| 2023 | kuulutati veemotosportlane Kärol Soodla Itaalias Viverones GT-30 klassi Euroopa meistriks. Kuna sel päeval ei lubanud tugev tuul ja lainetus sportlasi veele, siis sündis otsus päev varem toimunud sõidu tulemuste põhjal. |
| 2022 | saavutas Evely Kaasiku eestlaste kõigi aegade parima tulemuse orienteerumisjooksu EM-võistlustelt, kui võitis Rakvere lähistel Põlulas naiste lühirajal šveitslanna Simona Aebersold järel hõbemedali. |
| 2022 | tuli kõrgushüppaja Karmen Bruus Colombias Calis tulemusega 1.95 U-20 vanuseklassi maailmameistriks. |
| 2017 | lõppesid Saksamaal Karlsruhes kurnimängu MM-võistlused, kus Eesti selle ala harrastajad teenisid kaks medalit, mõlemad eurokurnis. Individuaalselt hinnati Mihhail Jefremovi oskusi kuldmedaliga, meeskondlikult said Jefremov ja Valeri Sizarov Venemaa esinduse järel hõbemedali. |
| 2017 | krooniti veemootorisportlane Stefan Arand Poolas Toruńis esimest korda täiskasvanute maailmameistriks. Varem noorteklassis korduvalt tiitlivõistlustel võidutsenud tartlane sai kulla alles oma kolmandal võistlusel GT-30 klassis. |
| 2012 | alistas Heiki Nabi XXX olümpiamängudel Londonis kreeka-rooma maadluse raskekaalus kolm vastast ning teenis hõbemedali. Finaalis pidi eestlane tunnistama kuubalase Mijaín López Núñeze paremust, kes krooniti raskekaalus võitjaks teist olümpiat järjest. |
| 2000 | saavutasid Anna-Liisa Sutt ja Mari-Liis Graumann Nürnbergis peetud rannavõrkpalli juunioride EM-võistlustel pronksmedali. |
| 1997 | pidi Erki Nool eelkõige ebaõnnestunud kaugushüppe (7.37) tõttu leppima MM-võistlustel Ateenas kümnevõistluses vaid kuuenda kohaga (8413). Indrek Kaseorg sai 8140 punktiga 11. koha. võitis Tomáš Dvořák (Tšehhimaa) 8837 punktiga, järgnesid Eduard Hämäläinen (Soome) 8730 ja Frank Busemann (Saksamaa) 8652 punktiga. |
| 1997 | saavutas Ando Meritee rendžu MM-võistlustel Peterburis hõbemedali. |
| 1997 | pidas Eesti jalgpallikoondis oma esimese maavõistlusmängu Tartus. Ülikooli staadionil jäädi alla Fääri saarte meeskonnale 0:2. |
| 1992 | tuli viis aastat ka Eestis elanud Vladimir Reznitšenko Barcelona olümpiamängudel Saksamaa epeemeeskonnas olümpiavõitjaks. |
| 1987 | püstitas Erika Salumäe Moskvas Krõlatskoje sisetrekil maailmarekordi 500 m lendstardiga sõidus ajaga 29,655 sekundit. See rekord on endiselt eestlanna nimel ka 2011. aasta seisuga. |
| 1984 | võitis Eesti juurtega Soome odaviskaja Tiina Lillak Los Angelese olümpiamängudel naiste odaviskes hõbemedali täpselt 69-meetrise viskega. Võitis Tessa Sanderson (Suurbritannia) 69.56-ga. |
| 1978 | püstitas Silva Oja Bukarestis peetud Družba kergejõustikuvõistlustel viievõistluse sees Eesti rekordi kaugushüppes tulemusega 6.26. Uus rekord oli ka viievõistluse summa 4343 punkti. |
| 1969 | tegi Ants Nurmekivi viimase paranduse 10 000 m jooksu Eesti rekordite nimistusse, kattes Moskvas 25 staadioniringi 28.37,4-ga. Tema rekordist sai Enn Sellik jagu alles 1975. aastal. |
| 1968 | lõppes Helsingi olümpiastaadionil Soome ja Eesti meeskergejõustiklaste sõpruskohtumine. Võõrustajad võitsid 112:90. |
| 1961 | tuli Ants Seiler Estonial esimese Eesti vormelisõitjana N Liidu meistriks autovõidusõidus vormel-3 klassis. |
| 1960 | oli Veiko Siimar N Liidu ujumismeeskonna koosseisus 4 x 100 m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitajaid ajaga 4.14,0. |
| 1950 | parandas Heino Lipp Moskvas kaheksandat korda N Liidu rekordit kuulitõukes. 16.93 ületas ka tollal kehtinud Euroopa rekordi. Aleksandra Kukk heitis samas esimese eesti naisena ketast üle 40 meetri – 40.31. |
| 1944 | toimusid Pärnus 23. korda Eesti meistrivõistlused kümnevõistluses. Kaasa tegi 9 sportlast. Pärast teivashüpet juhtinud Heino Koik loobus viimasest alast 1500 m jooksust ja nii krooniti esimest korda kergejõustikukuningaks Heino Lipp 5812 punktiga. |
| 1944 | lõppesid Tartus kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlused ujumises. Startis 60 sportlast, seltsidest võitis Estonia. Parim tulemus oli 100 m vabaujumises Saaremaa Spordiklubi esindaja Georg Vržesnevski võiduaeg 1.07,5. |
| 1939 | lõppesid arvult 20. Eesti meistrivõistlused ujumises, mis esimest korda peeti Mustamäe välisujulas. Ainsa Eesti rekordi püstitas 1500 m vabaujumises Georg Ots, kes esimesed 800 meetrit läbis rekordilise 12.39,2ga. Egon Roolaid võitis individuaalselt kolm ja Hilja Kumm kaks distantsi. |
| 1937 | võitis Aleksander Kreek Stockholmi eliitmängudel kuulitõuke 15.48-ga. Ameeriklane Melvin Walker püstitas samas maailmarekordi kõrgushüppes 2.08-ga. |
| 1933 | hüppas Nikolai Küttis Narvas kaugust 7.40,5, millega ületas 20 sentimeetriga kümme aastat Aleksander Klumbergi nimel püsinud Eesti rekordi. |
| 1932 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Kaunases Leedule 0:1. |
| 1900 | toimus Narvas esimene jõumeeste võidutõstmine. Kuue mehe konkurentsis sai esikoha Mihkel Neelus. |
