| 2021 | Türgis Istanbulis lõppenud avamerepurjetamise EM-võistlustel tuli ORC Sportsboat B klassi Euroopa meistriks Eesti paatkond Sugar (kapten Ott Kikkas). |
| 2021 | Ungaris Debrecenis lõppenud U-18 vanuseklassi 3x3 korvpalli MM-võistlustel saavutasid Eesti noormehed (Markus Heinakroon, Markus Ladoga, Oliver Pere ja Ken-Martti Reinart) hõbemedali. Finaalis tuli eestlastel tunnistada USA meeskonna paremust 21:14. |
| 2020 | ületas Kati Ojaloo Soomes Poris esimese Eesti naisena vasaraheites 70 meetri joone – Eesti rekordnumbriteks kirjutati 71.50. |
| 2019 | triumfeeris odaviskaja Magnus Kirt Zürichis peetud Teemantliiga finaaletapil. Võidutulemus 89.13 sündis seejuures viimasel katsel. Finaaletapi võiduga teenis Kirt ka Teemantliiga üldvõidu ning temast sai Gerd Kanteri järel teine eestlane, kes sellise saavutuseni jõudnud. |
| 2016 | avas Saare Golf esimesena Eesti golfiväljakutest footgolfi ehk jalgpalligolfi rajad, mis valmisid koostöös Sportland Eestiga. |
| 2015 | sai Gerd Kanter Pekingis peetud 15. MM-võistlustel kergejõustikus eestlastest kõrgeima koha, olles meeste kettaheites 64.82-ga neljas. Pronksmedalist jäi vajaka 36 cm. |
| 2015 | Jaapanis lõppenud indiaca MK-võistlustel võitsid Eestit esindanud nelja klubi (Elioni SK, Tallinna Indiaca klubi, Ülenurme Gümnaasiumi SK, Alatskivi SK Juku) kaheksa võistkonda kokku kuus medalit. Ainsa esikoha teenis SK Juku seenioride naiskond, hõbemedaleid saadi kolm ja pronksiseid autasusid kaks. |
| 2015 | said Eesti noorte sumotoride medalivõidud jätku juunioride (kuni 18-aastased) MM-võistlustel Jaapanis Osakas. Kai Pähkel ja Toomas Braun said absoluutkategoorias vastavalt hõbeda ja pronksi, kolmanda koha võitles välja ka Eesti naiskond (lisaks Pähkelile veel Mari-Liis Mihkelson ja Pathricia Matso). |
| 2014 | saatis 41-aastane Aleksander Tammert Paunkülas toimunud heitevõistlusel ketta 61.38 kaugusele ning ületas kahekümnendat hooaega järjest 60 meetri joone. Esimest korda sai Tammert 60 meetrist jagu 1995. aastal (60.24). |
| 2014 | Austrias Gössingis lõppenud sõjaväelaste orienteerumise MM-võistlustel said mõlemad Eesti teatevõistkonnad medali. Eesti naiskonnale (Kirti Rebane, Laura Joonas, Annika Rihma) kuulus Venemaa ja Leedu ees kuld ning meeskonnale (Sander Vaher, Lauri Sild, Timo Sild) Šveitsi ja Venemaa järel pronks. Kokku oli stardijoonel 20 nais- ja 52 meeskonda. |
| 2013 | heitis Gerd Kanter Zürichis kergejõustiku Teemantliiga viimasel etapil kettaheites oma hooaja tippmargi 67.02. See andis talle võistlusel esikoha ning tagasi teist aastat järjest ka liiga üldvõidu. |
| 2009 | võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo Poolas Poznanis toimunud sõudmise MM-võistlustel paarisaerulisel kahepaadil pronksmedali. Kirkamad medalid kuulusid Saksamaa ja Prantsusmaa sõudjatele. |
| 2003 | võitis Indrek Turi 22. suveuniversiaadi kergejõustikuvõistlustel Lõuna-Koreas Daegus kümnevõistluses hõbemedali isikliku rekordi 8122 punktiga. Veel enne viimast ala hoidis Turi seitsme punktiga liidrikohta, ent Romain Barras' kiirendusele 1500 m jooksu kolmandal ringil ei suutnud eestlane vastata. Tosina sekundi võrra enne Turit lõpujoone ületanud prantslase kulla hind oli 8196 punkti. |
