| 2023 | lõppes autoralli MM-hooaja kaheksas etapp – Rally Estonia, mida raja ääres uudistas üle 45 000 huvilise. Kolmandat aastat järjest võidutsesid soomlased Kalle Rovanperä ja Jonne Halttunen (Toyota). Ott Tänaku ja Martin Järveoja (M-Sport Ford) jaoks lõppes tõsine võidukihutamine juba enne ralli algust. Testikatsel tekkinud tehnilised probleemid nõudsid mootori väljavahetamist, millega kaasnes viieminutiline ajakaristus. Kuigi eestlased olid ainsad, kes Rovanperä-Haltuneni kõrval kiiruskatseid suutsid võita, ei tõstnud see neid lõppkokkuvõttes kõrgemale kaheksandast kohast. |
| 2023 | tuli veemotosportlane Rene Suuk Inglismaal Oulton Broadis OSY-400 klassi maailmameistriks. Sealsamas toimunud paadiklassi GT-15 juunioride MM-il saavutasid eestlased Paul Richard Laur, Hendrik Arula ja Kevin Sillaots kolmikvõidu. |
| 2017 | sai selgeks, et 2018. aasta MM-võistluste finaalturniirile Eesti meeste võrkpallikoondisel siiski asja ei ole. Belgias Kortrijkis jäädi otsustavas mängus alla võõrustajate koondisele 1:3. Enne seda võideti Valgevene 3:1, Hispaania 3:0, kaotati Saksamaale 2:3 ja võideti Slovakkia 3:0. |
| 2017 | lõppesid Itaalias Grossetos juunioride EM-võistlustel kergejõustikus. Viimasel päeval lõpule jõudnud kümnevõistluses sai Johannes Erm 8141 punktiga hõbe- ja Karel Tilga 8002 punktiga pronksmedali. Meistriks krooniti sakslane Niklas Kaul 8435 punktiga. |
| 2017 | lõppesid Kadrioru staadionil Eesti 100. meistrivõistlused kergejõustikus. Kaks päeva väldanud esivõistluste kõrgeklassilist rekorditabelit suutsid uuendada Liina Tšernov 1500 m jooksus (4.15,95) ja Anna Maria Orel vasaraheites (67.39). |
| 2017 | teenis Julia Beljajeva vehklemise MM-võistlustel Leipzigis naiste epees pronksmedali. Finaaliukse sulges tartlanna ees hilisem kullavõitja Tatjana Gudkova (Venemaa), kes lõpetas poolfinaali enda kasuks 13:12 võiduga. |
| 2017 | võitis Jürgen Zopp (ATP 480.) Saksamaal Kasselis peetud ITF-i tenniseturniiri, alistades finaalis sakslase Jan Choinski (ATP 483.) 6:3, 6:2. |
| 2015 | kaotas ainsa Eesti jalgpalliklubina eurosarjades teise eelringi pääsenud Nõmme Kalju FC Euroopa liiga kordusmängus kodus Liechtensteini klubile FC Vaduz 0:2 ja langes konkurentsist koondskooriga 1:5. |
| 2014 | jõudis Eesti epeenaiskond MM-võistlustel Kaasanis finaali, kus tuli tunnistada Venemaa naiskonna paremust 40:29. Enne esikohamatši alistati Iisrael 43:26, Rootsi 45:24, Hiina 31:30 ja Itaalia 42:32. Hõbemedali said kaela Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk. |
| 2013 | võitis Nõmme JK Kalju UEFA Meistrite liiga teise eelringi korduskohtumises Tallinnas Kadrioru staadionil Helsingi JK 2:1 ning jõudis kolmandasse eelringi. |
| 2011 | võitsid Anett Kontaveit ja Tatjana Vorobjova Moskvas peetud kuni 16-aastaste tennisistide EM-võistlustel tütarlaste paarismängus kuldmedali. Finaalis alistati Tšehhimaa paar Barbora Krejčíková ja Petra Rohanová 3:6, 6:3, 10:8. |
| 2009 | sai Rasmus Mägi Tamperes peetud 10. Euroopa noorte olümpiafestivalil pronksmedali 400 m tõkkejooksus ajaga 52,85. |
| 2006 | võitis Kaido Höövelson (Baruto) sumo suurturniiril Nagoya-bashol 15 kohtumisest 9 ning kindlustas edasise tõusu edetabelis. |
| 2004 | lõppesid USA-s Watkins Glenis MM-võistlused maastikuvibulaskmises. Pikkvibu mitmevõistluses tuli maailmameistriks Katrin Virula, juunioride klassis sai samaga hakkama Helena Eesmets. |
