32 Maaomavalitsuste Liidu sekretär ja 1930–40 Rakvere linnapea. Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk (1936) ja Kotkaristi V klassi teenetemärk (1938). Arreteeriti 1941 ja hukati Sosva vangilaagris.
AVISTE, abielus L e e t m a, a-ni 1935 S o o n b e r g, Karin (26. V 1922 Rõngu v, Tartumaa – 18. III 1998 Eskilstuna, Rootsi), kergejõustiklane ja spordipedagoog. Lõpetas 1940 Tallinna 4. gümn-i ja 1944 TÜ KKI. Tuli 1939–44 sprindis, tõkkejooksus ja kaugushüppes indiv kokku 9 korral Eesti meistriks, võitis mv-tel lisaks 7 hõbedat ja 4 pronksi. Oli 1939–42 3 korral Eesti meistreid ka 4 × 100 m teatejooksus. Püstitas 1943 80 m tõkkejooksus Eesti rekordi 14,3. Isiklikke rekordeid: kaugus 5.06 (1940), 80 m tõkkejooks 13,9 (1940). Sai korvpallis 1943 Eesti mv-tel hõbeda. Läks 1944 Rootsi, töötas võimlemisõpetajana. Harrastas ka korvpalli ja juhendas 10 aastat Rootsi esindusnaiskonda.
PÜVI, 2006–14 B a r a k e, a-st 2017 A y a c h e, Grete (12. III 1982 Tallinn), ratsutaja. 166 cm, 52 kg. Lõpetas 2000 Tallinna 32. kk-i, õppinud EBS-is. Ratsasporti hakkas harrastama 1995 Vello Viira juhendamisel, hiljem on olnud treeneriteks Sirje Argus (1996–97), Konstantin Prohhorov (1998–99), Ellen Vatsel (2000–06), Udo Lange (2007–08), Monica Theodorescu (2009–10), Ike-Daniel Hahn (2011–13) ja Alexandre Ayache (a-st 2014). Saanud koolisõidus MM-il 2014 80. ja 2022 70. ning EM-il 2011 61., 2017 60., 2019 65. ja 2023 54. koha. Saanud Kesk-Euroopa liiga kokkuvõttes 2024 3. koha. Olnud MK etappidel Kesk-Euroopa liigas 2022 Brnos kahel korral 1., 2023 Pilisjaszfalus 1. ja 2., 2015 Lipicas 2., 2019 Brnos kahel korral 2., 2022 Lipicas kahel korral 2., 2017 Brnos 3., 2023 Lipicas 3. ja 2011 finaalvõistlusel Varssavis 3. ning jõudnud mitmel grand prix' võistlusel esikolmikusse. Tulnud 2006 Eesti meistriks ning 2007 Eesti sisemeistriks. Eesti parim koolisõitja 2007, 2011, 2012, 2014, 2022 ja 2023. A-st 2004 Ratsaklubi Black Stallion Equestrian Club ja a-st 2018 GAA Equestrian OÜ juhatuse liige.
