2024 | lõppesid Otepääl suvebiatloni MM-võistlused, millest võttis osa üle 300 sportlase 30 riigist. Viimasel päeval rõõmustas kodupublikut maailmameistritiitliga Rene Zahkna, kes jäi võitmatuks 12,5 km ühisstardist sõidus. |
2024 | USA-s Lynchburgis lõppenud discgolfi MM-il saavutas Kristin Tattar vaatamata ebaõnnestunud stardile lõpuks pronksmedali. |
2019 | lõppenud Saksamaa MM-rallil võidutsesid kolmandat aastat järjest Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota). MM-sarja kokkuvõttes suurendasid Tänak ja Järveoja liidritena oma edu Thierry Neuville’i ja Nicolas Gilsoul’ (Hyundai) ees 33 punktile. |
2017 | võistles Kregor Zirk esimese Eesti ujujana juunioride MM-võistluste finaalis. Indianapolises (USA) puudutas Zirk 100 m liblikujumise lõppvõistlusel finišiseina viiendana ajaga 52,99. |
2016 | võitis Rasmus Mägi võistlustel Lausanne’is 400 m tõkkejooksu, teise kohaga pidi leppima valitsev maailmameister Nicholas Bett Keeniast. Ajad vastavalt 48,59 ja 48,68. |
2014 | kindlustas Eero Pärm endale teist aastat järjest Soome meistritiitli külgvankriga mootorrataste ringrajasõidus. Pärm ja tema uus korvimees Mairon Meius kogusid 255 punkti, teise koha sai parim Soome paar Markku Artiola – Joonas Salu 229 punktiga. |
2013 | lõppes kolmas Balti Keti velotuur (1037 km) algas Soomes Lahtis ja lõppes Leedus Vilniuses. Seitsme päeva jooksul sõidetud kuue etapi kokkuvõttes võitis tuuri sakslane Philipp Walsleben (BCKP-Powerplus). Parima eestlasena saavutas Rene Mandri (Peloton) viienda koha. |
2013 | alistas Eesti meeste korvpallikoondis 2015. aasta EM-võistluste valikturniiri poolfinaali kordusmängus Tallinnas Valgevene 79:61 (esimese mängu olid Mogiljovis võitnud valgevenelased 76:70) ning pääses kahe mängu kokkuvõttes valikturniiri finaali, kus vastaseks saadi Šveitsi alistanud Bulgaaria. |
2013 | krooniti Jüri Jõul noorem rahvusvahelise meeskonna koosseisus veemootorispordi kummipaatide kestvussõidus maailmameistriks. Klassis 4 võistelnud Jõuli tiimikaaslased Moskvas Himki veehoidlal toimunud võistlusel olid lätlased Nikita Lijcs ja Toms Smilškalns ning venelane Ivan Ukrainets. |
2013 | Londonis lõppenud 17. mõttespordi MM-võistlustel jagas 2011. aasta maailmameister Andres Kuusk seekord koondarvestuses esikohta Ankush Khandelwaliga (India). Juunioride maailmameistriks krooniti Martin Hõbemägi. |
2012 | tuli Soomes elav 20-aastane eestlanna Eleriin Haas Soome kõrgushüppemeistriks, ületades Lahtis 1.88. Veebruaris oli Haas võidutsenud ka Soome sisemeistrivõistlustel. |
2009 | võitis Ksenija Balta Kadriorus peetud kergejõustikuõhtul Tallinna 2009 kaugushüppe 6.76-ga ja Marek Niit 400 m jooksu 46,53 sekundiga. Naiste odaviskes püstitas Maria Abakumova (Venemaa) 67.39-ga staadioni rekordi. |
2001 | peeti kaks aastat kapitaalremondis olnud Kadrioru staadionil taas kergejõustikuvõistlused. |
1999 | sai Erki Nool kergejõustiku MM-võistlustel Sevillas kümnevõistluse kaheksandal alal teivashüppes nulli ning pidi üheksalt alalt kogutud 7568 punktiga leppima 14. kohaga. Indrek Kaseorg oli 7851 punktiga kaheteistkümnes. Maailmameistriks krooniti Tomáš Dvořák 8744 punktiga. |
1996 | lõppesid Atlantas paraolümpiamängud. Eesti invasportlased pöördusid koju tagasi kolme kulla (Annely Ojastu 100 m jooksus, Marge Kõrkjas 50 ja 100 m vabaujumises), nelja hõbeda (Ojastu 200 m jooksus ja kaugushüppes, Kõrkjas 100 m seliliujumises, Eela Kokk 50 m vabaujumises) ning kahe pronksiga (Malle Juhkam kaugushüppes, Helena Silm viievõistluses). |
