| 2022 | lõppenud autoralli MM-hooaja kaheksandal etapil Soomes tõusid poodiumi kõrgeimale astmele Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai). Teisel kiiruskatsel esikohale tõusnud eestlased edestasid lõpuks MM-sarja üldliidreid Kalle Rovanperä ja Jonne Halttuneni (Toyota) 6,8 sekundiga. |
| 2022 | kaotas Kaia Kanepi (WTA 37.) USA-s Washingtoni tenniseturniiri finaalis 6:4, 3:6, 3:6 venelannale Ljudmilla Samsonovale (WTA 60.). See oli Kanepile kümnendaks WTA turniiri finaaliks. |
| 2018 | ületas Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksu eeljooksus 1971. aastast Ilmar Ruusi nimel olnud Eesti rekordi 8.29,6. Berliinis peetud EM-võistluste eeljooksus hüva lõpuspurdi teinud Kivistik oli 8.28,84-ga viies ja pääses kaks päeva hiljem peetud finaali. Seal oli eestlane üheksas. |
| 2012 | võitis Gerd Kanter XXX olümpiamängudel Londonis meeste kettaheites pronksmedali tema hooaja parimat tähistanud 68.03-ga. Olümpiavõitjaks krooniti sakslane Robert Harting 68.27-ga, hõbemedali sai 68.18 heitnud iraanlane Ehsan Hadadi. |
| 2011 | sai 15-aastane tennisist Anett Kontaveit (WTA edetabeli 783.) oma karjääri teise turniirivõiduni, kui alistas Soomes Savitaipales toimunud ITF-i turniiri finaalis hollandlanna Lisanne van Rieli (WTA 723.) 6:3, 6:1.
|
| 2011 | võitis Eesti meeste korvpallikoondis Tallinnas peetud Nelja Rahvuse karikaturniiri. Avapäeval saadi jagu Gruusiast 82:75, teisel päeval Rootsist 65:60 ja viimases mängus alistati USA idaranniku üliõpilaskoondis 75:64.
|
| 2010 | jäi laskmise 50. MM-võistlustel Münchenis Eesti püssinaiskonda (Ljudmila Kortšagina, Anžela Voronova, Karina Kotkas) lamadesharjutuses (60 lasku) pronksmedalist lahutama vaid kuus silma. Šveitsi, Saksamaa ja Lõuna-Korea järel saadi 28 naiskonna seas neljas koht. |
| 2009 | võitis Epp Mäe Ankaras peetud juunioride MM-võistlustel naistemaadluses kuni 72 kg kaalus pronksmedali. |
| 2005 | sai Gerd Kanter tiitlivõistlustelt esimese medali, kui oli MM-võistlustel Helsingi olümpiastaadionil meeste kettaheite finaalis 68.57-ga teine. Teise MM-kulla teenis leedulane Virgilijus Alekna, kes viimasel katsel heitis uueks MM-võistluste rekordiks 70.17. Kolmas oli sakslane Michael Möllenbeck 65.95 ja neljas Aleksander Tammert 64.84-ga. |
| 2005 | krooniti Toomas Mets Harku järvel peetud veemootorispordi O-125 klassis maailmameistriks. |
| 2004 | püstitas Katrin Käärt Riias naiste 200 m jooksus Eesti rekordi 23,78 sekundiga. Kolme Balti riigi maavõistluse võitis Eesti (271 punkti), järgnesid Leedu (259) ja Läti (255). |
| 2001 | võitis Erki Nool kergejõustiku MM-võistlustel Kanadas Edmontonis kümnevõistluses hõbemedali uue Eesti rekordi 8815 punktiga. Noole üksiktulemused: 10,60 - 7.63 - 14.90 - 2.03 - 46,23 - 14,40 - 43.40 - 5.40 - 67.01 - 4.29,58. Kuld kuulus 8902 punkti kogunud tšehh Tomáš Dvořákile, kolmas oli inglane Dean Macey 8603 punktiga. |
| 1995 | sai Erki Nool kergejõustiku MM-võistlustel Göteborgis kümnevõistluses 8268 punktiga neljanda koha. Andrei Nazarov (8088) oli kümnes ja Indrek Kaseorg (8042) üheteistkümnes. Medalid teenisid Dan O’Brien (USA, 8695), Eduard Hämäläinen (Valgevene, 8489) ja Mike Smith (Kanada, 8419). |
| 1971 | sai Toomas Leius pronksmedali Luxembourg’is peetud amatöörtennisistide III EM-võistlustel. |
| 1970 | saavutas Jaan Talts Norras Bergenis peetud Balti karikavõistlustel tõstmises raskekaalus 550 kiloga esikoha. Surumises tegi ta uueks maailmarekordiks 197,5 kilo. |
| 1966 | saavutasid eestlased Turus peetud rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel kaks esikohta. Rein Tölp oli kiireim 800 m (1.49,4) ja Mart Vilt 1500 m jooksus (3.42,5). |
| 1960 | alistas Charles Vallmann esimese eestlasena meeste odaviskes 80 meetri piiri, visates Tartus peetud Eesti meistrivõistlustel rekordiks 82.26. See oli Vallmanni viies ja ühtlasi viimane rekordiparandus. |
| 1949 | jooksis Valdu Lillakas Eesti Sportlaste Koondise võistlustel Londonis 5000 m ajaga 15.06,8. See oli 0,6 sekundit parem kui Felix Beldsinsky 20 aasta vanune Eesti rekord. Ametlik Eesti rekord kuulus sel ajal juba Nikolai Aleksejevi nimele, kes 1948 sai ajaks 15.03,0. |
| 1939 | saavutasid odaviskajad Gustav Sule ja Friedrich Issak Londoni kergejõustikumängudel kaksikvõidu, tulemused vastavalt 69.59 ja 68.39. Aleksander Kreek oli kuulitõukes 15.98-ga teine. |
| 1938 | alustati mängudega esimestel jalgpalli Eesti karikavõistlustel, kus igavesti rändava Eduard Saarepera karika annetas väljamängimiseks VS Sport. |
| 1936 | algas Berliinis olümpiaajaloo esimene korvpalliturniir. Avamängus olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Eesti võitis 34:29. |
| 1935 | jäi Eesti ja Soome jalgpallimaavõistlus Helsingis 2:2 viiki. Eestlaste väravad lõid Heinrich Uukkivi (1:0) ja Eduard Eelma-Ellmann (2:1). |
| 1932 | sai Amsterdami olümpiavõitja Osvald Käpp Los Angelese olümpia kreeka-rooma maadluse võistlustel kuni 72 kg kaalus neljanda koha. Mängude avamisel Eesti lippu kandnud Käpa medalilootused kustutas kaotus kolmandas ringis rootslasele Ivar Johanssonile. |
| 1932 | selgitasid meeskergejõustiklased esimest korda Eesti meistreid Narvas. Kodupubliku rõõmuks oli nelja esikohaga edukaim sportlane Nikolai Küttis. |
| 1930 | saavutas Eesti jalgpallikoondis sajandi suurima võidu Soome üle tulemusega 4:0. Kaks väravat lõid nii Friedrich Karm kui ka Johannes Brenner. Eesti koondises debüteeris Valter Biiber, koondise kapten oli Heinrich Paal. Rekordinternatsionaal Arnold Pihlak pidas 39. mängu koondises, 15-kordseks internatsionaaliks tõusis kahe värava autor Brenner. |
