| 2025 | viigistas Eesti meeste jalgpallikoondis Tallinnas Lilleküla staadionil 0:0 maavõistlusmängu Andorraga. Tegemist oli läbi ajaloo esimese viigiga, mille Andorra Eesti vastu saavutas (üldse 13. omavaheline matš). Kohtumine oli ametlikuks lahkumismänguks kahele teenekale Eesti koondislasele - oma 159. mängu sai kirja rekordinternatsionaal Konstantin Vassiljev ja 100. mängu Taijo Teniste. |
| 2023 | võitis Eneli Jefimova Iisraelis Netanyas toimunud juunioride MM-võistlustel 200 meetri rinnuliujumises ajaga 2.26,29 pronksmedali. |
| 2023 | võitis Oliver Ojakäär koos rootslase Max Dahliniga New Yorgis USA lahtiste tennisemeistrivõistluste noorteturniiril noormeeste paarismängu. |
| 2021 | kaotas Eesti võrkpallimeeskond EM-võistluste finaalturniiri alagrupiturniiri viimases mängus Tallinnas Saku Suurhallis Prantsusmaale 0:3 ning jäi ühe võiduga (Slovakkia üle 3:2) oma alagrupis viimaseks ja sai üldarvestuses 24 meeskonna seas 21. koha. |
| 2019 | sai Eesti meeste jalgpallikoondis EM-valiksarjas viienda järjestikuse kaotuse, kui Lilleküla staadionil kaotati Hollandile 0:4. |
| 2018 | kulmineerusid kolm päeva kestnud ja rekordilised 23 940 liikumisharrastajat kokku meelitanud Tallinna Maratoni nädalavahetuse üritused maratoni ning poolmaratoniga. Maratonil kuulus esikoht esimest korda kohalikule mehele, kui Roman Fosti lõpetas ajaga 2:24.08. Kolmas oli parim naine, Daisy Langat Keeniast (2:33.50). Poolmaratonis võidutses keenialaste ees Tiidrek Nurme (1:03.27), edestades Peter Kiprotichit kahe sekundiga. |
| 2018 | peeti Hiinas Chengdus maailmakarikavõistlusi tantsuspordis, Ladina-ameerika tantsudes kuulus Konstantin Gorodilovile ja Dominika Bergmannovále 23 paari seas teine koht. Võitis Taani paar Umberto Gaudino – Louise Heise. |
| 2018 | sõlmisid Vilniuses kohtunud Eesti, Läti ja Leedu korvpalliliitude presidendid Jaak Salumets, Valdis Voins ja Arvydas Sabonis kokkuleppe kolme riigi ühise naiste turniiri korraldamiseks. Esimesel hooajal osales üheksa Läti, viis Leedu ja neli Eesti naiskonda. |
| 2015 | sai teatavaks, et muusika-aasta raames EOK ja Eesti Autorite Ühingu eestvõttel toimunud Eesti spordilaulu konkursi võitsid laulud „Eesti eest” (viis Peeter Kaljuste, sõnad Taniel Vares ja Stina Märtson) ja „Läheb lahti” (viis ja sõnad Allan Kasuk). Neist esimene kogus enim hääli rahvahääletusel, teise tunnistas parimaks žürii. |
| 2012 | said SEB Tallinna Maratonil kaksikvõidu Keenia maratoonarid John Kipkemoi Kirui (2:15.21) ja Hosea Kipkemoi Kiplagat (2:18.57). Kolmas oli Eesti meistriks kroonitud Viljar Vallimäe 2:21.27-ga. |
| 2012 | sai Anett Kontaveit New Yorgis peetud tennise USA lahtiste meistrivõistluste noorteturniiril teise koha auhinna. Finaalis tuli eestlannal alla vanduda Samantha Crawfordile (USA) 5:7, 3:6. Juunioride maailma edetabelis tõusis Kontaveit neljandale kohale. |
| 2009 | mängis Eesti jalgpallikoondis Meridas MM-võistluste valiksarjas tulevase maailmameistri Hispaaniaga ja kaotas 0:3. Raio Piiroja pidas koondises oma 90., Ragnar Klavan 60., Dmitri Kruglov 45. ja Vladimir Voskoboinikov 20. kohtumise. |
| 2007 | kindlustas Marko Asmer endale juba kaks etappi enne Briti vormel-3 võistlussarja lõppu üldvõidu. |
| 2006 | sai Gerd Kanter Stuttgardi staadionil peetud IAAF-i hooaja finaalvõistlustel meeste kettaheites 68.47-ga teise koha. Võitis Virgilijus Alekna 68.63-ga, kolmas oli Aleksander Tammert 64.94-ga. |
| 2005 | sai Gerd Kanter Monaco staadionil peetud IAAF-i hooaja finaalvõistlustel meeste kettaheites 66.01-ga teise koha. Võitis Virgilijus Alekna (Leedu) 67.64-ga, kolmas oli Zoltán Kövágó (Ungari) 65.65 ja neljas Aleksander Tammert 65.22-ga. |
| 2001 | sai Aleksander Tammert IAAF-i GP-sarja viimasel etapil Melbourne’is kettaheites 63.87-ga teise koha. Võitis 64.42 heitnud Virgilijus Alekna. Hooaja kokkuvõttes oli Tammert kettaheitjate pingereas viies. |
| 2001 | lõppesid New Yorgis automudelismi MM-võistlused, kus eestlased pälvisid viis medalit. Lembit Vaher sai hõbeda ja pronksi, Tõnu Sepp ja Mart Sepp mõlemad hõbeda ning Rain Teder pronksi. |
