2024 | andis EOK president Urmas Sõõrumaa kahele teenekale treenerile üle eliittreeneri kutsetunnistuse. Kõrgeima ehk kaheksanda kategooria tunnistuse said vehklemistreener Peeter Nelis ja käsipallitreener Kalmer Musting. |
2021 | püstitas Rasmus Mägi Tallinnas Kadrioru staadionil kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 45,45. Varasem tippmark 45,74 kuulus 2014. aastast Marek Niidule. |
2017 | lõppes iga-aastane Kieli purjeregatt Saksamaal. Eesti purjetajad saavutasid kaks kohta esikolmikus. Deniss Karpak oli Kieler Wochel juba neljandat korda parim Finnil, Karl-Martin Rammo hõivas Laser Standardil itaallase Francesco Marrai järel teise koha. |
2016 | võitis Eesti kurnimängija Mihhail Jefremov Peterburis peetud EM-võistlustel kuldmedali eurokurnis. |
2016 | vilistas Eesti rannajalgpallikohtunik Ago Kärtmann Belgradis peetud rannajalgpalli Euroopa karikavõistluste pronksimängu Ungari ja Venemaa ning finaali Itaalia ja Portugali vahel. |
2015 | võitis Eesti epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Katrina Lehis) Euroopa mängudel Bakuus hõbemedali. Kahes esimeses kohtumises alistati võrdse tulemusega 45:36 Ungari ja Itaalia, finaalis jäädi alla Rumeeniale 25:31. Kokku osales kuus kutsutud naiskonda. |
2013 | sai Finn-klassi purjetaja Deniss Karpak teise koha Euroopa karikasarja kuulunud Kieli purjeregatil. Laser Standardil oli Karl-Martin Rammo viies. |
2010 | pääses Kaia Kanepi (WTA edetabeli 80.) Wimbledoni tenniseturniiri naisüksikmängus neljandasse ringi, kui alistas rumeenlanna Alexandra Dulgheru (WTA 31.) 6:1, 6:2. |
2006 | pidas Kaia Kanepi oma karjääri esimese kohtumise Wimbledoni tenniseturniiri põhitabelis. Maailma edetabelis 65. kohal paiknenud Kanepi pidi tunnistama endast üheksa pügalat madalamal olnud sakslanna Martina Mülleri paremust 6:4, 6:4. Samal päeval oli Wimbledoni murul ka Maret Ani, kes jäi 1:6, 6:7 (3:7) alla ameeriklannale Laura Granville’ile. |
2005 | parandasid kaks meest Tartus ühel päeval kokku kolm korda Eesti rekordit 200 m kompleksujumises, mis 1991. aasta detsembrist oli 2.07,88-ga kuulunud Indrek Sei nimele. Esmalt ujus Martti Aljand 2.07,79, millele Martin Liivamägi vastas 2.07,69 ja finaalis veel 2.07,48-ga. |
2005 | püstitas Kalevi Ujumiskooli meeskond koosseisus Danil Haustov, Ken Tomson, Roman Krõlov ja Miko Mälberg Tartus Eesti rekordi 4 x 50 m vabalt teateujumises ajaga 1.33,63. |
2004 | püstitas Kalevi Ujumiskooli naiskond koosseisus Jana Kolukanova, Olga Litšman, Nele Trepp, Natalia Hissamutdinova Tartus Eesti rekordi naiste 4 x 50 m vabalt teateujumises ajaga 1.49,67. |
2002 | võitis ümber Pühajärve jooksu Soomes elav keenialane Francis Kirwa, edestades Vjatšeslav Košelevi 50 sekundiga. |
2001 | toimus kultuuriministeeriumi saalis “Eesti spordi biograafilise leksikoni” esitlus (koostajad Henn Saarmann ja Erlend Teemägi). Idee autor Henn Saarmann andis teada, et raamatu ligi 800 leheküljel on 4051 spordiinimese lühielulugu. |
2001 | hukkus Pärnus liiklusõnnetuses Eesti naiste jalgpallikoondise kapten ja Pärnu Jalgpalliklubi naiskonna liider Annela Tammela, kes ainsa Eesti naisjalgpallurina oli kaasa mänginud kõik koondise senised maavõistlused. |
1996 | valiti Martin Müürsepp esimese eestlasena NBA drafti esimeses ringis 25. mängijana. 21-aastase korvpalluri valis Utah Jazz, kes müüs Müürsepa veel samal päeval Miami Heatile. |
1996 | algasid Männikul EM-võistlused jahilaskmises. 3. juulini kestnud võistlustel osalesid 38 riigi sportlased. |
1994 | võitis Kalevi Suursõidul superbike’ide klassis inglane Steve Ward Jüri Raudsiku ees. |
1994 | otsustas Eesti Jalgpalli Liidu juhatus heita liidust välja jalgpalliklubi Tevalte ja jätta võistkond 1993/94 meistrivõistlustel ilma kohata. |
1993 | alistas Eesti korvpallimeeskond EM-võistluste finaalturniiri vahegrupiturniiri esimeses mängus Karlsruhes Türgi 77:74. |
1992 | lõppes Hispaanias Badajozis olümpiamängude Euroopa valikturniir korvpallis. Eesti meeskond jäi D-alagrupis Leedu ja SRÜ järel kolmandaks ega pääsenud lõppturniirile. |
1989 | püstitas Indrek Sei 100 m vabaujumises oma esimese Eesti rekordi, kui sai Donetskis ajaks 51,82 sekundit. Argo Tammemäele kuulunud senine rekord sai ületatud 0,21 sekundiga. |
1982 | viskas Heino Puuste esimese eestlasena oda üle 90 meetri. Cottbusis peetud SDV ja N Liidu kergejõustikumaavõistlusel püstitas Puuste uue Eesti rekordi 90.72. |
1981 | saavutas 17-aastane Valter Külvet Käärikul peetud kümnevõistlusel Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse 8043 punkti. |
1980 | tuli Peeter Päkk Mõtištšis Dünamo kaarrajameeskonna koosseisus N Liidu meistriks. |
1975 | parandas Ramon Lindal Riias veelgi oma nimel olevat Eesti teivashüpperekordit (5.10), ületades esmalt 5.15 ja seejärel ka 5.25. |
1968 | lõppes Pärnus Eesti, Norra ja Soome kergejõustikunaiskondade kohtumine. Edu saatis eestlannasid – Norra võideti 62:55 ja Soome 60:57. |
1963 | võitsid Tartus peetud Eesti ja Soome kergejõustikumatši eestlased 179:161. |