28.07. SÜNDINUD

1887Hermann, Eduard
1897Kress, Arnold
1909Vaho, Voldemar
1915Rebane, Jüri
1926Sõerde, Virge
1931Altoja, Laurenti
1941Raassalu, Guido
1945Noppel, Peeter-Jaan
1950Sarapuu, Kaie
1953Petšonkin, Jevgeni
1954Koik, Hannes
1978Tugim, Varje
1983Rannula, Heiko
1987Nassar, Taavi
1989Visse, Maris

28.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2024Ungaris Pecsis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased viis medalit ja esikohad võistkondlikes arvestustes. Euroopa meistriteks tulid Rain Teder (klass 1) ja Tiit Luman (klass 4).
2023võitsid Sloveenias Mariboris toimunud suvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil Emma-Melis Aktas judos kehakaalus üle 70 kg hõbemedali ning Heti Väät odaviskes tulemusega 54.44 ja Savva Novikov 400 m tõkkejooksus ajaga 53,02 pronksmedali.
2021ületas Eesti sõudmise paarisaeruline neljapaat olümpiamängudel Tokyos A-finaalis lõpujoone kuuendana (5.38,58). Pjedestaali hõivasid Hollandi (5.32,03), Suurbritannia (5.33,75) ja Austraalia (5.33,97) neljapaadid.
2019Ungaris Pecsis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased kaheksa medalit ning ülekaalukalt esikoha võistkondlikus arvestuses. Individuaalselt tulid Euroopa meistriteks Rain Teder (klass 1), Lembit Vaher (klass 2), Tõnu Sepp (klass 4) ja Ando Rohtmets (klass 5). Lembit Vaherile oli see 20. ja Tõnu Sepale 10. EM-kullaks.
2019Hispaanias La Molinas toimunud rogaini MM-võistlustel võitsid meeskondade arvestuses Timmo Tammemäe ja Rain Seepõld kulla ning naiskondade arvestuses said Eleri Hirv ja Piibe Tammemäe hõbeda.
2018jätkas odaviskaja Magnus Kirt hooaja võimsaid esitusi ka Eesti meistrivõistlustel Tallinnas. Tema teises voorus visatud 88.28 tähistas meistrivõistluste rekordit ning Eesti läbi aegade neljandat tulemust. Samal päeval olid võidukad ka teised meie rahvusvahelise tasemega kergeatleedid: Rasmus Mägi võitis 400 m jooksu 46,49 ja Maicel Uibo 110 m tõkkejooksu 14,57 sekundiga.
2018ületas Rait Ratasepp Saksamaal Lensahnis peetud kolmekordse ultratriatloni MM-võistlustel finišijoone hõbemedalimehena ajaga 33:20.15. Maailmameistriks kroonitud poolakas Robert Karaś püstitas ajaga 30:48.57 maailmarekordi. Võistlejad läbisid 11,4 km ujudes, sõitsid jalgrattaga 540 km ja jooksid 126,6 km.
2015aitas 16-aastane ujuja Kregor Zirk Eesti Gruusia pealinnas Tbilisis peetud XIII Euroopa 14–18-aastaste noorte suveolümpiafestivalil 37 medaliriigi sekka. Zirk võitis 100 m liblikujumise finaali uue Eesti juunioride ja noorte rekordi 54,04 sekundiga.
2013püstitas Maris Mägi Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus Eesti rekordi 400 m tõkkejooksus ajaga 56,56.
2013selgus Arnold Viidingu nimelise rändkarika esimene laureaat, kelleks oli tulemusega 57.12 oma esimese Eesti meistrikulla võitnud odaviskaja Liina Laasma.
2005parandas Jana Kolukanova MM-võistlustel Montrealis Eesti rekordit 100 m vabaujumises. Eelujumise 55,95 oli senise rekordi kordamine, poolfinaali 55,81 aga uus tipptulemus. Kokkuvõttes sai Kolukanova 14. koha.
1992lõppes Helger Halliku olümpiadebüüt Barcelona mängude kreeka-rooma maadluse turniiril 10. kohaga poolraskekaalus (kuni 100 kg).
