UULI, Eino (Heino) (14. XII 1906 Narva – 19. II 1976 Tallinn), korvpallur. Lõpetas 1925 Tallinnas J. Westholmi gümn-i ja 1933 lauljana Tallinna Konservatooriumi. Täiendas end lavastuserialal 1936–37 Moskvas, Berliinis ja Prahas ning 1950 Leningradis. Kuulus 1924–28 tagamängijana Tallinna Spordi ja Kalevi korvpallimeeskonda ning Eesti ja Tallinna koondise põhiviisikusse. Oli 1925 Eesti esimeste mv-te võitjaid ja sai teise kulla 1927 Eesti mv-tel. Harrastas ka jalgpalli (väravavahina), tuli 1930 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistriks. Kuulus 1924 Käsipalliliidu juhatusse. Töötas Estonias koorilauljana ja solistina (1929–32) ning Ugalas (1933–34), Vanemuises (1934–36) ja Estonias näitleja ja lavastajana (1937–46, 1948–51). Tõlkis oopereid, kirjutas libretosid ja ooperialaseid artikleid. ENSV tnl kunstitegelane (1957). Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NL-i rkl preemia (1951).