| 2022 | kindlustas motosportlane Kevin Saar Tšehhis Kaplices toimunud Quad-klassi EM-võistluste viimase etapi teise kohaga oma viienda Euroopa meistritiitli. |
| 2018 | hinnati Kelly Sildaru esitust rennisõidus juunioride MM-võistlustel Cardronas (Uus-Meremaa) kuldmedali vääriliseks kõigi kolme sõidu põhjal, neist parimaks jäi teise sõidu 92,20 punkti. Hõbemedali saanud Valeria Demidova (Venemaa) sai kirja 84,80 punkti. Rennisõidus oli Sildaru ühtlasi tiitlikaitsja. |
| 2017 | kordas Kaia Kanepi oma parimat tulemust tennise suure slämmi turniiridel, jõudes neil suurvõistlustel kuuendat korda veerandfinaali. US Openil New Yorgis viis eestlanna kaheksa parema sekka 6:4, 6:4 võit 20-aastase venelanna Darja Kassatkina (WTA 38.) üle. |
| 2015 | sai teatavaks, et Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa on sõlminud 1+1 aastase lepingu Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Swindon Towni jalgpalliklubiga. |
| 2014 | pidas EM-võistluste valikturniiriks valmistunud Eesti jalgpallikoondis Stockholmis maavõistluse Rootsiga ja kaotas 0:2. Mängu mõlemad väravad lõi esimesel poolajal võõrustajate kuulsaim pallivõlur Zlatan Ibrahimović. |
| 2012 | sai Kardo Ploomipuu paraolümpiamängudel Londonis meeste S10 kategoorias 100 m seliliujumises ajaga 1.01,32 neljanda koha. Tugeva lõpu teinud Ploomipuu oli poolel maal veel seitsmes. Lõpuks jäi medalikohast lahutama 0,59 sekundit. |
| 2010 | alistas Kaia Kanepi (WTA edetabeli 32.) aasta viimase suure slämmi turniiri US Openi kolmandas ringis serblanna Jelena Jankovići (WTA 5.) 6:2, 7:6 (7:1) ja pääses 16 parema sekka. |
| 2006 | parandas Gerd Kanter Rootsis Helsingborgis kaks korda Eesti kettaheiterekordit. Esmalt sai ta kirja 72.30 ja seejärel 73.38. Selle tulemusega tõusis eestlane maailma kõigi aegade edetabelis Jürgen Schulti (74.08) ja Virgilijus Alekna (73.88) järel kolmandale kohale. Kanteri seeria Helsingborgis: 69.46 - 72.30 - 70.43 - 73.38 - 70.51 - 65.88. |
| 2005 | lõpetas Eesti paarisaeruline neljapaat Jaapanis Gifus peetud MM-võistlustel finaalsõidu kolmandana. Meeskonda kuulusid Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson. Maailmameistriks tuli Poola nelik, teine oli Sloveenia paatkond. |
| 2004 | nahutas Eesti jalgpallikoondis MM-võistluste valikmängus Tallinnas Luksemburgi koondist 4:0. Värava lõid Ingemar Teever, Andres Oper ja Kristen Viikmäe, üks tabamus läks kirja külaliste omaväravana. |
| 1999 | kohtus Eesti jalgpallikoondis EM-võistluste valikmängus Tórshavnis Fääri saarte koondisega ja võitis 2:0. Mõlemad väravad sündisid alles lõpuminutitel, esmalt skooris Martin Reim ja kaks minutit hiljem Raio Piiroja. |
| 1994 | selgitati Niitväljal esimesed Eesti meistrid golfis. Meestest võitis Andreas Hiis (Eesti Golfi Selts Rootsis), naistest Ulvi Ingver (Harjumaa) ning juunioridest Aron Amann (Harjumaa). |
| 1994 | alustas Eesti jalgpallikoondis esimest korda ajaloos EM-võistluste valikturniiri. Tallinnas oli esimeseks vastaseks Horvaatia, kellele kaotati 0:2. Mõlemad väravad lõi Davor Šuker. |
| 1994 | saavutas Indrek Kaseorg esikoha Itaalias Laces peetud kümnevõistlusel, kogudes 8038 punkti. |
| 1993 | sai Jane Salumäest Eesti rekordi valdaja poolmaratonis – Norras Narvikus oli tema aeg 1:12.57. Sirje Eichelmanni poolt 1988. aastal Tallinnas joostud senist rekordaega parandas Salumäe kaheksa sekundiga. |
