| 2024 | Tšehhis Nové Město na Moravěs toimunud laskesuusatamise MM-võistlustel olid eestlannad (Regina Ermits, Tuuli Tomingas, Susan Külm, Johanna Talihärm) naiste teatesõidus neljandad, sealjuures juhiti võistlust poolteist etappi ning medalimängus oldi viimase tiiruni. |
| 2024 | püstitas Õilme Võro Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis talvistel kergejõustiku meistrivõistlustel 60 meetri jooksus ajaga 7,28 Eesti rekordi. |
| 2021 | jõudis avalikkuse ette teade, et maadleja Heiki Nabile jaanuari algul tehtud võistlusvälise dopingukontrolli analüüsil tuvastati halb analüütiline leid ehk siis dopingu A-proov sisaldas keelatud aine – letrosooli – jälgi. |
| 2020 | võttis riigikogu 82 poolthäälega vastu spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis jõustus 1. märtsil. Muudatustega täiendati muuhulgas karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, loodi spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, raamiti sportlaste stipendiumi ja toetuse regulatsioon ning lisati Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu. |
| 2019 | lõppenud Rootsi ralli võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota) ning tõusid ka MM-sarja üldliidriteks. |
| 2019 | toimunud 46. Tartu Maratonil võidutses meestest soomlane Niko Koskela ja naistest rootslanna Maria Gräfnings. Seejuures oli Koskela esimene Tartu Maratoni võitnud soomlane, tema võiduaeg 2:31.09 tähistas aga rajarekordit. Kokku oli kahele distantsile registreerunuid 36 riigist 4867 ning lõpetanuid 4471, noorim suusataja oli üheksa ning vanim 85-aastane. |
| 2018 | vormistasid eesti ujujad oma kingituse Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul Sillamäe ujulas. 100 km läbimisest võttis osa 87 ujujat, neidude distants oli 800 m ning noormeestel 1500 m. Kõige kiiremini said oma vahetusega hakkama Margaret Markvardt (8.55,57) ja Silver Hein (16.29,38). |
| 2017 | avasid noored jääpurjetajad Eesti sportlaste medaliarve 2017. aasta tiitlivõistlustel. Poolas Duże Żnińskie järvel peetud MM- ja EM-võistlustel võideti kokku 7 (1+3+3) medalit. Noorte maailmameistriks tuli Ice-Optimistide klassis Georg Paomees. |
| 2016 | võitis Ksenija Balta Stockholmis toimunud sisevõistlusel naiste kaugushüppe, saades teisel katsel kirja 6.76. Täidetud sai ühtlasi ka 2016. aasta sise-MM-võistluste norm (6.75). |
| 2013 | sõidetud 42. Tartu suusamaratoni võitis norralane Simen Østensen ajaga 2:45.02. Teise koha sai tiitlikaitsja Jörgen Brink (Rootsi) ning kolmanda Anders Aukland (Norra). Parima eestlasena oli Algo Kärp 11. |
| 2011 | määras Vabariigi Valitsus spordi elutööpreemia moodsa viievõistluse treenerile Johannes Peetsile ja maaspordi arendajale Ants Saarele. |
| 2006 | sai Andrus Veerpalust viies Eesti sportlane, kes võitnud olümpiamängudelt kaks kuldmedalit. Päev varem oli sellega Kristjan Palusalu, Svetlana Tširkova ja Erika Salumäe järel neljandana hakkama saanud Kristina Šmigun. Veerpalu võitis 15 km klassikasõidu Pragelato suusaradadel ajaga 38.01,3 ja kordas neli aastat tagasi Salt Lake City olümpial saavutatut. Tšehhi Lukaš Bauerit edestas ta 14,5 ja sakslast Tobias Angereri 19,2 sekundiga. Jaak Mae ei suutnud eelmiste mängude pronksikohta kaitsta, lõpetades Vassili Rotševi järel viiendana. Medalist jäi teda lahutama 14,7 sekundit. |
| 2006 | määras Vabariigi Valitsus spordi elutööpreemia vehklejale Svetlana Lozovaja-Tširkovale ja judoarendajale Andres Lutsarile. |
| 2006 | püstitas Egle Uljas USA-s Lincolnis Eesti sisetipptulemuse 600 m jooksus ajaga 1.28,42. |
| 2005 | sai Kristina Šmigun suusatamise MM-võistlustel Oberstdorfis oma parima tulemuse, kui lõpetas 10 km vabatehnikasõidu neljanda kohaga. Pronksi saanud Marit Bjørgenist jäi Šmiguni lahutama 3,4 sekundit. Võitis Kateřina Neumannová, teine oli Julija Tšepalova. |
| 2005 | määras Vabariigi Valitsus spordi elutööpreemia tõstjale Jaan Taltsile ja sõudmistreenerile Mihkel Leppikule. |
| 2002 | otsustasid Salt Lake City taliolümpial meeste 4 x 10 km teatesõidus kulla ja hõbeda saatuse Thomas Alsgaard ja Cristian Zorzi. Norra ankrumees oli lõpusirgel oma Itaalia kolleegist selgelt kiirem. Eesti nelik (Raul Olle, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Meelis Aasmäe) lõpetas üheksanda kohaga, ehkki veel enne viimast etappi oldi medalikonkurentsis. |
| 2000 | püstitas Marko Metsala Stockholmis Eesti sisetippmargi 1000 m jooksus ajaga 2.21,87. |
| 1994 | peeti Lillehammeri taliolümpial ühel ja samal päeval nii meeste kui ka naiste 10 km suusatamine. Meeste jälitussõidu esimese osa, 10 km klassikat võitis norralane Bjørn Dæhlie (33. Elmo Kassin), naiste jälitussõidu teise osa, 10 km vabatehnikas aga venelanna Ljubov Jegorova (26. Piret Niglas, 27. Kristina Šmigun). |
| 1986 | võitis epeeturniiri Tallinna Mõõk ungarlane Szabolcz Pásztor, kes finaalis alistas Toomas Hindi. Meeskondlikult oli parim N Liidu koondis, Eesti esindus sai kolmanda koha. |
| 1985 | tuli Allar Levandi juunioride MM-il Šveitsis Täschis maailmameistriks kahevõistluse meeskonnavõistluses. Võitu aitasid N Liidu koondises sepistada Sergei Nikiforov ja Sergei Zavjalov. |
| 1984 | püstitas Aivi Liiv Moskvas Eesti rekordi 200 m vabaujumises ajaga 2.03,54. See tulemus püsis Eesti rekordina enam kui 16 aastat. |
| 1980 | tuli Jaak Uudmäe Moskvas N Liidu sisemeistriks kolmikhüppes 16.59-ga. |
| 1973 | ületas Avo Luigela Vilniuses toimunud Leedu - Eesti esimesel hallivõistlusel teivashüppes 5.00, korrates sellega Ülo Iterile kuulunud välisvõistluste Eesti rekordit. |
| 1970 | peeti Tallinna Toompargis uudse üritusena suusatamise pargivõistlus 1550 m pikkusel ringil. Võitsid Valeri Zelentsov ja Ann Karu. |
| 1938 | peeti esimene jäähoki maavõistlus Eesti pinnal, kus eestlaste rahvusmeeskond alistas Soome 2:1. |
| 1923 | asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring. |
| 1923 | kaotas Eesti esimese jääpallimaavõistluse Soomele 0:22. |
| 1910 | selgusid esimesed Eesti meistrid kiiruisutamises. Meestest võitis Artur Kukk ja naistest Emma Uhl. Mehed uisutasid 500 ja 5000, naised 500 m. |
