| 2024 | Itaalias Olbias lõppenud jetispordi MM-ilt tuli Eestisse hulgaliselt medaleid. Kahekordseks maailmameistriks (klassides Ski GP2 ja Ski GP4) krooniti Mattias Reinaas. Kuldmedalile kihutasid end ka Mattias Siimann (Runabout GP2) ja Karl Kesküla (Runabout GP4). |
| 2019 | võitis jalgrattur Alo Jakin Minskis peetud II Euroopa mängudel grupisõidus hõbemedali. |
| 2016 | võitis Marek Niit Iisraeli lahtistel meistrivõistlustel kergejõustikus 200 m jooksu ajaga 21,06. |
| 2015 | tõi Erika Kirpu Eestile Euroopa mängudelt teise medali, kui jõudis naiste epee individuaalvõistlusel poolfinaali. Seal tuli lisaajal tunnistada Ana Maria Brânză 12:11 paremust. Rumeenlanna krooniti ka mängude võitjaks. Veerandfinaalis Kirpule 11:15 alla jäänud Julia Beljajeva oli kuues. |
| 2014 | pidasid Wimbledoni tenniseturniiri meesüksikmängu avaringis kaks tundi ja 34 minutit kestnud heitluse kahe naaberriigi esikreketid. Jürgen Zopp (ATP edetabeli 275.) hakkas Läti esimängijale Ernests Gulbisele (ATP 10.) küll vahvalt vastu, kuid pidi siiski tunnistama lõunanaabri paremust 7:6 (7), 7:5, 7:6 (10). |
| 2013 | saavutas alles suve hakul kokku istunud Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson Eton Dorney järvel peetud MK-etapi finaalis ajaga 5.44,17 kolmanda koha. Kaks kiiremat olid Horvaatia ja Saksamaa. |
| 2009 | jäi Wimbledoni tenniseturniir Kaia Kanepi jaoks lühikeseks, sest kohe esimeses ringis tuli tal tunnistada Carla Suárez Navarro paremust. 20-aastane hispaanlanna jäi peale 4:6, 6:3, 6:3. Kohtumine kestis üks tund ja 47 minutit. |
| 1993 | kaotas Eesti korvpallikoondis EM-võistluste finaalturniiri D-alagrupi teises mängus Sloveeniale 63:80. |
| 1991 | lõppesid Budapestis vehklemise MM-võistlused, kus Kaido Kaaberma sai N Liidu epeemeeskonnas kulla ning Oksana Jermakova N Liidu epeenaiskonnas pronksi. Individuaalselt teenis Jermakova veel teisegi pronksi. |
| 1985 | püstitas Anu Kaljurand Minskis peetud N Liidu ja SDV noorte maavõistlusel uue Eesti täiskasvanute rekordi kaugushüppes tulemusega 6.45. |
| 1981 | ületasid Erich Veetõusme mälestusvõistlustel Tallinnas kaheksa meest odaviskes 80 m joone. Võitis Heino Puuste 85.90-ga. Teine oli 83.66 visanud soomlane Seppo Hovinen. |
| 1978 | püstitas Silva Oja juunioride kergejõustikuvõistlustel Mexico Citys Eesti rekordi kõrgushüppes, ületades 1.84. |
| 1971 | lõppes Helsingis Soome, Rumeenia ja Eesti meeste matš kergejõustikus. Soome võitis Eesti 137:73. Eestlastest olid võidukad Rein Tõru (400 m) ja Kalju Jurkatamm (110 m tj). |
| 1951 | tulid Odessas lõppenud N Liidu meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses esikohale poolraskekaalus August Englas ja raskekaalus Johannes Kotkas. |
| 1917 | sai Johannes Villemson Tallinnas enda nimele esimese ametliku Eesti rekordi 400 m jooksus ajaga 52,3 sekundit. Tulemus püsis rekordina üle kaheksa aasta. |
