19.06. SÜNDINUD

1867Boesberg, Gustav
1904Meimer, Johan
1936Sõlg, Tõnu
1955Dorbek, Jüri
1964Sild, Sixten
1970Ilves, Piret
1973Aleksejev, Roman
1974Nurmeots, Janek
1974Luksepp, Rutti
1975Kandimaa, Toomas
1979Aava, Moonika
1983Arbet, Gregor
1988Tammemäe, Lauri
1990Mettis, Juhan

19.06. EESTI SPORDIAJALOOS  

2024tuli Eneli Jefimova Serbia pealinnas Belgradis esimese Eesti sportlasena täiskasvanute seas pikas basseinis individuaalselt Euroopa meistriks – 100 meetri rinnuliujumises tõi võidu aeg 1.06,41.
2016lõppenud neljaetapilise Sloveenia velotuuri (588,8 km) võitis Rein Taaramäe (Team Katusha). Teise etapi võitnud ja kolmandal etapil teise koha saanud Taaramäe edestas kokkuvõttes austraallast Jack Haigi (Orica-GreenEDGE) 1.42-ga.
2016lõppes Lappeenranta lähistel peetud orienteerujate Jukola teatejooks Soome klubi Tampere Koovee esindusmeeskonna võiduga. Tamperelaste seitsmeliikmelise võistkonna teist ja kolmandat vahetust jooksid vastavalt Lauri ja Timo Sild.
2016võitis Hannes Soomer Misano ringrajal Itaalias toimunud mootorrataste ringrajasõidu juunioride EK-võistluste etapi ning tõusis üldarvestuses teiseks.
2014tutvustati avalikult esimest korda Eesti bobimeeskonda, kelle kaugemaks sihiks on edukas esinemine 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängudel. 45 kandidaadi seast valiti välja 15 noormeest, kes alustasid meeskonna treeneri itaallase Eddy Riva koostatud individuaalsete treeningplaanide põhjal harjutamist.
2013krooniti korvpallur Kristjan Kangur Siena Montepaschi koosseisus Itaalia meistriks. Finaalseerias alistas Montepaschi Rooma Acea mängudega 4:1.
2011püstitas Eesti 4 x 400 m teatejooksu meeskond (Kristjan Kangur, Marek Niit, Rivar Tipp, Rasmus Mägi) Serbias Novi Sadis peetud võistkondlike EM-võistluste II liiga jõuproovil uue Eesti rekordi ajaga 3.06,16. Senine rekord (3.08,4) pärines 1987. aastast. Teatemeeskonna võit kindlustas Eesti koondisele ka II liiga jõuproovi üldesikoha Bulgaaria ees.
2011püstitas 14-aastane Reena Koll Tartus naiste teivashüppes uue absoluutse Eesti rekordi, ületades kolmandal katsel 4.12.
2011kaotas Eesti jalgpallikoondis Santiagos maavõistlusmängu Tšiili koondisele 0:4. Eesti koondises debüteeris kaheksa uut mängumeest.
2010mängis Eesti jalgpallikoondis Balti turniiri avavoorus Kaunases väravateta viiki Lätiga. Raio Piiroja kandis Eesti koondise särki 95., Aleksandr Dmitrijev 55. korda. Koondises debüteeris Sergei Mošnikov.
2009kordas Jekaterina Patjuk Budapestis sekundisajandiku täpsusega aasta varem Belgradis joostud Eesti rekordit naiste 3000 m takistusjooksus 10.03,95.
2009ujus Anna-Liisa Põld USA-s Mission Viejos 200 m selili 2.16,16-ga ning kustutas Eesti rekordite tabelist Kaire Indriksoni poolt 1977. aastal EM-võistlustel ujutud aja 2.19,16.
2007võitis 50. Saaremaa velotuuri Jaan Kirsipuu. Järgnesid Allan Oras ja Rein Taaramäe.
2001peeti Tartus 37. Gustav Sule mälestusvõistlused kergejõustikus. Odaviske võitis maailma hooaja edetabelit juhtinud kreeklane Konstadinós Gatsioúdis 89.24-ga, naiste samal alal oli võidukas kuubalanna Osleidys Menéndez maailma kõigi aegade teise tulemuse 68.40-ga. Moonika Aava parandas Eesti rekordit kahel korral – 57.97 ja 57.98.
