2023 | selgus, et Rasmus Mägi kolm päeva varem Poolas Silesias võistkondlikul EM-il teises divisjonis Eestile 400 meetri tõkkejooksus maksimumpunktid toonud aeg 48,63 on kolme divisjoni peale kokku III Euroopa mängudel individuaalselt väärt hõbemedalit. |
2019 | võitis Eesti 3x3 korvpallinaiskond Minskis peetud II Euroopa mängudel hõbemedali. Poolfinaalis võideti Valgevene 15:14, kuid finaalis tuli tunnistada Prantsusmaa 21:8 paremust. |
2018 | Sentosas (Singapur) lõppenud rannavõrkpalli MK-sarja teise taseme turniiril jõudsid Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar finaali. Etapivõitu FIVB edetabelis 66. kohal paiknenud Eesti esipaar siiski ei saanud, sest finaalis jäädi alla Hiina paarile Peng Gao – Yang Li (edetabeli 306.) 14:21, 18:21. Teise koha eest teeniti 3000 dollarit ja 360 edetabelipunkti. |
2018 | tuli Erik Aaslav-Kaasik Poolas Chodzieżis veemoto F-125 klassis Euroopa meistriks. |
2018 | saavutas Eesti ja Läti külgvankripaar Kert Varik – Kaspars Daiders oma senise koostöö kõrgeima koha. MM-võistluste etapil Belgias Lommelis saadi esimeses sõidus teine ja teises kolmas koht ning kokkuvõttes oldi külgvankrikrossi valitseva maailmameistri hollandlase Etienne Baxi (korvipoiss lätlane Kaspars Stupelis) järel teised. MM-i kokkuvõttes kerkisid Varik ja Daiders neljandale positsioonile. |
2015 | lõppenud Kieli regatil võidutses Finn-klassis Deniss Karpak. Kaheksast sõidust kaks võitnud ja kahes teine olnud Eesti purjetaja kogus 21 punkti ning edestas teiseks jäänud taanlast Stig Steinfurthi 12 punktiga. |
2011 | sai Epp Mäe Serbias Zrenjaninis peetud juunioride EM-võistlustel naistemaadluses kuni 72 kg kaalus pronksmedali. |
2010 | pääses Kaia Kanepi (WTA edetabeli 80.) oma karjääri jooksul esimest korda Wimbledoni tenniseturniiril kolmandasse ringi, kui alistas teises ringis rumeenlanna Edina Gallovitsi 6:4, 7:5. |
2007 | võitsid Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson meeste paarisaerulisel kahepaadil sõudmise MK-võistuste etapi Amsterdamis. |
2004 | püstitasid Jekaterina Duman, Kristi Kiirats, Egle Uljas ja Maris Mägi Taanis Odenses Eesti rekordi naiste 4 x 400 m teatejooksus ajaga 3.36,82. |
1997 | avati Leedus II Balti spordimängud. Võisteldi 27 spordialal, osalejaid oli 11 riigist. |
1993 | võitis Eesti korvpallikoondis EM-võistluste finaalturniiri D-alagrupi viimases mängus Belgia 79:78 ning sai alagrupis esikoha. |
1978 | püstitas Silva Oja Mexico Citys peetud juunioride kergejõustikuvõistlustel Eesti rekordi 100 m tõkkejooksus ajaga 13,55. Aasta varem Kiievis joostud aega parandas Oja 0,11 sekundi võrra. |
1976 | tuli Tõnu Lepik N Liidu meistrivõistlustel Kiievis kaugushüppes 8.04-ga teiseks ning kindlustas endale koha N Liidu olümpiakoondises. Võitis 8.12 hüpanud Valeri Podlužnõi. |
1968 | sai Jaan Talts oma esimese võidu tiitlivõistlustelt, kui tuli Leningradis poolraskekaalus Euroopa meistriks maailmarekordilise 512,5 kiloga. |
1963 | saavutas Hanno Selg Budapestis peetud moodsa viievõistluse turniiril kolmanda koha, ehkki oli veel enne murdmaajooksu liidrikohal. Eestlast edestasid ungarlased Ferenc Török ja András Balczó. |
1962 | algas Ukraina teedel üleliiduline velotuur, kus Eesti meeskond saavutas teise koha ja individuaalselt võitis Ants Väravas. |
1957 | lõppes Tallinnas kaks päeva kestnud Eesti - Soome meeste sõpruskohtumine kergejõustikus. Soomlased võitsid 122:103. Kahel päeval käis võistlusi vaatamas 19 000 inimest. Eestlastest oli kahe esikohaga (5000 m ja 3000 m takistusjooks) edukaim Hubert Pärnakivi. |
1945 | toimus Tallinnas Tartu maanteel esimene sõjajärgne motovõistlus. Peeti autode ja mootorrataste kiirusvõistlused. Johannes Tomson saavutas 350 cm³ masinaklassis 1 km lendstardist 138,83 km/h ja Erich Tomson 500 cm³ klassis 158,9 km/h. |
1944 | avati Viljandi Raekojas Eesti meistrivõistlused males. Osales 15 maletajat, esikohta jäid jagama Johannes Türn ja liiduklassi uustulnuk August Eller. Et järelmatši polnud enam aega korraldada, kuulutati mõlemad meistriks. See on ainus kord Eesti maleajaloos, kui uustulnuk võidab meistritiitli. |
1925 | ületas Aleksander Klumberg Hamburgis peetud võistlustel Eesti rekordi kõrgushüppes 1.83. |
1923 | sai Eesti jalgpallikoondis oma kuuendas maavõistlusmängus esimese võidu, kui Kaunases alistati esimest korda rahvuskoondise kokku saanud Leedu 5:0. Kõigis kuues mängus osalenud Vladimir Tell lõi kolm väravat (koondise esimene kübaratrikk), Eduard Ellmann ja Heinrich Paal lisasid ühe tabamuse. |
1917 | (vana kalendri järgi 11.06) lõppesid Kalevi väljakul Eestimaa kergejõustiku esivõistlused, kus esmakordselt selgitati (mitteametlikult) Eesti meistrid kergejõustikus. Kavas oli 16 individuaalala ja 800+400+200+200 m teatejooks, võistlesid ainult mehed. Individuaalselt oli edukaim viie esikohaga Aleksander Klumberg (kaugus, kolmik, teivas, ketas, oda), kolm esikohta sai Gottfried Sinisoff (paigalt kõrgus, kuul, raskusheide). Jooksudes said kaks võitu Johannes Villemson (100 m, 400 m) ja Heinrich Paal (1500 m, 5000 m). |