SAPOŽNIN, Oleg (27. XII 1931 Tallinn – 2. VII 2014 Tallinn), jalgrattur, kohtunik ja sporditegelane, oli 1955–61 abielus Vilma Sapožninaga. Lõpetas 1949 Tallinna 30. kk-i ja 1954 elektriinsenerina TPI. Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad Eimar Kask ja Miralda Merila. Saavutas koolinoorte ja Tallinna mv-tel auhinnalisi kohti. Oli 1975–77 Tallinna linna täitevkomitee aseesimees, 1975–80 Moskva OM-i purjeregati organiseerimiskomitee Tallinna osakonna, hiljem valitsuse juhataja ja 1981–94 Eesti Filharmoonia / Eesti Kontserdi direktor. Tegutses 1953–92 Jalgrattaspordiföd-i presiidiumis (1965–83 esimees) ja oli 1991–2000 Eesti Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees, kuulus 1967–87 ka NL-i Jalgrattaspordiföd-i presiidiumi ja oli 1977–78 Rhv Jalgrattaspordiliidu (UCI) tehnilise komisjoni liige. 2001–04 ja 2005–08 Euroopa hääleõiguslik delegaat UCI kongressidel. 1992–2001 EOK liige ja 1993–2001 EOK täitevkomitee liige. Tegutses paljudel suurvõistlustel kohtunikuna (1970 rhv kat), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna) ja 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). ROK-i aastaauhind "Sport ja vabatahtlikkus" (2001), UCI aumärk (1997). Kalevi auliige (1966), Eesti Jalgratturite Liidu aupresident (2001) ja EOK auliige (2002). ENSV tnl sporditegelane (1967). Avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes. T: XXI olümpiamängud. Montreal 1976 (1978, autoreid), 100 aastat jalgrattasporti Eestis (1986, autoreid).
B: T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 134–135; P. Kooli. Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur. Tln, 2017.