| 2024 | jõudis Madis Mihkels esimese Eesti ratturina täiskasvanute seas maanteesõidu tiitlivõistluste individuaalse medalini – Belgias Flandria teedel toimunud EM-il võitles ta end pronksile. |
| 2024 | võitis Johannes Erm 8589 punktiga Prantsusmaal Talence'is toimunud maineka kümnevõistluse. Võit tagas talle Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu mitmevõistluse turnee üldvõidu ja Eestile kümnevõistluse lisakoha 2025. aasta MM-ile Tokyos. |
| 2019 | tuli Rasmus Haugasmägi Poolas Chodziezis toimunud veemootorispordi EM-võistlustel kuuendat aastat järjest OSY-400 klassi Euroopa meistriks. |
| 2017 | teatas freestyle-suusataja Kelly Sildaru oma Facebooki kontol, et on treeninglaagris Uus-Meremaal saanud tõsise põlvetrauma. |
| 2016 | otsustas Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) täitevkomitee, et kohtumine UEFA superkarika pärast toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul 14. augustil 2018 Tallinnas. |
| 2011 | võitis külma ja vihmase ilmaga Kadrioru staadionil peetud ERGO maailmamängud kettaheites Saksamaa esindus (Robert Harting 65.21 ja Daniel Jasinski 56.70) 121.91-ga. Teine oli maailma koondis (Eshan Hadadi 61.80 ja Benn Harradine 59.32) 121.12 ning kolmas Eesti (Gerd Kanter 62.46 ja Märt Israel 55.80) 118.56-ga. |
| 2000 | avati Sydneys XXVII suveolümpiamängud, avadefileel kandis Eesti lippu purjetaja Tõnu Tõniste. Eestlased olid esindatud 11 spordialal kokku 33 sportlasega. |
| 1997 | ratifitseeris Riigikogu Euroopa Antidopingu Konventsiooni, millele Eesti poolt kirjutati alla juba 1992. aasta mais. |
| 1990 | kogus Erki Nool Kadrioru staadionil peetud tunnikümnevõistluses 6934 punkti. |
| 1974 | püstitas Lea Toom Vilniuses Eesti rekordi naiste 200 m jooksus ajaga 24,3 sekundit, kärpides Helle Volmeri üle kuue aasta vanusest rekordist 0,1 sekundit. |
| 1957 | peeti Tallinnas Eesti ja Soome naiskergejõustiklaste sõpruskohtumine, mis andis 58:49 võidu eestlannadele. |
| 1954 | võitis Virve Roolaid Kiievis peetud N Liidu meistrivõistlustel kergejõustikus naiste odaviske maailma kõigi aegade teise tulemusega 54.89. |
| 1948 | viis Erich Veetõusme Harkovis Eesti rekordi 1000 m jooksus alla 2.30, saades ajaks 2.28,4. Sellest ajast suutis Peeter Varrak kiirem olla alles ligi kümme aastat hiljem. |
| 1946 | peeti Moskvas N Liidu meistrivõistlused motokrossis. Eestile tõi esimese medali, pronksi, Ribil Gubaidullin. |
| 1946 | lõppesid Dnipropetrovskis N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus. Eestlastele kuulus kolm kuldmedalit. Heino Lipp oli parim kuulitõukes 15.68 (augusti lõpus EM-il Oslos oli islandlasele Gunnar Husebyle võiduks piisanud 15.56-st) ja kettaheites 46.26-ga, Raivo Armi kolmikhüppes 14.25-ga. Võistkondlikult oli Eesti kuues. |
| 1940 | tuli Märjamaal Eesti meistriks maratonijooksus Bernhard Lont, kes neljanda eestlasena alistas kolme tunni piiri - 2:58.46. |
| 1940 | lõppes Kaunases peetud esimene Balti matš kergejõustikus Eesti võiduga. Eesti kergeatleedid kogusid 190, lätlased 159 ja võõrustajad leedulased 103 punkti. |
| 1935 | saavutas Eesti Turus ootamatult esimese võidu Soome üle pesapallis 4:3. |
| 1935 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Stettinis esimese maavõistluse Saksamaale 0:5. |
| 1928 | alustas Tartu Ülikooli juures tööd Kehakultuuri Instituut, kus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Esimesed õpetajad olid Ernst Rosenbladt, Aleksander Kalamees, Johann Martin, Aleksander Reeder jt. Sooviavaldusi saabus 86, vastu võeti 36 noort (18 meest ja 18 naist), lisaks said endale 10 kohta kaitseväe esindajad. Esimene spordispetsialistide lend – 30 üliõpilast – jõudis kõrgharidusdiplomini 1931. aastal. |
