| 2024 | lõpetas kolmandat korda järjest olümpiafinaalis startinud 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi viimasel tõkkel kukkudes Pariisis seitsmenda kohaga. |
| 2020 | Tallinnas Kadrioru staadionil lõppenud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus saavutas üksi võistelnud kümnevõistleja Risto Lillemets 8133 punkti, millega tõusis sel hetkel maailma hooaja edetabelis kolmandale kohale. |
| 2020 | lõppes Itaalias Palermos koroonaviirusest tingitud ligi viiekuulise võistluspausi järel toimunud esimene WTA tenniseturniir, mille finaalis kaotas Anett Kontaveit (WTA 22.) prantslannale Fiona Ferrole (WTA 53.) 2:6, 5:7. |
| 2018 | tegi Magnus Kirt Eestist Berliinis peetud kergejõustiku EM-võistlustel medaliriigi, saades odaviskajate lõppvõistlusel 85.96-ga kolmanda koha. |
| 2017 | alistas Eesti meeste korvpallikoondis 2019. aasta MM-võistluste eelvalikturniiril Saku Suurhallis Kosovo meeskonna 76:50. |
| 2014 | Saksamaal Kielis lõppenud ORC-klassi avamerepurjetamise MM-võistlustel tuli keskmiste jahtide ehk II grupis maailmameistriks Kalevi Jahtklubi jaht Forte. EST-475 meeskonda kuulusid kapten Jaak Jõgi, Kalev Vapper, Tammo Otsasoo, Indrek Rajangu, Marko Nüüd, Kalev Kaal, Martin Kaal, Ando Raud, Alar Volmer ja sakslane Olaf Sylla. |
| 2014 | said huvilised kaasa elada Aidu veespordikeskuse esimestele karikavõistlustele. Oma oskusi näitasid veemootorisportlased, sõudjad ja aerutajad. Lisaks oli huvilistel võimalus osaleda 10 km pikkusel ja parajat pingutust pakkunud veematkal. |
| 2012 | teenis Briti profimeeskonna Endura Racing rattur Rene Mandri Hispaanias peetud 2. kategooria mitmepäevasõidul Vuelta Ciclista a Leon etapivõidu. |
| 2011 | alistas Tiidrek Nurme esimese eestlasena miilijooksus nelja minuti piiri. Nurme võiduaeg Viljandis peetud BIGBANK Kuldiiga finaaletapil oli 3.59,74. Eelmisest aastast samuti Nurmele kuulunud senine tippmark oli 4.00,22. |
| 2011 | parandas Anna Iljuštšenko Viljandis peetud BIGBANK Kuldiiga finaaletapil 1 sentimeetriga Eesti rekordi naiste kõrgushüppes, ületades 1.96. |
| 2008 | sai Triin Aljand esimese Eesti naisujujana 100 m liblikujumises jagu ühe minuti piirist, kui tema aeg Pekingi olümpiamängude eelujumises oli 59,43. Selle ajaga jäi Aljand jagama 32.- 33. kohta. |
| 2003 | teenisid Jaan Laos ja Alvar Räägel Ateenas Schiniase sõudekanalil peetud noorte MM-võistlustel hõbemedali roolijata kahepaadil. Finaalis kaotati kulla võitnud Sloveenia paatkonnale vaid 0,29 sekundiga. |
| 1998 | lõppesid Austrias Linzis noorte MM-võistlused sõudmises, kus meeste ühepaadil sai esikoha 16-aastane narvalane Leonid Gulov. |
| 1991 | lõppesid Permis N Liidu meistrivõistlused mootorrataste mitmepäevasõidus. 125 cm³ klassis kuulus kuldmedal Toivo Nikopensiusele. |
| 1987 | lõppesid Leningradi lähistel Suzdali järvel MM-võistlused allveeorienteerumises. Anatoli Dalidovitš võitis kulla kaardi- ja meeskonnaharjutuses, Tiina Krutov kaardiharjutuses. Lisaks sai Krutov hõbemedali tähe- ja pronksi poiujumises. |
| 1981 | selgitati N Liidu meistrid mootorrataste ringrajasõidus pärast seitsmeaastast vaheaega taas Pirita ringrajal. Eestlastest võitsid Lembit Teesalu (125 cm³ ja 250 cm³) ja Paul Kukk (350 cm³). |
| 1972 | tuli Mati Vaikjärv Minskis lõppenud N Liidu meistrivõistlustel vibulaskmises 2431 silmaga absoluutseks meistriks. Dünamo naiskonnas pälvisid meistritiitli Endla Vellend ja Virve Holtsmeier. |