| 2001 | sai kettaheitjast Aleksander Tammertist universiaadivõitja. Pekingis peetud võistlustel heitis eestlane parimal katsel 65.19. |
| 1999 | lõppesid Las Vegases FIDE MM-võistlused males. Finaalis alistas Aleksandr Halifman Vladimir Akopjani 3,5:2,5. Jaan Ehlvest pudenes 98 maletaja konkurentsis teises ringis, kui kaotas Jevgeni Barejevile (Venemaa) 0,5:1,5. |
| 1998 | võitis Eesti Valmieras peetud Balti matši kergejõustikus täiskasvanute ja noorte koondarvestuses. Täiskasvanutest võitis 295 punkti kogunud Läti, Eestil oli punkte 261 ja Leedul 228. |
| 1993 | lõppesid Tšehhimaal Hradenis allveeorienteerumise EM-võistlused. Poiujumises sai kuldmedali Einari Talviste, kaardiharjutuses said hõbeda Tiina Krutob ja Astrid Bernard, pronksi teenisid Astrid Bernard tsooni- ja Talviste täheujumises. |
| 1992 | jagas Eesti meeskond Itaalias Moris lõppenud kabeolümpial 5.- 10. kohta. |
| 1992 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Kadriorus peetud sõprusmängus Hesseni liidumaa amatööride meeskonnale 1:4. |
| 1987 | sõudis Jüri Jaanson oma esimestel MM-võistlustel Kopenhaagenis ühepaadi finaalis ja ületas lõpuliini viiendana. Ettepoole jäid Thomas Lange (SDV), Peter-Michael Kolbe (SFV), Pertti Karppinen (Soome) ja Pascal Body (Prantsusmaa). Ainsana edestas eestlane Eric Verdonki (Uus-Meremaa). |
| 1986 | sai Erika Salumäe trekisõidu MM-võistlustel Colorado Springsis sprindis hõbemedali. Finaalsõitudes jäi Salumäe 1:2 alla kiiruisutamise maailmameistrile Christa Luding-Rothenburgile (SDV). |
| 1982 | püstitas Silva Oja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Eesti rekordi seitsmevõistluses 6156 (uue punktitabeli järgi 6074) punktiga. Seni Ellen Külvandile kuulunud rekordsumma paranes 471 (585) punkti võrra. Oja seeria: 13,4 – 1.72 – 14.51 – 25,7 – 6.21 – 48.52 – 2.22,6. |
| 1982 | lõppesid Innsbruckis juunioride EM-võistlused ujumises. N Liidu koondisse kuulunud Argo Tammemäe sai kaks kuldmedalit – 4 x 100 m ja 4 x 200 m vabalt teateujumises. |
| 1978 | püstitas Enn Sellik EM-võistlustel Prahas Eesti rekordi 10 000 m jooksus ajaga 27.40,61. Kõrgkonkurentsis piisas selleks vaid kaheksandaks kohaks. Võitis soomlane Martti Vainio 27.30,99-ga, N Liidu rekordi sai 27.31,50-ga enda nimele kolmandana lõpetanud Aleksandr Antipov. |
| 1976 | lõppesid Moskvas N Liidu meistrivõistlused sõudmises. Kulla võitsid Reet Palm (paarisaeruline neljapaat) ning Tiit Helmja ja Gennadi Kinko (roolijata kahepaat). |
| 1976 | selgusid Pirital N Liidu meistrid mootorrataste ringrajasõidus. Eestlastest võitsid meistritiitli Luule Tull (naiste 175 cm³) ning Päärn Kaar ja Vaido Metsaviir (750 cm³ külgvankrid). |
| 1971 | sai Heino Kurvet Belgradis peetud aerutamise MM-võistlustel pronksmedali, kuuludes 10 000 m distantsil N Liidu neljasüsta meeskonda. |
