| 2021 | Käärikul lõppenud suusaorienteerumise tiitlivõistlused (MM, juunioride MM ja noorte EM) kujunesid võõrustajatele üliedukaks – koju jäeti 9 medalit: 4 kulda, 1 hõbe ja 4 pronksi. Täiskasvanute MM-i edukaim oli Daisy Kudre võites individuaalselt kaks kulda ja ühe hõbeda ning viimasel päeval sprinditeates koos Mattis Jaamaga pronksi. |
| 2021 | lõpetasid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) esikohaga Põhja-Soome teedel sõidetud ja esmakordselt MM-sarja kuulunud Arktika ralli. Eestlased võitsid kümnest kiiruskatsest pooled ja juhtisid võistlust algusest lõpuni. Ühtlasi ületas Ott Tänak MM-karjääri arvestades üheksanda piloodina tuhande punkti piiri (1002). |
| 2019 | kuulutasid Kultuuriministeerium ja EOK pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2019“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud. Laureaatideks said: Est-Trans Kaubaveod, SA Noored Olümpiale, Pafer (Paf.com), Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallink, Utilitas, Värska Vesi ning eraisikutena Are Altraja, Anti Kalle ja Neinar Seli. „Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja EOK poolt 2019. aastal ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. |
| 2016 | sündis Pirital peetud talisuplusfestivalil uus Eesti rekord 4 x 25 m vabalt teateujumises. Ühekraadises vees läbisid Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Henri Reinsalu ja Tess Grossmann 100 meetrit koguajaga 53,00. Varasem rekord oli 54,45. |
| 2015 | võitis Tatjana Mannima Poolas 50 km pikkuse klassikatehnikas sõidetud Bieg Piastówi suusamaratoni ja tõusis FIS-i maratonide karikasarja liidriks. |
| 2010 | lõppesid Vancouveris XXI taliolümpiamängud, mille medaliriikide sekka mahtus tänu Kristina Šmigun-Vähi hõbemedalile ka Eesti. Sinimustvalge tõi lõputseremooniaks staadionile teist olümpiat järjest Šmigun-Vähi. |
| 2008 | püstitati Kuressaare spordihallis kaks Eesti sisetippmarki kergejõustikus. Rene Oruman sai 50 m tõkkejooksus ajaks 6,73 ja Ksenija Balta 50 m jooksus 6,35 sekundit. |
| 2003 | lõpetas Kristina Šmigun oma karjääri edukaima MM-i neljanda medalivõiduga, kui sai Val di Fiemmes 30 km vabatehnikasõidus venelannade Olga Zavjalova ja Jelena Buruhhina järel kolmanda koha. Kuld jäi 26,9, hõbe 11,6 sekundi kaugusele. Kokku sai Šmigun sellelt MM-ilt ühe kulla, kaks hõbedat ja ühe pronksi. |
| 1999 | võitis Andrus Veerpalu suusatamise tiitlivõistlustelt eesti meestest esimesena medali, lõpetades MM-il Ramsaus klassikatehnikas sõidetud 50 km soomlase Mika Myllylä järel teisena. Myllylä lõpuaeg oli 2:18.08,7, vahepeal korraks isegi juhtima pääsenud Veerpalul 2:18.40,5. Kolmanda koha hõivanud Mihhail Botvinov jäi eestlasest juba enam kui minuti kaugusele. Jaak Mae sai selles ajaloolises suusasõidus 18. koha, Raul Olle oli 36. ja Pavo Raudsepp 44. |
| 1998 | saavutas Indrek Pertelson esikoha judo MK-etapil Budapestis. |
| 1998 | lõpetasid Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton suusaorienteerumise juunioride MM-il Tuulas teatevõistluse pronksmedaliga. |
| 1993 | said esimest korda pärast 55-aastast vaheaega MM-võistlustel osalenud Eesti murdmaasuusatajad oma kõrgeima koha, kui MM-i viimasel päeval oli Elmo Kassin Faluni radadel 50 km vabatehnikasõidus 29. Korraldajatele rootslastele tõi selle MM-i ainsa medali Torgny Mogren, kes osutus maratoni kiireimaks. |
| 1988 | tõi Allar Levandi Eesti talisportlastele olümpiamängudelt kõigi aegade teise medali, kui oli Calgary mängudel individuaalses kahevõistluses kolmas. Hüpete järel neljandal kohal olnud Levandi suusatas end šveitslase Hippolyt Kempfi ja austerlase Klaus Sulzenbacheri järel pronksikohale. |
| 1988 | püstitas Eve Heikla Moskvas Eesti rekordi 50 m vabaujumises ajaga 27,10 sekundit. See tulemus jäi rekordiks 2000. aasta jaanuarikuuni. |
| 1987 | võitis Kaija Parve Lahtis peetud laskesuusatamise MM-il kulla N Liidu 3 x 5 km teatenaiskonna liikmena. Võitu aitasid sepistada Jelena Golovina ja Venera Tšernõšova. |
| 1981 | ujus Marina Trofimova Moskvas 100 m liblikujumises aja 1.03,79, mis jäi Eesti rekordiks enam kui 22 aastaks. |
| 1962 | peeti Helsingis võrkpallivõistlus Soome ja Eesti vahel. Eestlased võitsid 3:0. |
| 1960 | võitis nelja liiduvabariigi jäähokiturniiri Eesti meeskond Ukraina, Valgevene ja Leedu ees. |
| 1946 | lõppes Riia lähistel Kiši järvel esimene kaheksa linna matš jääpurjetamises ehk mitteametlikud N Liidu meistrivõistlused. Ühepunktilise eduga võitis meeskondlikult Tallinn Riia ja Taganrogi ees. |
| 1939 | otsustas Talispordiliit kehvade lumeolude tõttu ära jätta Eesti Talimängud ja pidada need 1940. aastal. Otsustati, et Sankt Moritzi taliolümpiale 1940 viiakse 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokimeeskond. |
| 1937 | õnnestus Vello Kaaristol esimesena teha Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises puhas töö - võita kõik kolm kuldmedalit. |
| 1934 | tuli esimeseks Eesti meistriks jäähokis Tallinna Kalev, kes finaalis alistas Akadeemilise Spordiklubi 3:0. |
| 1932 | saatis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses suur edu VS Spordi maadlejaid, kes võitsid kuus esikohta seitsmest. Täisedu rikkus ära August Neo ootamatu allajäämine Olaf Luigale. Esmakordselt tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann-Palusalu. |
| 1931 | selgitati Rakveres Eesti suusameistreid. 25 km distantsil võitis Theodor Andresson. Võistluste eelõhtul hukkus suusarajal proovisõitu tehes Eesti üks tugevamaid suusatajaid Artur Veborn. |
| 1928 | asutati Tallinnas jalgpalliselts Estonia, Eesti tugevaim klubi 1930. aastatel. |
| 1926 | osales Eesti kiiruisutaja Christfried Burmeister rahvusvahelistel võistlustel Helsingis, kuid pidi kõikidel distantsidel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige. Vaatamata sellele saavutas Burmeister mitmevõistluses neljanda koha ja pälvis 500 meetris 49,3-ga esikoha. Samal kuul oli Burmeister tulnud viiendat korda Eesti meistriks. |
| 1926 | andis Riias peetud raskejõustikumaavõistlus Eesti ja Läti vahel eestlastele võidu mõlemal rindel - poksis oldi paremad 24:23 ja tõstmises 17:13. |
| 1925 | selgus Eesti käsipallimeistrivõistlustel esimene meister – naiste võrkpallis sai esikoha Tallinna Flora naiskond. |
