11.07. SÜNDINUD

1928Puistama, Ilmar
1934Murdsalu, Raul
1937Mere, Ülo
1947Ivanova, Ljudmila
1950Alev, Madis
1950Kollom, Helgi
1950Kalma, Valdeko
1960Sepp, Mart
1962Reinberg, Mare
1964Voronetski, Sergei
1969Rabbi, Aivo
1979Piiroja, Raio
1990Andruse, Velja
1993Fatkin, Henri
2001Männi, Marten

11.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2021Roomas lõppenud ujumise juunioride EM-võistlustel sai Eneli Jefimova lisaks varem võidetud hõbedale ja pronksile kulla 100 meetri rinnuliujumises (1.07,24). Kunagi varem polnud Eesti ujujad ühtedel tiitlivõistlustel individuaaldistantsidel korraga kolme medalini jõudnud.
2015sai Kaur Kivistik universiaadil Lõuna-Koreas Gwangjus hõbemedali 3000 m takistusjooksus ajaga 8.32,23.
2014Iirimaal Dublinis peetud kergejõustikuvõistlustel lõpetas Tiidrek Nurme 3000 m jooksu kolmandana uue Eesti rekordi 7.48,24-ga. 1981. aastast Toomas Turbi nimel olnud senine rekord oli 7.48,94.
2012võistlesid motokrossiässad Sõmerpalus taas Väino Leoki rändkarika pärast. Teist aastat järjest võidutses venelane Jevgeni Bobrõšev, kes superfinaalis edestas napilt Tanel Leokit. Kolmanda koha sai itaallane Davide Guarneri.
2010tegi Anna-Liisa Põld USA-s Gainsville’is tuule alla 1987. aastast pärinenud Triin Kitseli Eesti rekordile 200 m liblikujumises (2.18,37). Uueks rekordiks oli 2.16,61.
2002pälvis Jaan Kirsipuu oma karjääri kolmanda etapivõidu Tour de France’il, lõpetades esimesena 195 km pikkuse võidusõidu Solssonsist Rouenisse.
2000lõppesid Naantalis peetud Soome lahtised malemeistrivõistlused Tarvo Seemani võiduga (8 punkti 9-st).
1999sõitis Jaan Kirsipuu 86. Tour de France’il viimast päeva kollases liidrisärgis. 56 km pikkusel eraldistardist etapil Metzis sai eestlane 30. aja ning pidi liidrisärgi loovutama Lance Armstrongile.
1997kaotas Eesti jalgpallikoondis XVI Balti turniiri teises voorus Vilniuses Lätile 1:2 ning pidi leppima viimase kohaga. Marko Kristal viis eestlased 15. minutil küll juhtima, kuid edu hoida ei suudetud. Eesti koondises debüteeris väravavaht Ain Tammus.
1993lõppesid Essenis vehklemise MM-võistlused, kus naiste epees saavutas kuldmedali Oksana Jermakova. Meeskondlikus epees oli Eesti esindus viies.
1993sai Eesti kümnevõistlejate meeskond EK-võistluste C-grupi võistlusel Tallinnas Valgevene järel teise koha. Individuaalselt oli Tarmo Adamberg 7344 punktiga neljas, veel said tulemuse kirja Aivar Hommik ja Lennart Lamp.
1992oli Eesti jalgpallikoondis XI Balti turniiril teises mängus Liepajas vastamisi Leeduga ning saavutas 1:1 viigi. Nii nagu Läti vastu lõi ka selles kohtumises värava Indro Olumets. 2 punktiga tuli turniiril siiski leppida viimase kohaga. Eesti koondises debüteerisid Jaanus Veensalu ja Marek Lemsalu.
1992parandas Jüri Tamm Soomes Mäntyharjus maailma tipptulemust raskusheites. 15,8 kilo kaalunud heitevahend lendas 25.17 (aasta varem 24.33).
1991kohtusid Balti riikide olümpiakomiteede juhid Lausanne’is ROK-i presidendi Juan Antonio Samaranchiga.
1990loodi Eesti Maaspordi Liit Jõud, spordiühingu Jõud õigusjärglane.
1974heitis Helgi Parts Eesti rekordiks esimest korda ketast üle 60 meetri. Moskvas peetud Tööjõureservide üleliidulistel võistlustel oli Partsi võidutulemus 60.14. Tulemus oli N Liidu hooaja edetabelis kolmas ja maailma edetabelis kümnes.
1970lõppesid Tšehhoslovakkias Hradec Královés EM-võistlused vibulaskmises, kus naiskonnavõistluse võitnud N Liidu koondisse kuulus ka Eve Suits. Individuaalvõistlusel sai Suits 1141 silmaga pronksmedali.
1962ületas Enno Akkel Käärikul poole sentimeetriga 1937. aastast Ruudi Toomsalu nimel püsinud Eesti rekordi kaugushüppes, saades tagajärjeks 7.42. Rekordiks jäi see tulemus siiski ametlikult kinnitamata.
1957hüppas Vilve Maremäe esimese eestlannana kaugust üle kuue meetri. Tema võidutulemus 6.11 Leningradis peetud kõrgkoolide spartakiaadil oli maailma hooaja kolmas tulemus, jäädes maailmarekordile alla vaid 24 cm.
1945lõppesid Moskvas N Liidu meistrivõistlused poksis. Täisarvulise võistkonnaga osalenud eestlastele kuulus neli medalit. Hõbeda võitsid Roman Kariste, Harald Kanepi ja Martin Linnamägi, pronksile tuli Rudolf Lange.
1933võistles Tallinnas odaviske maailmarekordimees soomlane Matti Järvinen, saades võidutulemuseks 70.10. Vähem kui kuu aega varem, 15. juunil, oli Järvine saavutanud Helsingis MR-iks 76.10.
1932kaotas elukutseline poksija Ervin Klausner Buenos Aireses Jose Caratolile 5. raundis nokaudiga. Hiljem väitis eestlane, et tegemist oli kokkuleppekaotusega.