| 1971 | lõppesid Tallinnas N Liidu meistrivõistlused autode ringrajasõidus. Viimasel etapil võitsid kõigis masinaklassides eestlased, kolme etapi kokkuvõttes said kulla Madis Laiv (vormel-1), Enn Griffel (vormel-3) ja Peep Laansoo (vormel-4). |
| 1968 | võitis Tallinna Kalevi võrkpallimeeskond Moskvas sealse Armee Keskspordiklubi 3:0 ja kindlustas Eestile N Liidu meistri tiitli võrkpallis. Kõrgliigasse kuulus 1968. aastal 12 meeskonda, omavahel mängiti läbi neli korda, Kalev võitis 44 mängust 32, kusjuures 14 viimast mängu järjest. |
| 1966 | lõppesid Itaalias Porto San Giorgios juunioride 2. EM-võistlused korvpallis. Esikoha saavutanud N Liidu koondises mängis ka Anatoli Krikun. |
| 1965 | tuli Eesti tenniseesindus N Liidu võistkondlikuks meistriks, alistades Kaliningradis peetud finaalis Ukraina 13:7. Tiiu Kivi tunnistati turniiri parimaks naismängijaks. |
| 1965 | lõppesid Budapestis IV suveuniversiaadi võistlused, kus naiste 800 m jooksus sai 2.06,2-ga esikoha Laine Erik. |
| 1964 | tuli Laine Erik Kiievis N Liidu meistriks 800 m jooksus uue Eesti rekordi 2.04,6-ga. |
| 1957 | lõppesid N Liidu meistrivõistlused ujumises. Kahekordseks meistriks (100 m ja 400 m vabaujumises) krooniti Ulvi Voog. |
| 1948 | ületas Heino Lipp Moskvas 1939. aastast Sergei Ljahhovi nimel püsinud N Liidu rekordi kettaheites. Kui Ljahhovi tulemus oli 50.74, siis Lipul 52.18. See tulemus jäi Liidu rekordiks enam kui neljaks ja Eesti rekordiks veidi vähem kui seitsmeks aastaks. Lipp oli esimene eestlane, kes sel alal 50 meetrist jagu sai. |
| 1940 | püstitas Raivo Armi Tallinnas peetud Eesti - Läti maavõistlusel (118:74) N Liidu rekordi kolmikhüppes 14.96-ga. Eesti rekordina püsis see tulemus üle 14 aasta. |
| 1937 | kohtus Eesti jalgpallikoondis oma viimases sõjaeelses MM-võistluste valikmängus Königsbergis Saksamaaga. Külalised juhtisid kuni 50. minutini 1:0 (värava lõi 34. minutil Georg Siimenson), kuid kaotas lõpuks siiski 1:4. Saksamaa ajaleht “Berliner Zeitung am Mittag” kiitis Eesti koondise väravavahi Evald Tipneri esitust ning liigitas mehe Euroopa eliitväravavahtide hulka. Mängu jälgis 17 000 pealtvaatajat. |
| 1932 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Balti turniiril Riias esimeses mängus Leedule 1:2. |
| 1920 | tuli tõstja Alfred Neuland esimese eestlasena olümpiavõitjaks. VII suveolümpiamängudel Antverpenis sai Valgast pärit 24-aastane vägimees esikoha kergekaalus, kogudes kolmevõistluses 257,5 kilo (72,5 + 75 + 110). Hõbeda saanud Louis Williqueti edestas Neuland 17,5 ja pronksi teeninud Florimond Roomsi (mõlemad Belgia) 27,5 kiloga. Parema käega rebitud 72,5 kilo ja kahe käega tõukamise 110 kilo olid ühtlasi maailmarekordid. |
| 1920 | teenis tõstja Alfred Schmidt (hiljem Ain Sillak) Antverpeni olümpiamängudel hõbemedali, kogudes sulgkaalus (kuni 60 kg) summaks 210 kilo. Vasaku käega rebimises püstitas eestlane 55 kiloga maailmarekordi. Kulla saanud belglase François de Haesi kolme tõste kogusumma oli 10 kilo võrra parem. Samas kaalus võistelnud Karl Kõiv sai seitsmenda koha. |