1996 | lõppesid Jurmalas juunioride EM-võistlused rannavõrkpallis. Neidude seas tulid Euroopa meistriks Kadri Kruus ja Evely Vumba. Meeste turniiril said Mait Pärg ja Ardo Kasela kuuenda koha. |
1991 | lõppesid Viinis sõudmise MM-võistlused, kus ühepaadil pidi tiitlikaitsja Jüri Jaanson leppima 12. kohaga. Võitis sakslane Thomas Lange. Kergekaalu ühepaadil oli Roman Lutoškin kaheksas. |
1990 | lõppes Tallinnas Kalevi hallis XII Vladimir Savvini mälestusturniir võrkpallis. Esikohamängus alistas Kuuba N Liidu koondise 3:1. |
1985 | võitis Aivi Liiv suveuniversiaadil Jaapanis Kobes ühe päevaga kaks medalit. Esmalt kuulus talle 400 m kompleksujumises Eesti rekordi 4.52,04-ga pronks. Võistluspäeva lõpetuseks osales Liiv 4 x 200 m vabalt teateujumises, kus sai N Liidu naiskonna koosseisus kulla. |
1975 | püstitas Enn Sellik Londonis peetud Suurbritannia ja N Liidu maavõistlusel kergejõustikus uue N Liidu ja Eesti rekordi 5000 m jooksus ajaga 13.27,11. Finišis edestas Sellik inglast David Blacki kümnekonna meetriga. |
1974 | tegi Aavo Pikkuus kaasa Montréalis peetud jalgrattasõidu MM-võistlustel. 175 km pikkuse amatööride grupisõidu lõpetas eestlane 23. kohaga. Kaksikvõidu said poolakad Janusz Kowalski ja Ryszard Szurkowski. |
1974 | tulid mootorrataste ringrajasõidus N Liidu meistriteks Indrek Till (250 cm³) ja Lembit Teesalu (350 cm³). |
1972 | sai Katrin Kulbasest see Eesti naisujuja, kes ujus 200 m rinnuli Eve Uusmees-Maurerist kiiremini. Kiievis peetud N Liidu noorte meistrivõistlustel alistas ta 1957. aastast püsinud Eesti rekordi 0,2 sekundiga, saades ajaks 2.55,8. Võistlusel andis see kuldmedali. |
1962 | mängisid Tallinnas Austraalia tennisistid. Külaliste nimekaim oli 1961. aastal Wimbledoni turniiril segapaarismängu võitnud Lesley Turner, kaasas oli ka nooruke John Newcombe, kes 1967, 1970 ja 1971 võidutses Wimbledonis üksikmängus. Suurüllatusega sai hakkama Jaak Parmas, kes alistas Newcombe’i kolmes setis. |
1961 | avati Sofias suveuniversiaad, kus Kaupo Metsur võitis meeste kettaheites hõbemedali. |
1960 | avati Roomas XVII suveolümpiamängud. Osales 5895 sportlast 83 maalt. Eesti päritolu sportlasi oli kolme erineva riigi koondistes kokku 11 - Mart Paama, Ulvi Voog-Indrikson, Veiko Siimar, Eve Maurer, Hanno Selg ja Aleksander Tšutšelov N Liidu, Arnold Vaide, Edvin Vesterby ja Sven Borrman Rootsi ning Ergas Leps ja Evald Gering Kanada koondises. |
1958 | parandas Lembit Virkus viimast, kaheksandat, korda Eesti rekordit 10 000 m jooksus, saades Moskvas ajaks 29.06,4. See aeg jäi alistamatuks ligi kümneks aastaks. Kahe aasta jooksul viis Virkus rekordit edasi ühe minuti ja 46 sekundi võrra. |
1954 | sai Virve Roolaid naiste odaviskes hõbemedali Šveitsis Bernis alanud EM-võistlustel. Eestlanna parim tulemus oli 49.94. Kulla sai olümpiavõitja Dana Zátopková 52.91-ga. |
1944 | püstitas 30-aastane soomlane Viljo Heino, kelle soontes voolas ka eesti verd, Helsingis uue maailmarekordi 10 000 m jooksus ajaga 29.35,4. |
1940 | oli Eesti NSV meistrivõistlustel jalgratturite maanteesõidus kavas kuus ala. 100 km grupisõidu võitis tartlane Endel Ruubel ajaga 3:20.48,0. |
1935 | jooksis Ruudi Toomsalu Rakveres määrustepäraselt 100 m ajaga 10,7. See Eesti rekord ületati alles 23 aastat hiljem. |