| 2018 | võitsid Eesti noormaletajad Rumeenias Oradeas alanud EM-võistlustel kaks medalit. Margareth Olde tuli kiirmales neidude U-18 klassis Euroopa meistriks, Grete Olde saavutas U-16 klassis teise koha. |
| 2015 | lõppesid Šveitsis Nottwilis parajalgratturite MM-võistlused, esimese Eesti sportlasena osales Mari-Liis Juul. Eestlanna oli C5 klassi grupisõidus (62 km) kuues ja eraldistardist sõidus (21 km) seitsmes. |
| 2015 | Venemaal Peterburis lõppenud kiirusautomudelite EM-võistlustel võitsid eestlased neli kulda, lisaks ühe hõbeda ja pronksi ning tõid taas koju ka võistkondliku karika. Klassides 1 ja 2 võidutses Lembit Vaher, klassis 3 ei saanud keegi vastu Mart Sepale ja klassis 4 Tõnu Sepale.
|
| 2015 | toimus Kiviõli Seikluskeskuse motokompleksis külgvankrite MM-võistluste ja quadracerite EM-võistluste etapp. MM-i arvestuses sai Kiviõlist kõige rohkem punktilisa Belgia – Läti võistluspaar Jan Hendrickx – Elvijs Mucenieks, parima Eesti sõitjana sai Kert Varik (korvipoiss lätlane Haralds Kurpnieks) seitsmenda koha. Quadidel oli kahe sõidu kokkuvõtteis edukaim lätlane Edgars Meņģelis, meie Priit Järvloo ja Martin Filatov olid vastavalt kolmas ja neljas. |
| 2015 | kulmineerus rahvusvaheline triatloninädalavahetus Pühajärvel TriSmile'i triatloni põhidistantsiga (1 km ujumist, 100 km rattasõitu ja 10 km jooksu). Võitsid Maksim Krjat (Venemaa) ja Alma Sarapuu, parim võistkond oli Jooksuekspert (Alar Lodi, Kert Martma, Rauno Laumets). |
| 2015 | krooniti Ottomar Ladva Serbias Novi Sadis Euroopa kuni 18-aastaste meistriks kiirmales. Eestlane kogus 6,5 punkti 9 võimalikust. Kuni 16-aastaste tüdrukute seas pälvis Mai Narva pronksi nagu ka Georg Aleksander Pedoson kuni 12-aastaste poiste hulgas. Superfinaalides teenisid Ladva ja Narva samuti pronksi. |
| 2014 | Tartus Sepa tänava staadionil peetud ameerika jalgpalli sõpruskohtumises alistas Tallinna Tormi ja Tartu Titansi ühendvõistkond tulemusega 40:8 Riga Lionsi. |
| 2013 | võitis Mark Suursalu esimese eestlasena golfi profiturniiri. Põhjamaade profigolfisarja (Ecco Tour) kuulunud Mørk Mastersil Norras oli Suursalu tulemus 17 lööki alla pari. Teiseks jäänud rootslast Robin Jonssoni edestas ta kahe löögiga. |
| 2009 | lõppesid Rootsis Örebros EM-võistlused automudelismis. Kiirusmudelite võistlustel sai Lembit Vaher esikoha klassides E1 ja E2 ning koos Rain Tederi, Priit Hoyeri, Mart Sepa, Ülo Liimaski, Tõnu Sepa ja Magnus Laasiga ka meeskonnavõistluses. |
| 2009 | püstitas Eesti meeskond koosseisus Andres Olvik, Martti Aljand, Sten Indrikson ja Vladimir Sidorkin MM-võistlustel Roomas uue Eesti rekordi 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.43,12. Senine rekord pärines 1992. aastast, mil Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo Suurväli ja Indrek Sei said Espoos ajaks 3.46,71. |
| 2008 | sai Kätlin Sepp Belgradis peetud juunioride EM-võistlustel 100 m seliliujumise eelujumises ajaks 1.04,99 ning alistas 1977. aastast Eesti rekordina püsinud Kaire Indriksoni tippaja 0,07 sekundiga. Poolfinaalis oli Sepa aeg 1.05,16 ja see andis kokkuvõttes 11. koha. |
| 2008 | lõppesid Tartus üliõpilaste MM-võistlused orienteerumises, kus Sander Vaher sai lühirajal kuldmedali ning koos Lauri Tammemäe, Peeter Pihli ja Markus Puusepaga teatejooksus Rootsi järel hõbeda. |
| 2005 | said Merili Randmaa ja Agnes Lill kuldmedali Peterburis lõppenud klassi 470 juunioride MM-võistlustel. |
| 2004 | püstitas Moonika Aava Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel Eesti rekordi naiste odaviskes 61.42, ületades ühtlasi esimese eesti naisena 60 meetri joone. |
| 1998 | võitsid vennad Kristjan ja Kaarel Kais Soomes Skandinaavia lahtised meistrivõistlused rannavõrkpallis. |
| 1998 | lõppesid Ungaris Velences ammulaskmise MM-võistlused. Eestlastest sai Kaido Pärnoja juunioride seas individuaalselt kuldmedali ning koos Toomas Leesi ja Marko Kurvitsaga võistkondlikult hõbeda. |
| 1992 | peeti Barcelona olümpiamängudel jalgratturite grupisõit. 194,4 km pikkuse katsumuse lõpetasid kaks eestlast esikümnes – Lauri Aus oli viies ja Raido Kodanipork üheksas. |
| 1992 | võistles vasaraheitja Jüri Tamm kolmandat korda olümpiamängude lõppvõistlusel. Moskvas ja Sŏulis pronksi teeninud Tamm sai seekord Barcelonas 77.52-ga viienda koha. |
