GILDE, Georg (21. VII 1921 Pihkva – 13. IV 2006 Tallinn), kergejõustiklane ja sporditegelane. 170 cm, 69–70 kg. Õppis Narva 2. gümn-s ja 1943–44 Moskvas KKKI-s, lõpetas 1951 Leningradis Lesgafti-nim KKI-s juhtivate kehakultuuritöötajate kursused. Koolipõlves harrastas edukalt lühimaajooksu. Oli mobilisatsioonini 1941 Narva parim sprinter, innustajaid-õpetajaid Olav Topman ja Aleksander Barmin. Harjutas omapäi, plaanikindlamalt a-st 1945. Hiljem järgis Ruudi Toomsalu ja NL-i koondise kandidaadina Leonid Homenkovi nõuandeid. Võitis 1947 NL-i mv-tel 100 m-s hõbeda ja 200 m-s pronksi, 1948 4 × 100 m-s NL-i aü-te koondises kulla, 1945–52 4 korral teatejooksus hõbeda või pronksi, 1950 NL-i aü-te mv-tel 100 ja 200 m-s kulla ning 4 × 100 m-s pronksi. Kuulus 1948 4 × 200 m-s NL-i rekordi püstitanud ja 1949 rhv üliõpilasmängudel 4 x 100 m-s hõbeda saanud NL-i meeskonda. Eesti mv-tel võitis 1945–54 17 kulda (sh 6 teatejooksus), 10 hõbedat (3 teatejooksus) ja 3 pronksi (1 teatejooksus). 1950 kordas Eesti rekordeid: 100 m-s 10,7 ja 200 m-s 21,9. Oli 7 korral teatejooksus Eesti rekordi püstitajaid. Isiklikke rekordeid: 60 m 6,8 (1948), 300 m 36,0 ja 400 m 50,7 (1950), kaugus 6.79 (1953). Msp (1948). Kuulus 1944–53 25 korda Eesti koondisse. Oli üle 20 aasta Kalevi kesknõukogu presiidiumi liige. Kalevi auliige (a-st 1964). Töötas enne II maailmasõda Narva linavabrikus, oli 1944–47 ENSV Spordikomitee instruktor, 1948 siseujula direktor, 1950 Kalevi kesknõukogu õppespordiosakonna juhataja ja 1957–60 kesknõukogu esimehe asetäitja, 1961 Kalevi jalgpallimeeskonna ülem, a-st 1962 spordihalli direktor, pensionärina a-ni 2001 töödejuhataja. B:Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 225–231.