| 2000 | lõppesid Hantõ-Mansiiskis laskejooksu MM-võistlused, kus eestlased pälvisid kolm medalit. Indrek Tobreluts sai 6 km sprindis kulla ja 8 km viitstardist hõbeda ning teatevõistluses koos Roland Lessingu, Dimitri Boroviki ja Janno Prantsiga samuti hõbeda. |
| 1991 | taastati Eesti liikmestaatus Rahvusvahelises Ujumisliidus (FINA). |
| 1989 | sai Jüri Jaanson sõudmise MM-võistlustelt esimese medali, kui oli Bledis toimunud ühepaadi finaalis kolmas. Maailmameistriks tuli idasakslane Thomas Lange, teisena ületas lõpuliini tšehh Vaclav Chalupa. |
| 1985 | lõppesid Stechlinsees (SDV) teised MM-võistlused allveeorienteerumises. Anatoli Dalidovitš võitis kaardiharjutuse, sai hõbeda tsooniujumises ning pronksi meeskonnaharjutuses. Aini Leik võitis kulla naiskonnaharjutuses ja poiujumises, hõbeda kaardiharjutuses ning pronksi täheujumises. |
| 1984 | heitis Jüri Tamm Banská Bystricas isiklikuks rekordiks vasarat 84.40, mis 1999. aastal kinnitati tagantjärele ka ametlikuks Eesti rekordiks. |
| 1984 | peeti Tallinnas Eesti, Šveitsi ja Itaalia matš mitmevõistluses. Kümnevõistluses võitis Šveits Eesti punktidega 37 093:36 700. Individuaalselt oli Tõnu Kaukis 7561 punktiga teine. Naiste seitsmevõistluses kogus Eesti 17 124, Šveits 16 538 ja Itaalia 15 645 punkti. Võitis Silva Oja 5944 punktiga. |
| 1979 | lõppesid N Liidu meistrivõistlused mootorrataste ringrajasõidus seekord Tbilisi ringrajal. Eestisse toodi kolm kulda – Lembit Teesalu võidutses 250 cm³ ja 350 cm³ klassis ning Luule Tull naiste 175 cm³ klassis. |
| 1973 | püstitas Aldur Raudva Novomoskovskis maailmarekordi veemootorispordi 500 cm³ mootorpaatide klassis (S-500), läbides 5 miili keskmise kiirusega 68,48 km/h. |
| 1972 | sai Georgi Zažitski N Liidu epeemeeskonna koosseisus Müncheni olümpiamängudel pronksmedali. Poolfinaalis kaotati Ungarile 5:8, kuid pronksimatšis võideti Prantsusmaa 9:4. Lisaks Zažitskile kuulusid meeskonda veel Viktor Modzalevski, Igor Valetov, Sergei Paramonov ja medalita jäänud Grigori Kriss. |
| 1968 | lõppesid Aluštas teised EM-võistlused allveespordis. Eesti sportlastest võitsid kulla Arved-Imand Kompus (40 m sukeldumine) ja Boriss Popov (1000 m lestadega ja orienteerumine). Lisaks võideti kaks hõbemedalit ja üks pronks. |
| 1962 | peeti Riias esimesed üleliidulised võistlused kardispordis. Parim oli Moskva esindus, Eesti sai teise koha. Kollektiivide arvestuses oli suurte keskuste järel kuues Põltsamaa autobaasi nr 5 võistkond. |
| 1945 | tõukas Euroopa meister Aleksander Kreek Rootsis Boråses kuuli 14.88, mis oli hooaja paremaid tulemusi Euroopas. |
| 1943 | lõppesid Gorkis N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus, kus eestlastele kuulus neli esikohta. Johannes Kotkas sai 53.88-ga enda nimele N Liidu vasaraheiterekordi, Raivo Armi võitis kolmikhüppe 13.74, Aadu Tarmak kettaheite 42.09 ja Friedrich Issak odaviske 62.30-ga. |
| 1934 | lõppesid Torinos esimesed EM-võistlused kergejõustikus. Eestlased tulid kahe võidetud medali ja 16 punktiga riikide arvestuses üheksandale kohale. Silmapaistva eduga esines kuulitõukaja Arnold Viiding, kes vahetus võistluses suutis alistada endast tugevamad tõukajad. Harvanähtavalt tasavägises heitluses lahutas esimest ja kolmandat kohta vaid 1 sentimeeter. Eestlane tõukas soomlase Risto Kuntsiga võrdselt 15.19 ja alles lisakatse andis esikoha Viidingule. Kettaheites oli Viiding viies 45.51-ga, kaotades pronksi 40 sentimeetriga. Kolmas oli eksmaailmarekordimees tšehh František Douda 15.18-ga. Odaviskes võitis Eestile pronksi Gustav Sule 69.31-ga. Seitsmenda koha saavutasid Evald Ärman teivashüppes ja Koit Annamaa vasaraheites, Eduard Prööm oli 5000 m jooksus kaheksas nagu ka Ademar Jürlau 1500 m finaalis. |
| 1928 | püstitati kaks päeva kestnud Kalevi meistrivõistlustel kergejõustikus koguni 10 uut rahvusrekordit. Gustav Kalkun viis meeste kettaheites rekordi 45.61-ni, naistest sai 1-kilose kettaga esimeseks rekordiomanikuks 34.71 heitnud Alma Kööbe. |