SAHVA, Uno (25. I 1925 Vilo v, Petserimaa – 14. V 1996 Tallinn), võimleja, kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog, Arnold S. vend, Vilma S. abikaasa, Silja S. isa. Lõpetas 1943 Tallinna 5. kk-i ja 1948 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1968). Hakkas sportima õpetaja Arnold Lannuse juhendamisel, ülikoolis olid tema treenerid Hugo Pauskar ja Fred Kudu. Oli sportvõimlemises 1947 Eesti mv-tel meeskonnavõistluses võitjaid ja indiv III järgus teine. Kergejõustiklasena sai NL-i üliõpilasmv-tel 1949 110 m tõkkejooksus esikoha ning teivas- ja kolmikhüppes 2. koha. Eesti mv-tel võitis 1945–49 tõkkejooksudes ning kõrgus- ja kolmikhüppes kokku 4 hõbedat ja 4 pronksi. Kuulus 8 korda Eesti kergejõustikukoondisse. Harrastas ka ratsasporti, võitis 1949 Eesti mv-tel voltižeerimises hõbeda. Töötas 1947–51 ja 1957–74 TRÜ võimlemiskateedri ning 1948–50 ka kehalise kasvatuse ja spordi kateedri õppejõuna, ühtlasi 1970–73 prodekaanina, 1975–87 oli kehalise kasvatuse ja spordi kateedri juhataja, dots (1975), vahepeal, 1951–56 Tartu Raudteetransporditehnikumi kehalise kasvatuse õpetaja ning 1956–57 TPedI KKT vanemõpetaja. Oli ka Tartu LNSK ja KSMK võimlemistreener ning 1948–54 Eesti sportvõimlemiskoondise treener. Kuulus Sportvõimlemisföd-i presiidiumi (ka esimehena) ja 1970–87 kõrgkoolide nõukogu presiidiumi; 1984–89 oli Rahvavõimlemisföd-i aseesimees ning 1989–95 Võimlejate Liidu esimees ja 1990–95 Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni asepresident. Oli TRÜ Spordiklubi ja Tartu Spordiveteranide Koondise esimees ning üle 30 aasta võimlemishuviliste õppejõudude eestvedaja. Osales võimlemiskavade koostamises ja oli nende juhte Eesti talimängudel, Tartu spordimängudel ja 1954 Moskvas ülel kehakultuurlaste paraadil. Tegutses ka kohtunikuna (vab kat). Avaldas võimlemiskirjutisi ning koostas õppevahendeid. ENSV tnl sporditegelane (1980), Kalevi auliige (1965). T:Sportlik võimlemine (1959, koos Ivo Okiga), Rühivigade vältimine lastel (1967, koos Aino Arroga). B: U. Tõnnus. Soomepoiste spordilugu. Tln, 1998, lk 77–78.