| 2003 | kaotas FC Flora Tallinnas peetud sõprusmängus Inglismaa kõrgliiga klubile Ipswich Town 0:3. |
| 2000 | alistas Eesti tennisemeeskond (Andrei Luzgin, Alti Vahkal, Rene Busch, Mait Künnap, Gert Vilms) Tallinnas Davise karikasarja Euro-Aafrika tsooni II liiga matšis Egiptuse 5:0. Võit kindlustas jätkamise II liigas. |
| 1996 | lõpetas Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) Atlanta olümpia meeskondliku turniiri viienda kohaga. Tee medaliheitlusse sulges eestlastele 39:45 kaotus sakslastele, edasi võideti USA 45:44 ja kohaheitluses Ungari 45:39. |
| 1995 | lõppesid Haagis vehklemise MM-võistlused, kus Eesti epeenaiskond koosseisus Maarika Võsu, Heidi Rohi, Oksana Jermakova ja Merle Esken teenis pronksmedali. Individuaalturniiril oli Võsu parimana kuues. Eesti epeemeeskonnale kuulus kuues koht. |
| 1989 | tuli Jüri Jaanson Moskvas Krõlatskoje sõudekanalil N Liidu meistriks ühepaadil. |
| 1989 | peeti Soomes Oulus jõumeeste võistlused Euroopa Hercules 1989, mida ka esimesteks EM-võistlusteks tituleeriti. 4000 pealtvaataja ees krooniti võitjaks Raimo Poomann. |
| 1980 | sai Ivar Stukolkinist Moskvas olümpiavõitja. Koos Sergei Kopljakovi, Vladimir Salnikovi ja Andrei Krõloviga võideti 4 x 200 m vabalt teateujumises olümpiakuld uue Euroopa rekordiga 7.23,50. Teine oli Saksa DV nelik 7.28,60 ja kolmas Brasiilia 7.29,30-ga. |
| 1977 | püstitas Silva Oja Kiievis esimese Eesti rekordi 100 m tõkkejooksus elektroonilise ajavõtuga – 13,66. |
| 1972 | lõppesid Moskvas N Liidu meistrivõistlused sõudmises, kus roolijata kahepaadil saavutasid meistritiitli Gennadi Kinko ja Toivo Ormisson. |
| 1958 | lõppesid Moskvas N Liidu meistrivõistlused ujumises. Eesti naised said neli esikohta. Ulvi Voog võitis 100 m ja 400 m vabalt, Eve Uusmees 200 m rinnuli ja nelik Remida Prangel, Uusmees, Anne Tippel ja Voog 4 x 100 m kombineeritud teateujumise. |
| 1952 | jäi August Englas Helsingi olümpiamängude vabamaadlusturniiril poolraskekaallaste seas (kuni 87 kg) esimesena medalita. Otsustavaks sai 1:2 kaotus hilisemale olümpiavõitjale Viking Palmile (Rootsi). Sama kohaga pidi vabamaadluse kuni 57 kg kaalus leppima Läänemaalt pärit Edvin Vesterby, kes Helsingis esindas Rootsit. |
| 1949 | püstitas Erich Veetõusme Moskvas peetud N Liidu - Tšehhoslovakkia maavõistlusel 1500 m jooksus uue üleliidulise rekordi 3.51,4-ga. Kuulitõukes oli parim Heino Lipp 15.65-ga. |
| 1939 | võitsid Lappeenrantas peetud kuuenda Eesti ja Soome maavõistluse ujumises soomlased 45:25. Eesti ujujatest võitis ainsana Egon Roolaid, olles ülekaalukalt kiireim 100 ja 400 m vabaujumises. |
| 1933 | võitis Erich Mõtlik Riias toimunud ujumisvõistlustel 1500 m vabaujumise uue Eesti rekordiga 23.31,2, omandades kolmanda järjestikuse võiduga Riia linnavalitsuse poolt välja pandud hõbekarika jäädavalt. |
| 1926 | kaotas Eesti jalgpallikoondis maavõistluse Rootsile hävitavalt 1:7. Eesti auvärava lõi 0:7 kaotusseisus koondise debütant Helmuth-Voldemar Räästas. |
| 1924 | sai Saul Hallap Pariisi olümpiamängudel tõstmise poolraskekaalus (kuni 82,5 kg) 465 kiloga üheksanda koha. |
| 1921 | pidas Eesti jalgpallikoondis oma teise maavõistluse ning kõigile üllatuseks mängiti Tallinnas Rootsiga väravateta viiki. Tallinnas käis Rootsi kombineeritud A-B meeskond, mis koosnes peamiselt IFK Norrköpingi ja IFK Eskilstuna mängijatest, kuid kaasas oli ka maa koondise liikmeid. |
| 1909 | jõudsid Tallinna Buhaara emiiri kaamelid, mis olid autasuks Georg Lurichile. |