| 1969 | saavutas Jaan Talts Zinnowitzis (SDV) peetud Balti karikavõistlustel tõstmises raskekaalus kogusummaks 542,5 kilo. Surumises püstitas ta 190 kiloga uue maailmarekordi, oma esimese uues kaalus võisteldes. |
| 1964 | sai Kalju Jurkatamm enda nimele Eesti rekordi 200 m jooksus. Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel oli tema aeg 21,5 sekundit. Jurkatamm jäi selle distantsi rekordi valdajaks 1976. aastani. |
| 1959 | lõppesid Kopenhaagenis Finn-klassi MM-võistlused, kus tallinlane Aleksander Tšutšelov saavutas seitsmenda koha. |
| 1942 | tuli Viljandis Eesti meistriks kümnevõistlused Paul Toomla Läänemaalt 6137 punktiga. 17 võistleja seas oli kuues Heino Lipp Kiviõlist 5438 punktiga. |
| 1937 | andsid Helsingis lõppenud MM-võistlused laskespordis suurvõidu Eesti meeskonnale. Individuaalselt hiilgas võiduga vabapüssiharjutuses Elmar Kivistik. Tema maailmarekord 1124 silma ületati alles 1954. Eestlased võitsid Malmi lasketiirust 20 (10+3+7) medalit. Esimest korda saadi enda valdusse ka Argentiina karikas esikoha eest vabapüssi meeskonnamatšis (MR-iga 5526 silma). Eestist edukam riik oli vaid Soome (8+12+7), kuid kuldasid olid neil vähem. |
| 1936 | tuli Kristjan Palusalu Berliini olümpial võitjaks ka kreeka-rooma maadluse raskekaalus (üle 87 kg) ning temast sai esimene eestlane, kes saanud olümpiamängudelt kaks kuldmedalit. Palusalu on siiani ainus raskekaalu maadleja, kel õnnestunud võita olümpiakuld mõlemas maadlusviisis. Nii nagu viis päeva varem vabamaadluses, võitis Palusalu ka kreeka-rooma maadluses kõik oma viis vastast, neist esimesed kaks seljaga ning ülejäänud kolm punktidega 3:0. Hõbeda sai rootslane John Nyman ning pronksi sakslaste suurlootus Kurt Hornfischer. |
| 1936 | täiendas August Neo Eesti maadlejate suurepärast esinemist Berliini olümpial pronksmedaliga kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus (kuni 87 kg). Selle kaalu kirkamad medalid võitsid Axel Cadier (Rootsi) ja Edvins Bietags (Läti). |
| 1936 | teenis Voldemar Väli kaheksa-aastase vaheaja järel taas olümpiamedali, saades Berliini mängudel kergekaalus (kuni 66 kg) pronksi. Selle kaalukategooria kaks kõvemat tegijat olid soomlane Lauri Koskela ja slovakk Josef Herda. |
| 1936 | sai Edgar Puusepp Berliini olümpia kreeka-rooma maadluse võistlustel kergekeskkaalus (kuni 72 kg) neljanda koha, kärbeskaalus (kuni 56 kg) oli Evald Sikk kuues. |
| 1933 | alistas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängus Läti 2:1. |
| 1931 | osales Stockholmi rahvusvahelisel õhtuvõistlusel ainsa eestlasena Elmar Rähn, kes kolmikhüppes oli 13.58-ga neljas. 110 m tõkkejooksus jäi tal Eesti rekordist (15,7) puudu vaid 0,1 sekundit. |
| 1928 | sai Eesti jaht Tutti V Amsterdami olümpia purjetamisvõistlustel 6 m klassis pronksmedali. Meeskonda kuulusid Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ning vennad Georg ja Andreas Faehlmann. Kulla sai Norra jaht Norna, hõbe kuulus taanlastele. Tutti V ehitati 1927. aastal nimeka konstruktori Gustav Estlanderi projekti järgi Rootsis spetsiaalselt vaiksete ja keskmiste tuulte ning madala lahe jaoks, arvestades Zuiderzeel toimuvat olümpiaregatti. 1927. aasta suvel osales jaht Nikolai Vekšini juhtimisel 31 regatil ja saavutati 25 mitmesugust auhinda. Jahi omanik oli Emil Fahle. |
