25.02. SÜNDINUD

1930Torim, Hans
1930Strandberg, Vaike
1934Oamer, Verner
1936Ring, Milvi
1952Mets, Sulev
1967Russak, Pille
1968Oja, Olavi
1972Mae, Jaak
1974Kull, Kersti
1979Vaht, Sergei
1986Sabiin, Andrus

25.02. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023võitis epeevehkleja Markus Salm Tallinnas Tallinki tennisekeskuses toimunud U-20 vanuseklassi EM-võistlustel hõbeda.
2023jõudis ujuja Kregor Zirk Šveitsis Lausanne’is toimunud rahvusvahelistel võistlustel omapärase saavutuseni. 200 meetri vabaltujumise lõpetas ta ajaga 1.48,60 ja teise kohaga. Nii finaalis saavutatu kui eelujumise aeg 1.49,51 kuulusid mõlemad Eesti läbi aegade 30 parema tulemuse hulka, mis tegi Zirgist esimese sportlase, kes Eesti ujumises ühe ala kõigi aegade TOP 30 enda nimele kirjutanud.
2022võitis Eesti meeste korvpallikoondis 2023. aasta MM-võistluste valiksarjas Tallinnas Saku Suurhallis Poolat 75:71.
2018püstitas Raili Rüütel Eesti naiste rekordi 24 tunni jooksus. Soomes Espoo sisehallis peetud võistlusel läbis saarlanna ööpäevaga 180,726 km.
2018võõrustas Eesti meeste korvpallikoondis MM-võistluste valiksarjas Iisraeli ja võitis 78:62 (37:33). Sten Olmre viskas 16 ja Janar Talts 15 punkti.
2017püstitas Saskia Alusalu Inzelli uisurajal Saksamaal kaks Eesti rekordit. 500 m distantsil sai Alusalu ajaks 41,27 ja 3000 m võistlusmaal 4.13,82.
2016teenis suusakahevõistleja Kristjan Ilves oma karjääri kolmanda pronksmedali juunioride MM-võistlustelt. Rumeenias Râșnovis oli eestlane sprindivõistlusel pärast hüppevooru esikohal, kuid suusatamise 5 kilomeetriga möödusid temast tšehh Tomáš Portyk ja sakslane Terence Weber. Kuld jäi vaid 6,4 sekundi kaugusele. Ka eelmised pronksid (2013 ja 2015) võitis Ilves sprindivõistlusel.
2016sai teatavaks, et Eesti Võrkpalli Liit pikendas 2015. aastal Eesti võrkpallimeeskonna EM-võistlustel 11. kohale ja Euroopa liigas finaalturniirile tüürinud Gheorghe Crețu töölepingut 2017. aasta lõpuni.
2015sai epeevehkleja Ruslan Eskov Sloveenias Mariboris peetud kadettide EM-võistlustel pronksmedali. Poolfinaalis kaotas Eskov 11:15 prantslasele Andric Pianfettile, kes finaalis jäi omakorda alla rootslasele Linus Islas Flygarele. Klim Gusarov sai kaheksanda koha.
2012lõpetas Tatjana Mannima FIS-i maratonide karikasarja kuulunud Finlandiahiihto naiste arvestuses teisena. 50 km pikkusel klassikadistantsil edestas teda vaid ukrainlanna Valentina Ševtšenko. Meestest oli Madis Vaikmaa 13.
2012selgitati 40. Haanja maratoni raames esimest korda Eesti meistrid pikamaasuusatamises. 43 km pikkuse klassikatehnikas sõidu kiireim oli Algo Kärp ajaga 2:09.44,1. Naiste arvestuses võidutses väljaspool Eesti meistrivõistluste arvestust võistelnud Silja Suija, meistritiitel kuulus kolmandana lõpetanud Keidy Kütile.
2012Tallinnas peetud klassikalise jõutõstmise (ilma erivarustuseta) võistlustel fikseeris 19-aastane Alex-Edward Raus kükis maailmarekordinormi (310 kilo) ületava raskuse 312,5 kilo. Maailmarekordina tulemus siiski kirja ei läinud, sest rekordeid saab püstitada vaid rahvusvahelistel võistlustel. Eesti rekordit parandas Raus ka lamades surumises (205 kilo) ja jõutõmbes (312,5 kilo).
2009valiti Eesti Kabeliidu presidendiks tagasi Janek Mäggi, kes seda ametit oli pidanud juba alates 1999. aastast.
2009said Andrus Veerpalu ja Aivar Rehemaa MM-võistlustel Liberecis klassikatehnikas sõidetud sprinditeatevõistlusel kaheksanda koha.
2006võitis värske olümpiavõitja Andrus Veerpalu 62 km pikkuse Finlandia-hiihto. Kolmas oli Jaak Mae ja neljas Meelis Aasmäe.
2004võidutsesid Audentese kergejõustikuhallis peetud Jumping Galal tulevased olümpiavõitjad Rootsist – Christian Olsson hüppas kolmikut 17.65 ja Stefan Holm kõrgust 2.33.
