VIIR, Taimu (13. IV 1936 Pärnu – 8. XI 2025 Jõgeva), tõstetreener, kohtunik ja sporditegelane. Lõpetas 1955 Türi kk-i ja 1961 TRÜ KKT. Sportima suunas teda Võhma kooli õpetaja Valli Tatar. Tõstesporti hakkas harrastama 1954 Türil, Tartus juhendasid teda Tiit Kaimur, Oskar Kulderknup ja Elmo Simson. Oli 1961–66 Jõu kesknõukogu tõstetreener ning Eesti SOL-i nõukogu aerutamise, sõudmise ja tõstespordi vanemtreener. Töötas 1968–87 Jõu kesknõukogu vaneminstruktorina ning 1987–90 Kalevi kesknõukogus ja 1990–2001 Eesti Maaspordi Liidu Jõud spetsialistina. Kohtunikuna rhv kat (1981), rhv I (kõrgeim) kat (1996), tegutses sh 1980 Moskva OM-il ja kahel MM-il (1983 ja 1998). Kuulus 1961–89 Tõstespordiföd-i presiidiumi, oli sekretär ja aseesimees. 1989–2008 Tõstespordiliidu peasekretär, sh 1991–96 ka president. 1992–2001 EOK liige. Kuulus 1993–96 ESK revisjonikomisjoni koosseisu. Oli 1988–89 K. Palusalu mälestusvõistluse vastutav korraldaja (võistlus tunnistati mõlemal korral aasta parimaks). Taastas 1991 Eesti Tõstespordiliidu kuulumise Maailma Tõstespordi Liitu (IWF). Aitas jäädvustada Eesti esimese olümpiavõitja A. Neulandi mälestust, oli ausamba rajajaid, mälestusvõistluste korraldajaid, mälestusmedali – Tõstespordiliidu kõrgeima autasu – loojaid. Avaldas tõstesporditeemalisi kirjutisi Kehakultuuris, Spordilehes ja NL-i tõstespordiajakirjades. Oli "Eesti entsüklopeedia" ja "Enekese" autoreid. Jõu auliige (1971), ENSV tnl treener (1968), Eesti tõstmise XX sajandi tegija (1999), Tõstespordiliidu auliige (2012). Euroopa Tõstespordi Liidu (EWF) aukiri (2011). Oli a-st 2015 Spordiajaloo Klubi Alfred juhatuse liige.
B: J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 183–190.