TÕRVAND, Juhan (25. XI 1883 Laatre v, Pärnumaa – 12. V 1942 Vjatlag, Kirovi obl, Vene NFSV), sporditegelane. Lõpetas 1902 Pärnu linnakooli ja 1906 Vilniuse sõjakooli, õppis Peterburis Nikolai sõjaväeakadeemias. Võttis osa I maailmasõjast. Naasis 1920 Eestisse, määrati kindralstaabi ülemaks, oli a-st 1925 kindralmajor, 1925–26 sõjavägede staabiülem, 1926–29 taas kindralstaabi ülem ja hiljem kaitsevägede staabiülem. Küüditati 1941 koos perega, suri vangilaagris. Tegutses a-st 1921 Kalevi aseesimehena ja 1927–35 esimehena. Oli kaitsevägede sporditegevuse innustajaid.
B: Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXV. Trt, 2006, lk 86–87; Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2012, lk 60–65.
–
Tütar Alla T., a-st 1935 V a s s i l j e v a-T. (8. VII 1909 Vladivostok – 1971 Vene NFSV), ujuja, võitis Eesti mv-tel 1924–29 vaba-, rinnuli- ja teateujumises 3 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi ning vettehüpetes 4 kulda. Püstitas 1924 200 m rinnuliujumises ning 1926 50 m ja 4 x 50 m vabaujumises Eesti rekordi.
Kasutütar Cita Modeste T e l l m a n n, a-st 1928 T.-P r e e s (11. VI 1908 Riia – 15. VI 1942 Solikamsk, Vene NFSV), ujuja, võitis Eesti mv-tel 1924–26 selili-, rinnuli- ja teateujumises 3 kulda ja 2 pronksi ning parandas 1925 3 korral 100 m seliliujumises ja 1926 1 korra 4 x 50 m vabaujumises Eesti rekordit.