| 2022 | saavutas Peeter Olesk Poolas Wroclawis laskmise EM-võistlustel täiskaliibrilise püstoli harjutuses pronksmedali. |
| 2020 | saavutas 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi Itaalias Roomas kergejõustiku Teemantliiga etapil ajaga 48,72 kolmanda koha. See tulemus tähistas kolmadat kohta ka aasta lõpus maailma hooaja edetabelis, kus ettepoole jäid teda Roomaski edestanud norralane Karsten Warholm ja prantslane Ludvy Vaillant. |
| 2019 | võitis Heiki Nabi Kasahstani pealinnas Nur-Sultanis peetud MM-il kreeka-rooma maadluse raskekaalus (kuni 130 kg) pronksmedali. See oli talle viiendaks MM-võistluste medaliks. |
| 2017 | lõppesid Hollandis Markelos peetud etapiga quadide motokrossi EM-võistlused. Kevin Saar sai etapil küll kolmanda koha, kuid kokkuvõttes krooniti 17-aastane pärnulane 237 punktiga Euroopa meistriks. |
| 2016 | kaotas Eesti meeste korvpallikoondis 2017. aasta EM-võistluste valikturniiri viimases voorus Tartus Poolale 63:94 (27:46) ning minetas lootuse finaalturniirile pääseda. |
| 2014 | sai Eestist Hispaanias Granadas toimunud laskmise MM-võistlustel medaliriik, kui Anžela Voronova teenis püssiharjutuses 60 lasku lamades 300 meetrilt 591 silmaga pronksmedali. Kulla võitis Charlotte Jakobsen (Taani) 593 ja hõbeda Eva Rösken (Saksamaa) 592 silmaga. |
| 1996 | esitleti Tallinnas hotelli Palace Lenardo saalis Inreko Pressi ja “Eesti Päevalehe” koostöös valminud raamatut Atlanta olümpiamängudest. Raamatu tiraaž oli 10 000 ekspemplari. |
| 1992 | piirdusid Eesti korvpalliklubid eurosarjades vaid kahe mänguga. Tallinna Kalev kaotas meistrite karikasarjas kahe mängu kokkuvõttes Guilford Kingsile (80:75 ja 73:79), Tallinna Asto jäi karikavõitjate karikasarjas alla Bukaresti Dinamole (86:85 ja 86:93). |
| 1990 | muutis Rahvusvaheline Olümpiakomitee olümpiaharta 26. paragrahvi, mis võimaldas edaspidi olümpiamängudel osaleda ka elukutselistel sportlastel. |
| 1988 | avati Sŏulis XXIV suveolümpiamängud. Eesti ja Eestiga seotud sportlasi oli neil mängudel kokku 13 – Valter Külvet, Jüri Tamm, Erika Salumäe, Riho Suun, Urmas Saaliste, Jüri Jaanson, Tõnu ja Toomas Tõniste, Nikolai Poljakov, Tiit Sokk ning Vladimir Reznitšenko N Liidu, Tiina Lillak Soome ja Mart Klepp Kanada koondises. |
| 1978 | sai Gennadi Organov N Liidu meistrivõistlustel Tbilisis 200 m jooksus pronksmedali uue Eesti rekordi 21,07 sekundiga. |
| 1978 | lõppesid N Liidu suvised meistrivõistlused kahevõistluses Otepääl Fjodor Koltšini võiduga. |
| 1967 | püstitas Rein Aun SDV ja N Liidu maavõistlusel Magdeburgis N Liidu rekordi kümnevõistluses, kogudes 7979 punkti. 1961. aastast Juri Kutenkole kuulunud senise tippmargi ületas Aun 11 punktiga. Üheksanda koha sai 7435 punktiga Toomas Berendsen, kes püstitas isiklikud rekordid kaheksal alal kümnest (v.a kõrgus- ja teivashüpe). |
| 1967 | võitis Laine Erik Kiievis peetud EK-võistlustel 800 m jooksu ajaga 2.06,8. |
| 1934 | lõppesid üheksandad SELL-i mängud Tartus Eesti tudengite võiduga. Järgnesid Soome, Leedu ja Läti. |
| 1934 | lõppes esimene Balti poksiturniir Riias Eesti ja Läti esikoha jagamisega. Suurem nokautide arv (3:2) andis esikoha korraldajatele. Leedu oli kindlalt viimane. |
| 1933 | korraldati esimene Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy) nagu mootorrataste ringrajasõitu siis nimetati. Võistlus toimus etteande korras. Esimesena finišeeris ja tuli üldvõitjaks 350 cm³ masinal Villiam Hennok. Kiireimaks sõitjaks oli siiski Eduard Johanson, kes saavutas 500 cm³ masinal keskmiseks kiiruseks 83,40 km/h. Võistlust jälgis enam kui 3000 inimest. |
| 1933 | lõppesid Saksamaal Essenis tõstmise EM-võistlused, kus viimast korda võisteldi viie tõste harjutuses. Eestit esindas ainsana Arnold Luhaäär, kes sai raskekaalus Tšehhoslovakkia tõstja Vaclav Bečvari järel 537,5 kiloga hõbemedali. Kolmandaks tuli sakslane Josef Strassberger. |
| 1928 | toimus Tallinnas elukutseliste maadlejate rahvusvaheline turniir, mille korraldajaks oli Riias asuv Salamonsky tsirkus. Finaalis alistas Jaan Jaago sakslase Hans Kawani. Samal õhtul põles tsirkuse hiigeltelk maani maha koos Jaago dressiga, mis sinna kuivama oli jäetud. Tulest jäi puutumata vaid lapike, kuhu olid õmmeldud rahvusvärvid. |
| 1922 | püstitas Aleksander Klumberg Helsingis ametliku maailmarekordi kümnevõistluses 8147,505 punktiga. Üksiktulemused: 12,3 - 6,59 - 12.92 - 1.75 - 55,0 - 17,0 - 39.64 - 3.40 - 62.20 - 5.11,3. |