1992andis Indrek Pertelsoni olümpiadebüüt Barcelona mängudel poolraskekaalus (kuni 95 kg) viienda koha. Pronksimatšis jäi tallinlane alla hollandlasele Theo Meijerile.
1991lõppesid Itaalias Bolognas jahilaskmise EM-võistlused, kus N Liidu kaarrajameeskonnas sai pronksmedali Andrei Inešin.
1988lõppesid Tallinnas Tornado-klassi purjetamise MM-võistlused. Võitsid Juri Konovalov – Sergei Kravtsov (N Liit).
1984avati Los Angeleses XXIII nüüdisaegsed olümpiamängud. Eesti päritolu sportlasi oli olümpial kolm – kergejõustiklane Tiina Lillak (Soome), ujuja Cindy Õunpuu (Kanada) ja purjetaja Robert Muru (Kanada). Kaks viimast jäidki varuvõistlejateks, Lillak sai naiste odaviskes hõbemedali.
1979lõpetasid kaks Eesti kümnevõistlejat N Liidu rahvaste spartakiaadil Moskvas esikuuikus. Tõnu Kaukis oli 7921 punkiga viies ja Margus Kasearu 7845 punktiga kuues. Võitis Aleksandr Grebenjuk 8166 punktiga.
1978krooniti 23-aastane Aavo Pikkuus üheksandat korda N Liidu meistriks jalgrattaspordis. Seekord tuli kuld Kaunases peetud 100 km meeskonnasõidu meistrivõistlustelt. Lisaks tartlasele kuulusid võitnud nelikusse Vladimir Kaminski, Algimantas Guzevičius ja Algirdas Mockus.
1973avati Berliinis 10. ülemaailmsed noorsoo- ja üliõpilasmängud. Kergejõustikuvõistlustel pälvis naiste odaviskes 50.96-ga kuldmedali Maret Ints, 3000 m jooksus saavutasid Enn Sellik ja Ülo Kriisa kaksikvõidu, trekiratturite 4 km meeskondlikus jälitussõidus kuulus esikoha saanud N Liidu meeskonda Urmas Tooma.
1967püstitas Peeter Kulm Moskvas Eesti rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.32,7. Eestis leidus selle rekordi alistaja alles 1974. aastal.
1958lõppes Moskvas esimene N Liidu ja USA suurkohtumine kergejõustikus. Kahe päeva kokkuvõttes olid edukamad võõrustajad 172:170. Napi võidu kindlustas N Liidule viimasel alal 5000 m jooksus Hubert Pärnakivi.
1946lõppesid Elvas Eesti meistrivõistlused ujumises, kus naistest võitis 26-aastane sindilane Hilja Rosilda Kumm individuaalselt kuus kuldmedalit. Meestest sai oma esimesed neli individuaalset meistritiitlit 17-aastane tallinlane Endel Edasi. 1500 m vabaujumise viis ta Eesti rekordi alla 22 minuti, saades võiduajaks 21.59,0.
1938võitsid Pirital peetud viienda Eesti - Soome maavõistluse ujumises põhjanaabrid 41:29. Kolm alavõitu saavutas Egon Roolaid, olles võidukas 100 ja 400 m vaba- ning 100 m seliliujumises.
1928avati Amsterdamis ametlikult IX nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Eesti lippu kandis avadefileel kettaheitja Gustav Kalkun.
1928lõppes Tallinnas I Balti turniir jalgpallis. Nõrgendatud koosseisus mänginud Eesti võitis esimeses voorus küll Leedu 6:0, kuid kaotas seejärel Lätile 0:1. Viimane tuli ka 3:0 eduga Leedu üle esimeseks Balti meistriks.
1913lõppesid Breslaus (Wroclaw) MM-võistlused kreeka-rooma maadluses, kus keskkaalus tuli võitjaks Georg Baumann. Samas kaalus maadelnud Martin Klein langes vigastuse tõttu välja.
1910võisteldi Pirital toimunud mitmevõistluse raames esmakordselt Eestis aerutamises.