| 1977 | lõppes esimene N Liidu ja USA maavõistlus ujumises Leningradis külaliste võiduga 212:132. Kaire Indrikson püstitas 100 m seliliujumises kaks Eesti rekordit: individuaalvõistlusel 1.05,09 (teine koht) ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumise avavahetuses 1.05,06. Kokku parandas Indrikson sel distantsil Eesti rekordit kahe aasta jooksul 10 korda (1.10,5 – 1.05,06). Tema viimane tipptulemus ujuti kodumaal üle alles 2008. aastal. |
| 1977 | tuli Anatoli Dalidovitš Hollandis Arnhemi lähistel Husseinis peetud allveeorienteerumise EM-võistlustelt tagasi ühe hõbe- ja ühe pronksmedaliga. |
| 1974 | krooniti Raivo Russmann Moskvas peetud moodsa viievõistluse MM-võistlustel juunioride arvestuses meeskondlikult maailmameistriks. Individuaalselt sai tallinlane 5158 punktiga hõbeda. Meeskonnakaaslane Vladimir Galavtin kogus võitjana 5265 punkti. |
| 1972 | tuli Jaan Talts teise eestlasena olümpiavõitjaks tõstmises. Münchenis I raskekaalus (kuni 110 kg) võistelnud Talts surus 210, rebis 165 ja tõukas 205 kilo ning sai kogusummaks olümpiarekordit tähistanud 580 kilo. Hõbeda teeninud bulgaarlase Aleksander Kraitševi summa oli 562,5 ning pronksi saanud idasakslasel Stefan Grützneril 555 kilo. |
| 1967 | püstitas Laine Erik Kiievis oma viimase Eesti rekordi 800 m jooksus. 2.03,6 oli ühtlasi ka N Liidu rekord. |
| 1962 | lõppes Kaunases N Liidu kreeka-rooma maadluse meistrivõistluste finaalturniir. Kergekeskkaalus tuli Liidu meistriks Jaan Roots. |
| 1938 | sai kuuendal Eesti suursõidul üldvõidu Oskar Veldemann, kes esimese eestlasena saavutas ringrajal keskmiseks kiiruseks üle 100 km/h (100,94). Suursõit nõudis ka esimesed ohvrid. Külgvankriga mootorrataste sõidus kihutas Viljandimaalt pärit noor andekas võidusõitja Adolf Salben oma BMW-ga enne Metsavahi kurvi teelt välja vastu plankaeda ja suri mõni tund hiljem haiglas. Tema kaassõitja Otto Kiploki vigastused olid samuti rasked ning sportlane suri saadud traumadesse seitse kuud hiljem. |
| 1937 | alustas Eesti jalgpallikoondis Balti turniiri Kaunases 1:1 viigiga Läti vastu. Värava lõi Richard Kuremaa, Evald Tipner tõrjus vastaste penalti. |
| 1933 | katkestati Kaunases läbi viidud Balti turniiri viimane mäng Läti ja Leedu vahel seisul 2:2 pimeduse tõttu. Läti nõudis uut kohtumist, millega Eesti ja Leedu ei nõustunud ning leedulaste ettepanekul tunnistati VI Balti turniir luhtaläinuks. |
| 1929 | võistles Paavo Nurmi kolmandat korda Eestis. Soomlane püstitas 5000 m jooksus 14.58,0-ga Kadrioru staadioni rekordi, mis püsis 15 aastat. Alles 1952. aastal jooksis sellest kiiremini Vladimir Kuts. Nurmi järel oli teine Felix Beldsinsky 15.20,3-ga. |
| 1927 | lõppesid Roomas üliõpilaste MM-võistlused kergejõustikus. Odaviskes tuli 52.18-ga võitjaks eestlane Johannes Schütz (hiljem Juhan Sütiste). Pronksmedali tõid Eestisse Nikolai Feldmann kuulitõukes 13.58 ja Artur Reisner teivashüppes 3.40-ga. |
| 1911 | pidas Georg Hackenschmidt oma maadluskarjääri viimase matši USA-s. Chicago pesapalliväljakul kohtus ta 30 000 pealtvaataja ees ameeriklaste ebajumala Frank Gotchiga. Haige põlvega maadeldes pidas Hackenschmidt esimeses voorus vastu 14 ja teises 5 minutit. |
