| 2019 | ületas pea aastase pausi järel taas kettaheiteringi astunud olümpiavõitja Gerd Kanter 60 meetri joone, kui saavutas tulemusega 60.06 Poolas Wladyslawowos toimunud Kamila Skolimowska mälestusvõistlusel viienda koha. Võitis poolakas Piotr Malachowski (65.35). Belgia kettaheitja Philip Milanovi (64.55) järel oli kolmas Martin Kupper (62.58). |
| 2019 | lõppenud autoralli MM-hooaja üheksandal etapil Soomes tõusid teist aastat järjest poodiumi kõrgeimale astmele Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota) ning suurendasid MM-sarjas edu Sebastien Ogieri (Citroën) ja Thierry Neuville’i (Hyundai) ees rohkem kui 20 punktile. Tänakule oli see kümnendaks MM-sarja etapivõiduks, võistluse käigus tuli talle ka 200. katsevõit. |
| 2018 | sepistasid õed Olded Rumeenias Oradeas peetud EM-võistlustel välkmales kaksikvõidu kuni 18-aastaste seas, kogudes mõlemad 6,5 punkti 9 võimalikust. Kuna Margareth võitis Gretet eelviimases voorus omavahelises partiis, siis lisanäitajate põhjal kuulus Euroopa meistritiitel talle.
|
| 2018 | toimus esimene Tallinna Ironmani triatlon. Marko Albert juhtis võistlust veel pärast rattadistantsi, kuid jooksurajal möödusid temast šveitslane Philipp Kounty (8:01.18) ja sakslane Marc Duelsen (8:06.16) ning oma viimase suure võistluse teinud eestlane lõpetas ajaga 8:07.11 kolmandana. Tallinna triatloni lõpetas 1072 raudmeest ja -naist. |
| 2018 | tõukas Kristo Galeta neljanda eesti mehena kuuli üle 20 meetri, saades Lihulas toimunud Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel kirja 20.13. |
| 2013 | lõppesid Võrumaal Haanjas suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused. Võõrustajatele tõi medali Indrek Tobreluts, kes EM-i viimasel päeval sai 6 km viitstardiga võistluses teise koha. |
| 2013 | Witterswilis (Šveits) lõppenud automudelispordi kiirusmudelite MM- ja EM-võistlustel võitis Eesti koondise liider Lembit Vaher kaks kuldmedalit nii 1,5 cm³ kui ka 2,5 cm³ klassis. Veel kaks tiitlit tõi Eestisse Tõnu Sepp 5,0 cm³ klassis. |
| 2012 | Stockholmis lõppenud Zoom 8 purjetamise MM-võistlustel teenis Juuso Roihu noormeeste konkurentsis hõbemedali. Tallinna Jahtklubi purjetajast oli kindlam vaid rootslane Simon Weideskog. |
| 2002 | tõid Eesti automudelismi koondislased Tõnu Sepp, Lembit Vaher, Andre Luman ja Bruno Vaher Saksamaal Kapfenhardtis peetud kiirusmudelite EM-võistlustelt koju kolm kuld- ja ühe pronksmedali ning kiirusmudelite klassis meeskondliku Euroopa karika. |
| 1991 | lõppesid Itaalias Gallarates EM-võistlused automudelismis. 5,0 cm³ klassis sai hõbemedali Jaak Ringmäe. |
| 1990 | lõppesid USA-s Seattle’is II Hea Tahte mängude purjetamisvõistlused, kus klassis 470 saavutasid vennad Tõnisted teise koha. Esikoht kuulus Kanada paarile Nigel Cochrane - Jeff Eckard. |
| 1987 | tuli Erika Salumäe Krõlatskoje trekil Moskvas N Liidu meistriks trekisprindis, alistades finaalis kuuekordse maailmameistri Galina Tsarjova. |
| 1985 | lõppesid Varnas EM-võistlused automudelismis. 5,0 cm³ klassis tuli uue maailmarekordiga 277,692 km/h meistriks Jaak Ringmäe. |
| 1978 | parandas Heino Sild veelgi kaks päeva varem püstitatud Eesti kuulitõukerekordit 20.22, saades Viimsis kirja 20.29. |
