LÄÄNE, Tiit (21. X 1958 Jõgeva), spordiajakirjanik. Lõpetas 1977 Jõgeva kk-i ja 1986 TPedI KKT. Spordist huvitus 1968 Vaimastvere koolis, Jõgeval juhendasid teda Taivo Jänes, Aarne Hermlin ja Mati Lall. 1977 Eesti juunioride meister 10 km käimises. 1981 kümnevõistluses ja 1991 kettaheites Jõu mv-te pronks. Mänginud Eesti mv-tel Jõgeva jäähoki-, jalgpalli ja jääpallimeeskonnas. Kuulunud jääpallis Eesti koondisse ja tulnud 2002 minijääpallis Eesti meistriks. Töötanud 1978–79 kehalise kasvatuse õpetajana, 1979–87 Jõgeva raj-i ajalehe Punalipp põllumajandus- ja spordiosakonna juhatajana, 1987–92 Maalehe erikorrespondendina, 1993–95 Päevalehe sporditoimetajana, 1996–97 Eesti Spordilehe toimetajana, 1998–2000 Maalehe, 2000–02 Eesti Päevalehe, 2002–06 Eesti Spordilehe, 2006–07 Eesti Päevalehe ja 2007–08 Sporditähe sporditoimetajana ning hiljem TEA Kirjastuses. Ajakirjanike Liidu (1985), Spordiajakirjanike Liidu (1992) ja Rhv Spordiajakirjanike Liidu liige (1996). Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaliige (1989) ja auliige (2014), kuulunud 1989–97 ja 2003–07 seltsi juhatusse. A-st 2009 Eesti spordi biograafilise leksikoni kolleegiumi liige. A-st 2016 Jõgevamaa Spordiliidu Kalju juhatuse liige ja a-st 2019 president. A-st 2017 Jõgevamaa Spordiveteranide Klubi ja a-st 2019 Eestimaa Spordiliidu Jõud juhatuse liige (aasta tegija 2004). A-st 2020 EOK esindajate kogu liige. Olnud 2015–17 Jõgeva vallavolikogu esimees ja 2020–21 Jõgeva vallavanem. Raamatusarjade "Olümpiavõitjad" ja "Spordikangelased" autor ning mitme olümpiaraamatu ja kroonika autoreid. T: Tähetund (1990, autoreid), Jalgpallilood (1991), Jõgeva spordi biograafiline leksikon (1992, koostaja), Jüri ja Leks (1996), Jõejäält jäähallidesse (koos Uno Veskiga, 1996), Maaspordi poolsajand (1996), Tartu maaspordi viis aastakümmet (1997), Harju "Jõud" 1946–1996 (1997), Tartumaa võidukihutajad: eilsest tänasesse (1997), Football in Estonia 1920–40 (1992, ilmus Hollandis), Eesti Olümpiakomitee 75 (1998, autoreid), Välis-Eesti spordielu 1940–1991 (2000), Keskmaajooks (2000, koos S. Olliga), Viljandimaa spordiloost kuni aastani 1945 (2002), Sport XX sajandil (2002, autoreid), Olümpiamängude ajalugu 1896–1916 (2004, autoreid), Helsingist Helsingisse. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused 1983–2005 (2005, autoreid), Olümpiamängude ajalugu 1920–1944 (2005, autoreid), Katkenud võidusõit (2005), Magnetkätega mees (2005), Olümpiamängude ajalugu 1948–1964 (2006, autoreid), 120 aastat jalgrattasporti Eestis (2006), Jõud (2006), Eesti olümpiamedalivõitjad (2006), Jäähoki ABC (2006), Olümpiamängude ajalugu 1968–1980 (2007, autoreid), Suusatamine – Eesti rahvussport (2007), Eesti maadluse kuldsed hetked (2007), Sport Läänemaal (1. 2007, 2. ja 3. 2008), Tallinna Kalevi Jahtklubi kuus aastakümmet 1948–2008 (2008), Eesti sportlased olümpiamängudel: Ateena 1896 – Peking 2008 (2009), Viini profi päevaraamat (2009), Arnold Green (2009), Eesti spordi taskuentsüklopeedia (2010), Iluuisutamine Eestis (koos Ly Piiriga, 2010), Kiiruisutamine Eestis (2010), Eesti judo 40 (2010, koostaja), Eesti poks 100. Lühiülevaade poksist Eestis 1910–2010 (2010, koostaja), Rajalo Etsi armastused (2010), Jõgevamaa spordi lugu I (2011), Viljandimaa spordiloost 1945–1965 (2011, autoreid), Jäähoki Eestis ja maailmas (koos Tõnu Tuulasega, 2012), Jõgevamaa spordielu - algusest tänaseni I ja II (2013), Läbimurdjad. Inimesed, kes muutsid Eesti suusasporti (2013), Odaviskaja Hans Moks (2015), Musta patsiga mees. Mõrvatud maailmameister Saul Hallap (2016), Jõud 70. Maaspordiseltsist Eestimaa Spordiliiduni (2016), Jäähoki pühamu. Jõgeva jäähoki 1945–2018 (2018), VII olümpiamängud. Antwerpen 1920 (2020), Korvpallile elatud elu. Treener Arnold Selge (2020, koos A. Selgega), Viskemasin nimega Veskila (2021), Tartumaa Spordiliit 1932–2022 (2022, koostaja ja autoreid), Los Angeles 1932. X olümpiamängud (2022), Mees nagu monument. Heino Lipp 100 (2022), I taliolümpiamängud. Chamonix 1924 (2023), Oma tsunft. Eesti spordipressi arengulugu (2023, koostaja).