2003sai Eesti meeskond koosseisus Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Indrek Tobreluts suusatamise MM-võistlustel Val di Fiemmes 4 x 10 km teatesõidus kaheksanda koha.
2002korraldati Salt Lake City tali-OM-ilt koju saabunud Andrus Veerpalule, Jaak Maele ja Mati Alaverile Tallinnas Raekoja platsil rahvarohke pidulik vastuvõtt.
2001kuulus 32. Tartu suusamaratonil kolmikvõit eestlastele. Võitis Raul Olle, järgnesid Andrus Veerpalu ja Priit Narusk. Naistest võidutses Piret Niglas.
2001lõppesid kaks päeva kestnud rahvusvahelised karatevõistlused Tallinna Buldog 2001. Kaasa tegi üle 250 sportlase viiest riigist. Esikohaauhinna suutsid koju jätta Riko Muttik, Tanel Pärss ja Veronika Lavrentjeva.
2000kohtus Eesti jalgpallikoondis King’s Cupi turniiril Tai pealinnas Bangkokis kohaliku rahvusmeeskonnaga ja kaotas 1:2. Eestlaste värava lõi teisel poolajal penaltist Martin Reim.
1996võitis Eesti kergejõustikukoondis Tallinnas Balti matši. Ramon Kaju hüppas Eesti siserekordiks kõrgust 2.25.
1995oli teivashüppaja Valeri Bukrejev Birminghamis peetud sisevõistlustel 5.60-ga teine.
1994sai Lillehammeri tali-OM-il naiste 4 x 7,5 km laskesuusatamises kindla võidu Venemaa. Hõbe kuulus Saksamaale ja pronks Prantsusmaale. Eesti (Jelena Poljakova-Všivtseva, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa) oli 17 naiskonna seas kaheteistkümnes.
1987teenis Kaija Parve Lahtis peetud naiste laskesuusatamise 4. MM-võistluste avapäeval hõbemedali. 10 km distantsil jäi ta 48,3 sekundiga alla Sanna Grønlidile Norrast. Kolmanda koha saanud soomlanna Tuija Vuoksiala kaotas võitjale 2.14. Kõik kolm eksisid tiirudes 2 korda.
1985võitis epeeturniiril Tallinna Mõõk individuaalvõistluse Saksa DV vehkleja Uwe Proske. Meeskondlikult võitis N Liidu koondis, Eesti esindusmeeskond oli kaheksas.
1984püstitas Vassili Matvejev Aluštas Eesti rekordi 10 km käimises ajaga 40.30,0.
1983püstitas vähem kui nädalapäevad varem esimese Eesti ujujana 100 m seliliujumises aja alla ühe minuti ujunud Oleg Labzin Eesti talvistel meistrivõistlustel Tallinnas uueks rekordiks 59,42 sekundit. See tulemus püsis Eesti rekordina enam kui kuus aastat.
1980saavutas epeeturniiril Tallinna Mõõk individuaalselt esikoha Saksamaa LV vehkleja Elmar Borrmann. Võistkondlikult oli parim N Liidu koondise esinduskoosseis, Eesti sai kolmanda koha.
1979lõpetas Uno Leist Finlandia-hiihto kümnenda kohaga.
1979teenis Jaak Uudmäe sise-EM-il Viinis kolmikhüppes pronksmedali 16.91-ga. Eestlasest kangemad olid Gennadi Valjukevitš 17.02 ja Anatoli Piskulin (mõlemad N Liit) 16.97-ga.
1977saavutas Tallinna Mõõga epeeturniiril esikoha ungarlane Ernö Kolczonay. Teine oli Andres Liivak.
1972tulid tulevased abikaasad Rutt Rehemaa ja Anatoli Šmigun Itaalias Tarvisios peetud juunioride EM-võistlustel suusatamises kullavõitjateks. Rehemaa võitis neidude 5 km, Šmigun noormeeste 10 km.
1968saavutas juunioride EM-i hõbe Ann Karu 20. Rootsi suusamängudel Falunis naiste 5 km distantsil teise koha.
1967ujus Eha Lilienthal Tallinnas esimese eesti naisena 800 m vabalt ajaga alla 11 minuti – 10.58,8.
1949kohtus N Liidu korvpallikoondis eesotsas Joann Lõssoviga kahel päeval Kadrioru tennisehallis sõprusmängudes Eesti meeskonnaga. Euroopa meister võitis 48:39 (17:21) ja 27:26 (14:9).
1945tuli Vaike Paduri Gorkis N Liidu meistriks naiste iluuisutamises.
1945korraldati Tallinnas esimene suurem sõjajärgne maadlusvõistlus, kus Tallinna koondis alistas Riia esinduse 6:1.
1939võitis Eesti malemeeskond Riias Läti 10,5:5,5.
1939alistasid Tallinna vehklejad Riia esinduse 17:15, kusjuures epees võideti 10:6 ja floretis kaotati 7:9.
1928püstitas kiiruisutaja Aleksander Mitt Helsingis peetud võistlustel 5000 meetris 9.18,8-ga Eesti rekordi ja saavutas sellega 10. koha.