| | | 04.10. SÜNDINUD| 1902 | Triefeld, Jaak | | 1910 | Ader, Viktor | | 1919 | Fadejev, Mihhail | | 1937 | Olmari, Marin | | 1939 | Berggren, Matteus | | 1941 | Vaikmaa, Anne | | 1941 | Pajumäe, Karl | | 1944 | Reiter, Tiit-Urmas | | 1945 | Utsar, Karl | | 1950 | Martin, Aleksei | | 1952 | Varul, Ülo | | 1953 | Hütt, Viktor | | 1960 | Tali, Tiit | | 1963 | Eirand, Sirje | | 1967 | Rätsep, Jaanus | | 1968 | Loorits, Neeme | | 1968 | Lell, Daimar | | 1968 | Voronova, Anžela | | 1969 | Avaste, Tarvo | | 1970 | Kivilo, Raul | | 1972 | Säärits, Anu | | 1976 | Pallase, Erik | | 1976 | Hõrak, Leeve | | 1979 | Teder, Lauri | | 1984 | Hani, Elar | | 1990 | Rähn, Jaanika | | 1990 | Aarna, Signy |
04.10. EESTI SPORDIAJALOOS  | 2020 | Tšehhis Jedovničes lõppenud ringrajapaatide MM-võistlustel saavutasid klassis F-125 kaksikvõidu Erik Aaslav-Kaasik ja Sanna Aaslav-Kaasik, klassis F-500 pälvis hõbemedali Erko Aabrams. | | 2015 | Tallinn International Horse Show' raames peetud takistussõitjate MK-etapi edukaim oli Venemaa ratsutaja Aleksandr Belehhov (Bivaldi), Eesti parimana saavutas Kertu Klettenberg (Ulrike R) kolmanda koha. Päev varem Saku Suurhallis kavas olnud koolisõidu MK-sarja etapi võitis ukrainlanna Inna Logutenkova (Don Gregorius), Eestit esindanud Dina Ellermann (Landyś Akvarell) piirdus kümnenda kohaga. | | 1998 | lõppesid Tallinnas Kalevi spordihallis Karl Lemani mälestusvõistlused poksis. Kaasa tegi 64 nahkkindameest 9 riigist. Eesti poksijatest jätsid esikoha koju Albert Starikov (kuni 63,5 kg) ja Igor Šibalov (üle 91 kg). | | 1997 | pälvis Arno Uutma Ukrainas Rovnos lõppenud brasiilia kabe MM-võistlustel pronksmedali. | | 1991 | lõppes Tallinnas peetud Eesti ja Soome maavõistlus judos 3:3 viigiga. | | 1988 | tervitati Tallinnas Raekoja platsil Sŏulist saabunud Eesti olümpiasangareid. | | 1981 | tuli Fjodor Koltšin Otepääl N Liidu suviseks meistriks kahevõistluses. | | 1981 | võitis Erika Salumäe oma esimese medali N Liidu meistrivõistlustelt trekisõidus. Almatõs peetud võistlustel oli Salumäe sprindis mitmekordse maailmameistri Raissa Obodovskaja ja oma tulevase kõva konkurendi Galina Jenjuhhina järel kolmas. Viimati oli trekilt Eestisse medali toonud Urve Haabu 1971. aastal. | | 1978 | heitis Helgi Parts Kadriorus Eesti rekordiks ketast 62.92. See oli Partsile 16 aasta jooksul 21. ja ühtlasi viimane rekordiparandus kettaheites. Tema esimene rekord oli 1962. aastal 45.64. | | 1968 | hüppas Tõnu Lepik enne olümpiamänge Mexico Citys peetud võistlustel kaugust täpselt kaheksa meetrit ja sai esikoha. | | 1937 | saabus Eesti poksimeeskond tagasi Saksamaa turneelt, kus neljast matšist võideti kolm. Ainsana oli kõigis kolmes matšis võidukas Anton Raadik. | | 1919 | nimetati Tartu spordiselts Aberg ümber Tartu Kaleviks. | | 1913 | (vkj 21.09) jooksis Gustav Kiilim Riias esimese eestlasena 100 meetrit 11,0 sekundiga. Kuna Kiilimi aeg fikseeriti ühe kellaga, siis jäi ametlik rekord kinnitamata. Tallinna kalevlane Johannes Villemson jooksis samas 1500 m ajaga 4.20,2, mis oli Venemaa rekord. |
| |
| |
|