1998osalesid Kadriorus peetud kergejõustikuõhtul Tallinn 98 Eesti, Inglismaa, Iirimaa, Rootsi ja Läti kergeatleedid. Nimekamad külalisvõistlejad olid kolmikhüppajad Jonathan Edwards (17.22) ja Larry Achike (17.07).
1991lõppesid Orjolis N Liidu meistrivõistlused purilennus. Mati Sillajõe saavutas kiiruslennu üksikaladel kaks kuldmedalit ja mitmevõistluses hõbemedali. Rahvaste spartakiaadi arvestuses tuli eestlane absoluutseks meistriks.
1988tulid N Liidu meistriteks autoringrajasõidus Toomas Napa (vormel-Mondial) ja Toivo Asmer (vormel-Eastern).
1984ei pöördunud NSV Liidu trekikoondisega Taanis võistlusreisil olnud jalgrattur Jaanus Kuum koondisega kodumaale tagasi. Norrast poliitilist varjupaika palunud eestlane jõudis järgnevatel aastatel elukutselise maanteeratturina maailma paremiku.
1983tulid Oleg Ljadov ja Tõnu Roosmäe Vilniuses N Liidu meistriks maanteejalgratturite 50 km paarissõidus.
1983peeti Tallinnas Eesti ja Soome ujumismatš. Peale jäid eestlased 164:142.
1981lõppesid Viitna järvel N Liidu meistrivõistlused allveeorienteerumises. Suur edu saatis Viljar Praksi, kes võitis kolm kulda – mitmevõistluses, poiujumises ja nurgaujumises. Anatoli Dalidovitš sai kulla tsooniujumises, Vjatšeslav Zaitsev ja Katrin Viikant täheujumises ning Tiina Kompus mitmevõistluses.
1966hüppas Jüri Liigand Tartus peetud Eesti ja Gruusia sõpruskohtumisel kergejõustikus esimese eestlasena välitingimustes kolmikut üle 16 meetri – 16.20.
1960sai Madis Ainso kolmandal katsel ka ametlikult esimeseks Eesti 60-meetri meheks vasaraheites. Tartlane lennutas kodulinnas raudmuna 60.62. Aasta varem oli Ainso saanud kirja 60.62, kuid tookord oli heiteväljak lubatust suurema kaldega. Mais 1960 oli tema tulemus Tartus koguni 61.28, kuid seekord ei vastanud määrustele heitering.
1938lõppes Koitjärvel Eesti Veespordi Liidu korraldatud ujujate ühislaager, mida juhendas maailmarekordimees Arne Borg Rootsist.
1936andsid Felix Moor ja Oskar Lõvi Tallinnas toimunud Eesti - Soome maavõistluselt kergejõustikus esimest korda eetrisse kahepäevase otsereportaaži spordivõistluselt.
1935katkestati Kadriorus toimunud Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis 10. minutil, et mälestada varalahkunud rahvuskoondise mängijat Ernst Jolli. Kohtumine lõppes 2:2, Eesti väravad lõid Richard Kuremaa ja Eduard Ellmann. Esmakordselt lehvis staadionil FIFA lipp ja Eestile oli see 75. maavõistlus.
1935alistas Aksel Kuuse Helsingis peetud võistlustel kõrgushüppes Euroopa valitseja Kalevi Kotkase. Kuuse ületas 1.93.
1926korraldati Pirital esimene orienteerumisvõistlus Eestis. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade o-jooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane.
1924kaotas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas oma 13. maavõistluse – Türgile jäädi alla 1:4. Eesti auvärava lõi Oskar Üpraus. Eesti koondises debüteeris Ralf Liivar, rekordinternatsionaalid Harald Kaarman ja Ernst Joll mängisid Eesti eest 12. korda, Otto Silber ja Arnold Pihlak said kirja 10. mängu.
1921püstitas Aleksander Klumberg Oslos Eesti rekordi kolmikhüppes 14.20-ga.