| 2022 | Itaalias Porto Cervos lõppenud avamerepurjetamise MM-võistlustel võitsid Eesti paatkonnad kaks medalit – klassis ORC C saavutas võidu jaht Sugar 3 (kapten Ott Kikkas), klassis ORC B oli kolmas Katariina II (kapten Aivar Tuulberg). |
| 2020 | tuli Hispaania meeste korvpallimeistriks Eesti koondislase Sander Raieste koduklubi Saski Baskonia, kes alistas play-offide finaalis FC Barcelona 69:67. Hispaania meistriks tulnud Raieste play-offides platsile ei pääsenud. |
| 2019 | võitis karateka Pavel Artamonov Minskis peetud II Euroopa mängudel kehakaalus kuni 75 kg pronksmedali. |
| 2018 | Dawsonis (Kanada) lõppenud aerutamise ultramaratonil Yukon River Quest saavutasid meeste kahesüstade arvestuses esikoha Andres Kaju ja Leivo Sepp. Yukoni jõel läbiti 715 km pikkune võistlusmaa ajaga 48:07.28 ning saadi üldarvestuses seitsmes koht. Kahesüstade üldarvestuses oldi Uus-Meremaa segapaari Ian Huntsmani ja Wendy Riachi järel teised. Võistluse võitis Yukon Wide Adventuresi kuueliikmeline paatkond ajaga 44:21.53. |
| 2017 | teatas valitsev Eesti jalgpallimeister FCI Tallinn, et klubi 2016. aastal üllatuslikult tiitlini juhtinud peatreener Aleksandr Puštov lahkus ametist. Otsus tuli pärast seda kui FCI kaotas UEFA Meistrite liiga esimeses valikringis Malta klubile Hibernians 0:2. |
| 2013 | Kadrioru staadionil lõppenud mitmevõistluse Euroopa karikavõistluste superliigas sai Eesti mitmevõistlejate esindus 41 027 punktiga kolmanda koha. Võitis Prantsusmaa 41 421 punktiga, teine oli Venemaa 41 032 punktiga. Naiste seitsmevõistluses püstitas Grit Šadeiko 6221 punktiga uue Eesti rekordi. |
| 2012 | teenis Gerd Kanter Helsingis peetud kergejõustiku EM-võistlustel meeste kettaheites 66.53-ga hõbemedali. Euroopa meistriks tuli sakslane Robert Harting (68.30), pronksi sai hollandlane Rutger Smith (64.02). |
| 2009 | lõppes Tallinnas Kadrioru staadionil Rahvusvahelise Koolispordi Liidu suurüritus – koolinoorte MM kergejõustikus. Noormeeste konkurentsis saavutas Eesti Inglismaa järel teise koha, tütarlapsed olid Türgi ja Itaalia eakaaslaste järel kolmandad. Ainsa kulla võitis Eleriin Haas kõrgushüppes, lisaks saadi 6 hõbedat ja 8 pronksi. |
| 2004 | jõudis müügile Ateena olümpiamängudele pühendatud 100-kroonine kullast meenemünt. Mündi reversil olid 19 eestlasest olümpiavõitja nimed. |
| 2001 | pühendati 35. Kalevi suursõit eelmisel aastal Tallinnas traagiliselt hukkunud viiekordse maailmameistri Joey Dunlopi mälestusele. Kurv, kus iirlane hukkus nimetati ümber Dunlopi kurviks ning päev enne võistlusi avati seal turvavalli kinnitatud mälestuskivi (autor skulptor Mati Karmin). |
| 2001 | parandas Natalia Hissamutdinova kuuendat korda Eesti rekordit 100 m rinnuliujumises, viies Tallinnas tähise 1.11,39-le. Selle rekordi eluiga oli üks päev vähem kui kaheksa aastat. |
| 1993 | trükiti alates 1958. aastast järjepidevalt ilmunud Spordilehe viimane, 5096. number. |
| 1991 | tuli Jüri Jaanson Moskvas Krõlatskoje sõudekanalil peetud N Liidu meistrivõistlustel võitjaks meeste ühepaadil. Priit Tasane oli samas finaalis viies ja Vjatšeslav Divonin kuues. Toomas Vilpart sai roolijata neljapaadis koos kolme Vene NFSV sõudjaga pronksmedali. |
| 1991 | oli Eesti kergejõustikukoondis Vilniuses peetud Balti matšil 216 punktiga kolmas. Leedu kogus 271 ja Läti 250 punkti. |
| 1974 | lõppesid Prantsusmaal Antibes’is EM-võistlused jahilaskmises, kus N Liidu kaevikrajameeskonna koosseisus teenis pronksmedali Peeter Vehm. Kaevikrajanaiskonnas pälvis sama värvi medali Jelena Senitševa. |
| 1966 | sai Mart Vilt Helsingi olümpiastaadionil peetud Hannes Kolehmaineni memoriaalil 5000 m jooksus teise koha uue Eesti rekordiga 13.47,8. Jooksu võitis austraallane Ron Clarke ajaga 13.31,8. |
| 1957 | lõppesid Sofias meeste EM-võistlused korvpallis N Liidu koondise võiduga. Meeskonda kuulus ka Mart Laga.
|
| 1940 | lõppesid 1939/40 aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Esimest korda läks meistritiitel pealinnast välja – JS Estonia võidutee katkestas Tartu Olümpia. |
| 1939 | algasid Luzernis 32. MM-võistlused laskmises, kus Eesti kinnitas oma juhtpositsiooni maailmas. 22-liikmeline koondis võitis Allmendi tiirus kokku 16 (6+5+5) medali, olles võistluste edukaim riik Šveitsi, Saksamaa, Soome ja Rootsi ees. Individuaalselt oli väljapaistev Järvamaalt pärit August Liivik, kes võitis individuaalselt ja meeskondlikult kokku 9 medalit! Teist MM-i järjest kuulus Eestile meeskondlik võit vabapüssimatšis ja seega Argentina karikas, mis ajaloo tahtel jäigi aastateks Eestisse. |
| 1936 | kaotas Eesti koondis Leedu rahvusstaadioni avamisel Vytautase mäel väljakuperemeestele 0:2. Esimest korda jõudis välismaal tehtud raadioreportaaž Eestimaale. |
| 1920 | toimus Eesti Spordi Liidu esindajatekogu esimene koosolek. Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp, aseesimeheks Leopold Tõnson. |
