02.10. SÜNDINUD

1898Abels, Georg
1910Markusas, Fritsas
1914Kost, Johannes
1925Arutjunov, Artem
1929Sandbank, Juta
1930Kiisa, Virve
1932Vare, Eldor
1941Viidas, Reino
1943Kraut, Mart
1946Truus, Tõnu
1948Kallas, Siim
1949Maksimov, Valeri
1949Põder, Kalle
1961Kõlar, Margo
1964Kuum, Jaanus
1976Juhanson, Ain-Alar
1976Hernits, Margus
1977Kade, Ervin
1990Indrikson, Sten
1994Zahkna, Rene

02.10. EESTI SPORDIAJALOOS  

2022lõppes Tallinnas Foruse spordikeskuses esmakordselt Eestis toimunud WTA tenniseturniir. Turniiril esimesena asetatud Anett Kontaveit (WTA 4.) jõudis finaali, kus pidi aga tunnistama tšehhitari Barbora Krejčikova (WTA 27.) 6:2, 6:3 paremust. Päev varem peetud poolfinaalis oli Kontaveit 6:4, 6:4 üle mänginud Kaia Kanepi (WTA 32.). See oli üldse nende esimene WTA turniiride omavaheline kohtumine.
2016kaitses Rasmus Haugasmägi Saksamaal Traben-Trarbachis peetud EM-võistlustel veemotoklassis OSY-400 aasta varem võidetud meistritiitlit. Eestlaste edu täiendas hõbemedaliga Erko Aabrams.
2006sai 26-aastane Sven Järve Itaalias Torinos peetud vehklemise MM-võistlustel meeste epee individuaalturniiril pronksmedali. Poolfinaalis jäi ta alla portugallasele Joaquim Videirale 12:15.
2005võitis Gunnar Klettenberg kolm päeva Tallinnas Saku Suurhallis väldanud rahvusvahelistel takistussõiduvõistlustel Grand Prix.
1983peeti esimene Tartu Sügisjooks. Linna ja selle ümbruse tänavatel ja teedel kulgenud jooksu võitsid meestest Viljo Emajõe ja naistest Ille Kukk. Rajale läks 903 jooksuhuvilist.
1977krooniti Viljar Loor N Liidu meeskonna koosseisus Euroopa meistriks võrkpallis. EM-võistlused peeti Soomes.
1977võitis seitsmendat korda peetud Baltic Cupi korvpalliturniiri seitsmendat korda Eesti meeskond.
1976peeti Valkas esimene Eesti ja Läti malematš 100 laual (81 meest ja 19 naist), mis lõppes sõbraliku 50:50 viigiga.
1971saavutasid kaks meest ühel võistlusel kettaheites tulemuse üle 60 meetri. Haapsalus peetud jõuproovil heitis Veljo Kuusemäe 60.70 ja Enn Erikson 60.40.
1966püstitas Tõnu Lepik Armeenias Leninakanis peetud kergejõustikuvõistlustel kaugushüppes Eesti rekordi 8.03-ga. Seni Paavo Kivisele kuulunud välisvõistluste rekord oli 7.75. Senisest rekordist olid paremad ka Lepiku paremuselt teine (7.93) ja kolmas (7.80) tulemus.
1959püstitas Uno Kiiroja Užgorodis Eesti rekordi 100 m jooksus ajaga 10,4. Sellest ajast jooksis samal hooajal maailmas kiiremini ainult 16 meest.
1953viis Ülo Laaspere Naltšikis Eesti rekordi 400 m jooksus uue sekundi sisse, saades ajaks 49,9 sekundit. Eduard Nurga poolt 1940. aasta suvel püstitatud senine rekord paranes 0,1 sekundi võrra.
1921sooritasid Eesti poksijad esimese välisreisi Helsingisse, kus linnavõistluse tulemuseks jäi 4:4 viik. See ei rahuldanud soomlaste treenerit ameeriklast Bill Gordonit, kes tegi tallinlaste juhendajale Arkadi Harlampijevile ettepaneku kohtuda poksiringis ka omavahel. Harlampijev saatis Gordoni nokauti ja nii olid eestlased võidukad.