13.07. SÜNDINUD

1912Västrik, Johannes
1913Jõesaar, Edgar
1920Mittov, Asta
1937Silberg, Anne
1941Lepik, Enn
1951Särki, Oleg
1955Kiviselg, Ants
1956Vaaderpass, Ivar
1957Ojamaa, Maie
1964Suvi, Toivo
1969Jäätma, Maarika
1970Ruul, Jüri
1972Spiegelberg, Terje
1972Sepp, Evelyn
1984Okuneva, Anžela
1987Kunitsõn, Vladimir
1992Kaljurand, Kristjan
1998Käsner, Kati-Kreet

13.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2019pälvis Viktoria Bogdanova Napolis toimunud 30. suveuniversiaadil iluvõimlemise pallikava finaalvõistlusel pronksmedali.
2018võitis odaviskaja Magnus Kirt Maroko pealinnas Rabatis toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapi, visates viimasel katsel uue Eesti rekordi 89.75. Juuni alguses Turus püstitatud rekordit parandas Kirt ühe meetri ja kahe sentimeetriga. Teine oli Rabatis sakslane Andreas Hofmann (88.58) ja kolmas tšehh Jakub Vadlejch (85.31).
2014jõudis Janno Ligur esimese Eesti autosportlasena rallikrossi MM-võistluste etapil esikolmikusse. MM- ja EM-võistluste osavõistluse finaalsõidu Belgias lõpetas Ligur Super 1600 klassis oma Škoda Fabiaga kolmandana Jānis Baumanise (Läti) ja Timur Šigabutdinovi (Venemaa) järel.
2014tegi Eesti meeste paarisaeruline neljapaat oma hooaja parima sõidu, kui MK-sarja viimasel etapil Luzernis saavutati ajaga 5.52,37 teine koht. Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo jäid Rotsee järvel alla vaid Suurbritannia nelikule (5.50,99). MK-sarja kokkuvõttes kuulus Eesti neljapaadile kolmas koht.
2013tuli Rasmus Mägi Tamperes kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel meeste 400 meetri tõkkejooksus uue Eesti rekordiga 49,19 kolmandaks.
2012võitis Gerd Kanter kettaheite IAAF-i Teemantliiga etapil Londonis, saades teisel katsel kirja 64.85. Järgnesid leedulane Virgilijus Alekna (63.71) ja britt Lawrence Okoyo (63.33).
2003lõppesid Puerto Ricos kergejõustikuveteranide MM-võistlused. Eesti kergeatleedid said 19 kulda, 4 hõbedat ja 6 pronksi.
2001võitis Jaan Kirsipuu pärast kaheaastast vaheaega taas Tour de France’il etapi. Suurvelotuuri 211,5 km pikkusel kuuendal etapil Commercyst Strasbourg’i võttis eestlane juhtkoha sisse juba enne viimase saja meetri algust ning lõpetas selge vahega esimesena. Teise koha sai prantslane Damien Nazon ja kolmanda tšehh Jan Svorada.
2001võitis Pärnust pärit Audentese spordikooli 17-aastane õpilane Rene Oruman Ungaris Debrecenis peetud kuni 18-aastaste kergejõustiklaste MM-võistlustel 6219 punktiga noormeeste kaheksavõistluse.
1993peeti Kadriorus rahvusvahelised Kalevipoja mängud kergejõustikus. 800 m jooksu võitis tulevane maailmameister Wilson Kipketer 1.46,16-ga.
1986võitis Jüri Jaanson Luzerni sõuderegatil esikoha ühepaadi 500 m distantsil ning oli 2000 m distantsil soomlase Pertti Karppineni ja läänesakslase Peter-Michael Kolbe järel kolmas.
1985lõppesid esimest korda N Liidus korraldatud purjetamise MM-võistlused. Tallinna lahel võisteldi purjelaual Windglider. Üle 70 kg kaalunud meeste klassis saavutas hõbemedali Toomas Sada.
1969lõppes Chorzówis N Liidu, Poola ja SDV kergejõustikukohtumine, kus kaasa tegi ka kolm eestlast. Tõnu Lepik oli kaugushüppes 8.00-ga kolmas, Ants Nurmekivi sai 10 000 m jooksus 28.55,8-ga Euroopa rekordimehe Jürgen Haase järel teise koha. Teine oli ka 110 m tõkkejooksus Eesti rekordit 13,9 korranud Kalju Jurkatamm.
1969tõukas Helgi Parts Tallinnas esimese eestlannana kuuli üle 15 meetri – 15.08. Senine rekord (14.99) oli ligi kaks aastat kuulunud Marta Tamme nimele.
1958selgusid Pirita ringrajal N Liidu meistrid mootorispordis. 750 cm³ külgvankritel tulid meistriks Peet Gustel ja Helmuth Aas.
1930saavutas Alfred Maasik New Yorgi maratonil kuulsa ameeriklase Clarence de Mari järel teise koha, püstitades isikliku tippaja 2:40.01.
1924sai Jüri Lossman oma karjääri teisel olümpiamaratonil kümnenda koha. Neli aastat varem Antverpenis hõbeda võitnud eestlase aeg oli Pariisis 2:57.54,6.