| |   | 29.09. SÜNDINUD| 1926 | Kiivet, Uno | | 1928 | Agudin, Viktor | | 1931 | Jänes, Ülo-Heinrich | | 1942 | Jauk, Rein | | 1943 | Nõmmiste, Ants | | 1944 | Jõgi, Matti | | 1945 | Pind, Inge | | 1964 | Jürgenson, Marika | | 1965 | Toome, Ivar | | 1968 | Salu, Monika | | 1971 | Paeväli, Jaanus | | 1972 | Saue, Elo | | 1973 | Proovel, Toomas | | 1978 | Šiškov, Andrei | | 1981 | Kivi, Rein | | 1981 | Gulov, Leonid | | 1989 | Laanmäe, Tanel | | 1989 | Vagur, Andra | | 1993 | Romanenkov, Viktor | | 1993 | Alev, Alvar Johannes | 29.09. EESTI SPORDIAJALOOS  | 2019 | lõpetas vormelisõitja Jüri Vips (Hitech GP) võidukalt debüüthooaja vormel-3 sarjas, kui võitis Sotšis toimunud viimase etapi teise sõidu. Üldkokkuvõttes lõpetas hooaja jooksul kolm sõiduvõitu saanud Vips aasta 4. kohaga. | | 2019 | tuli Eesti motokrossi meeskond (Harri Kullas, Tanel Leok ja Priit Rätsep) Hollandis Asseni krossirajal toimunud Rahvuste krossil 34 meeskonna seas neljandaks. | | 2018 | mängis Anett Kontaveit neljandat korda oma karjääri jooksul WTA turniiri finaalis, kui astus Hiinas Wuhanis peetud Premier 5 kategooria turniiri esikohamängus vastu Irina Sobolenkole (Valgevene). Elu teist WTA turniiri esikohta eestlanna siiski ei saanud, Sobolenko võitis 6:3, 6:3. | | 2013 | teenisid Trine Kasemägi, Jane Svilberg, Kadri-Ann Lass ja Kristi Tamp FIBA 3x3 tänavakorvpalli kuni 18-aastaste noorte MM-võistlustel Jakartas (Indoneesia) 24 naiskonna konkurentsis hõbemedali. Finaalis tuli eestlannadel tunnistada USA naiskonna paremust 21:12. Poolfinaalis oli Eesti parem Itaaliast 14:13. Trine Kasemägi oli võistluste edukaim punktiviskaja. | | 2013 | tuli Jüri Jõul noorem esimese Eesti veemootorisportlasena ühel hooajal kahekordseks maailmameistriks. Augustis Moskvas kummipaatide kestvussõidus võidetud kullale lisas tartlane teise kulla Berliin-Grünaus (Saksamaa) peetud klassi GT-30 MM-võistlustel. | | 2012 | Rakveres peetud korvpalli Balti liiga karikaturniiri finaalis võitis kohalik Tarvas Läti klubi Liepajas Lauvase 80:71. Päev varem peetud poolfinaalis said läänevirulased jagu Tartu Ülikool/Rockist 90:84. Kolmas oli Tartu meeskond 101:60 võiduga Šiauliai/Triobeti üle. | | 2012 | sai raskekaallane Rain Karlson Võrus lõppenud sõjaväelaste EM-võistlustel poksis kaela hõbemedali. | | 2004 | asutasid Läti, Leedu ja Eesti korvpallijuhid Tallinnas Balti korvpalliliiga, mis projekti peatoetaja järgi sai nimeks SEB Baltic Basketball League (SEB BBL). Kolme riigi korvpalliliidud allkirjastasid koostöölepingu Rootsi pangandusgruppi SEB-i kuuluvate Unibanka (Läti), Vilniaus Bankas (Leedu) ja Eesti Ühispangaga. | | 2004 | allkirjastasid Eesti Jalgpalli Liit, jalgpalliklubi FC Flora ja Arnoldus Dick Pijpers dokumendid, milles lepiti kokku, et hollandlase lepingud Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora peatreeneri ametikohal loetakse 30. septembriga lõppenuks. Pijpers töötas koondise ja klubi peatreenerina alates 5. novembrist 2000 ning tema bilansiks koondise peatreenerina jäi 16 võitu, 14 viiki ja 25 kaotust. | | 2002 | pidi külgvankrikrossi meeskondlikel EM-võistlustel Cēsises tiitlikaitsjana võistelnud Eesti esindus leppima neljanda kohaga. Kahe sõidu järel pronksikohta hoidnud eestlased võivad kiruda Are Kauriti ebaõnne, kelle tsikkel poolteist ringi enne kolmanda sõidu lõppu üles ütles. Tema kuues koht oleks Eestile kindlustanud medali. | | 2000 | korraldasid Tallinna rulluisufännid (Friday Night Skate) Erki Noole olümpiavõidu auks rulluisutajatest "kuldketi" Vabaduse väljakul ja kümnevõistluse rulluiskudel. Lisaks võeti ette ekskursioon Erki Noolega seotud paikadesse: Weizenbergi tänav, Kadrioru staadion jm. | | 1998 | peeti Valgamaal Päidlas kolm päeva orienteerumise MK-võistluste etappi. 11,7 km pikkusel tavarajal sai meestest esikoha Sixten Sild, naistest oli Külli Kaljus kolmas. | | 1962 | lõppesid Prantsusmaal Mulhouse’is Euroopa naiste meistrivõistlused korvpallis. Kulla võitnud N Liidu naiskonda kuulus ka Valve Lüütsepp. | | 1940 | peeti Pirita ringrajal esimene Eesti NSV suursõit, mis kokku oli kaheksas TT. Üldklassis võitis Erich Tomson. | | 1935 | lõppesid Roomas laskmise MM-võistlused. Eestlasi saatis edu, sest lisaks kahele meeskondlikule võidule tulid individuaalselt maailmameistriks Gustav Lokotar ja Jaak Kärner. |
| |
| |
|