| 1988 | püstitas Sirje Eichelmann Kiievis Eesti rekordi naiste 10 000 m jooksus ajaga 32.47,86. |
| 1987 | püstitas Erika Salumäe Krõlatskoje trekil Moskvas N Liidu meistrivõistlustel maailmarekordi 200 m lendstardist sõidus 11,232 sekundiga. |
| 1987 | tuli Karin Murd Poolas Gorzów Wielkopolskis neidude Euroopa meistriks korvpallis, kui N Liidu naiskond alistas finaalis Tšehhoslovakkia 83:58. |
| 1987 | tuli Jaak Ringmäe Lyonis peetud EM-võistlustel automudelismis võitjaks 5,0 cm³ klassis (E3). |
| 1985 | teenis Valter Külvet Leningradis peetud N Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses 8132 punktiga pronksmedali. Kaks paremat olid Sergei Popov 8206 ja Aleksandr Nevski 8140 punktiga. Sven Reintak sai 7797 punktiga kaheksanda koha. |
| 1985 | püstitas Raivo Mägi Leningradis peetud N Liidu meistrivõistlustel 800 m jooksus 1.46,19-ga Eesti rekordi ning oli sellega finaaljooksus neljas. Mägi tulemus püsis Eesti rekordina ligi 14 aastat. |
| 1982 | sai Ivar Stukolkinist esimene Eesti ujuja, kes võitnud medali MM-võistlustelt. Ecuadoris Guayaquilis toimunud 4. MM-il kuulus Leningradis õppinud Stukolkin 4 x 200 m vabalt teateujumises hõbeda võitnud N Liidu meeskonda koos Vladimir Šemetovi, Vladimir Salnikovi ja Aleksei Filonoviga. Võitis USA nelik ajaga 7.21,09, N Liidu koondise aeg oli 7.24,91 ning pronksi saanud SFV-l 7.25,46. |
| 1981 | lõppesid Nottinghamis MM-võistlused aerutamises, kus 500 m distantsil tuli N Liidu neljasüsta koosseisus maailmameistriks Jüri Poljans. |
| 1978 | tõukas Heino Sild Viimsis uueks Eesti rekordiks kuuli 20.22. |
| 1976 | püstitas Nikolai Põvvat Tallinnas Harku järvel maailmarekordi veemootorispordi 250 cm³ skuutrite klassis. 10 miili distantsil arendas ta keskmist kiirust 103,976 km/h. |
| 1964 | võitsid eestlased Leningradis peetud autovõidusõidu N Liidu meistrivõistlustel kaks meistritiitlit. Madis Laiv oli parim klassis vormel-4 ja Henry Saarm klassis vormel-5. |
| 1952 | lõppes Helsingi olümpiamängudel meeste korvpalliturniir. Finaalis USA-le kaotanud N Liidu koondises said hõbemedali ka kolm eestlast - Ilmar Kullam, Heino Kruus ja Joann Lõssov. |
| 1942 | lõppesid Kadriorus meeste Eesti meistrivõistlused kergejõustikus (naised võistlesid nädal hiljem Viljandis). Osalejaid oli ligi 200 ja tulemuste tase üllatavalt kõrge. Viktor Palango ületas kõrgushüppes 1.90. Haruldase saavutusega tuli toime Eduard Prööm, kes võitis kümnendat korda järjest meistritiitli 5000 m jooksus. |
| 1939 | alistas Aleksander Kreek Dresdenis peetud võistlustel kuulitõukes Euroopa paremiku tulemusega 16.19. |
| 1937 | peeti Londonis White City staadionil 83 000 pealtvaataja ees aasta maailma suurimad kergejõustikuvõistlused, Londoni mängud. Kutsutute hulgas oli ka kolm eestlast, kelledest Ruudi Toomsalu võitis kaugushüppe ametliku Eesti rekordi 7.41,5-ga. Eesti rekordina püsis see enam kui veerandsada aastat. Gustav Sule oli odaviskes teine ja Aksel Kuuse kõrgushüppes kolmas. |
| 1936 | sai Eestis sündinud, kuid hiljem Soome kodakondsuse võtnud Kalevi Kotkas Berliini olümpia kõrgushüppevõistlusel neljanda koha, ületades täpselt kaks meetrit. 1.90 ületanud Aksel Kuusele jäi 10. koht. |
| 1936 | pidi Berliini olümpiamängude eel medalisoosikute sekka arvatud Arnold Viiding olümpia kuulitõukevõistlusel leppima vaid kaheksanda kohaga (15.23). |
| 1931 | ujus Erich Mõtlik Riias peetud võistlustel 1500 m vabalt uue Eesti rekordi 25.13,6-ga. Selle tulemusega võitis eestlane ka Riia karika. |
| 1931 | viskas Gustav Sule Eesti meistrivõistlustel oda 66.02 ehk kaugemale kui oli Aleksander Klumbergile kuulunud Eesti rekord. Ametlikult tulemust siiski rekordiks ei kinnitatud, sest viskeriista mähis osutus kontrollimisel lubatust jämedamaks. |
| 1929 | püstitas Felix Beldsinsky Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel Eesti rekordi 10 000 m jooksus. 32.34,4 jäi kodumaal rekordiks enam kui 19 aastaks. Samas jooksis Sara Teitelbaum naiste 400 meetrit 61,8 sekundiga, mis pidas rekordina vastu veidi vähem kui 21 aastat. |
| 1928 | sai Johan Meimer Amsterdami olümpiamängude odaviskevõistlusel kaheksanda koha tulemusega 61.46. |
| 1927 | nägi Tartu spordipublik jooksmas maailmakuulsast soomlast Paavo Nurmit. Teist korda Eestisse võistlema saabunud Nurmi võitis 3000 m jooksu ajaga 8.43,4. |