| 1974 | peeti Tallinnas Kadrioru staadionil N Liidu, SFV ja USA maavõistlus mitmevõistluses. Kümnevõistluse võitis tulevane olümpiavõitja Bruce Jenner (USA) 8308 punktiga. Talle järgnesid Jaan Lember 7865, Leonid Litvinenko 7857 ja Guido Kratschmer 7856 punktiga. Toomas Suurväli oli 7797 punktiga seitsmes. |
| 1974 | tuli Luule Tull Tallinnas N Liidu meistriks hipodroomisõidus 175 cm³ masinaklassis. |
| 1968 | püstitas Laine Erik Gruusias Tsahkadzoris oma viimase Eesti rekordi 400 m jooksus ajaga 54,0. |
| 1964 | võitis N Liidu tennisemeeskond Galea karika, alistades Vichys peetud finaalis Tšehhoslovakkia 3:2. Võitnud meeskonda kuulus ka Peeter Lamp. |
| 1962 | ujus Ulvi Voog-Indrikson Harkovis 400 m kompleksi esimese eestlannana alla kuue minuti, saades ajaks 5.56,1. Alla viie minuti ujus selle distantsi 1981. aastal esimesena Aivi Liiv. |
| 1951 | kattis esimene eesti naiskergeatleet 400 m kiiremini ühest minutist, kui Astrid Luukas sai Tallinnas ajaks 59,8. |
| 1940 | toimusid Verevi järve ujulas esimesed okupatsiooniaegsed Eesti meistrivõistlused ujumises. Neli kulda sai Egon Roolaid. 4 x 200 m teateujumises kaotas Roolaid viimases vahetuses käelöögi jagu Tallinna NMKÜ ankurmehele Georg Otsale, hilisemale tuntud lauljale. |
| 1939 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Helsingis 21. maavõistlusmängu Soomele 2:4. Eesti juhtis kahel korral (väravad Heinrich Uukkivi ja Leonhard Kass), kuid lõpuks väsiti. |
| 1936 | tuli Kristjan Palusalu Berliini olümpial vabamaadluse raskekaalus (üle 87 kg) olümpiavõitjaks. Viiest vastasest kolm pani eestlane selili, kahe vastu sai 3:0 punktivõidu. Hõbeda teeninud tšehh Josef Klapuch kaotas eestlasele seljaga, pronksi saanud soomlane Hjalmar Nyström pääses punktikaotusega. |
| 1936 | sai August Neo Berliini olümpial vabamaadluse poolraskekaalus (kuni 87 kg) hõbemedali, ehkki oli esimeses ringis seljatanud hilisema kullasaaja Knut Fridelli (Rootsi). Paraku tühistati see võit kohtunike ebaadekvaatse tegutsemise tõttu ning matši jätkamisel arvestati eestlasele hoopis 0:3 kaotus. Ülejäänud neli vastast alistas Neo kindlalt. |
| 1936 | lõpetas Adalbert Toots Berliini olümpiamängude vabamaadlusturniiri kergekaalus (kuni 66 kg) seitsmenda-kaheksanda koha jagamisega. |
| 1935 | edestas Eesti laskmise maavõistlusel Soomet 33 silmaga. |
| 1929 | lõppesid Tallinnas 10. Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Sara Teitelbaum kattis 400 meetrit 61,8 sekundiga, mis püsis Eesti rekordina 21 aastat. Hooaja lõpuks kuulus Teitelbaumi nimele üheksa Eesti rekordit. Kolm päeva kestnud võistlustel püstitati kokku 6 Eesti rekordit. |
| 1929 | tuli Kristjan Lasn Soome lahtistel meistrivõistlustel tennises esimeseks meesüksikmängus. |
| 1928 | teenis Eduard Pütsep Amsterdami olümpiamängudel kreeka-rooma maadluse sulgkaalus (kuni 58 kg) kuuenda koha. |
| 1927 | ületas Saksamaal ülikoolis õppiv teivashüppaja Ervin Tamman Danzigis 3.57. Senine Eesti rekord sai ületatud nelja sentimeetriga, kuid ametlikuks rekordiks seda tulemust siiski ei kinnitatud. |
| 1920 | alustas Eesti olümpiameeskond auriku Viola pardal teekonda Antverpenisse. |
