02.06. SÜNDINUD

1920Hallik, Arno
1930Teppand, Hugo
1931Bazanova, Selma
1938Natka, Enno
1944Vaikjärv, Mati
1950Seinberg, Kaja
1958Gubarev, Sergei
1959Laino, Heli
1967Putrics, Janis
1967Nazaroviene, Remigija
1973Kristal, Marko
1974Pachel, Raiko
1976Renter, Tanel
1977Allas, Teet
1982Raja, Andres

02.06. EESTI SPORDIAJALOOS  

2024teenisid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) Sardiinia rallil hooaja esimese üldvõidu, kui võidusõitu juhtinud prantslaste Sebastien Ogier’ ja Vincent Landais’ (Toyota) autol viimasel katsel rehv purunes. Eestlaste edu oli ralli lõpuks 0,2 sekundit ja kokku teenitud 25 punktiga tõusti MM-sarja üldarvestuses teiseks.
2019võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota) järjekordse MM-sarja võistluse, suures kuumuses ning keerulistes teeoludes toimunud Portugali ralli.
2019finišeerunud kolmenädalase Giro d'Italia lõpetas Tanel Kangert (EF Education First) kokkuvõttes 18. kohaga. Tuuri võitjaks tuli Ecuadori rattur Richard Carapaz.
2019võitis Eesti naiste jalgpallikoondislane Inna Zlidnis oma kolmanda Ungari meistritiitli. Kolme-aastase vaheaja järel taas meistriks tulnud Zlidnise koduklubi Budapesti Ferencvarosi alistas finaalseeria teises kohtumises 3:0 kahe eelmise aasta meistri Budapesti MTK.
2018laskis Eesti meeste jalgpallikoondis käest võimaluse võita pärast 80-aastast vaheaega Balti turniir. Riia Daugava staadionil mängiti Lätiga võrdselt, kuid kolm punkti noppisid Jānis Ikaunieksi 70. minutil löödud väravast tabelisse siiski võõrustajad.
2018alistas Eesti naiste võrkpallikoondis Euroopa Hõbeliigas võõrsil Thônexis Šveitsi 3:1 ja tagas endale koha finaalturniiril.
2013üllatasid Kaarel Alupere ja Tarmo Tootsi kolmanda kohaga aerutamise MK-sarja etapil Poznańis (Poola). Kahesüsta 1000 m distantsi katsid eestlastest kiiremini vaid Poola ja Kanada paatkond.
2013Chodzieżis (Poolas) lõppenud veemootorispordi OSY-400 klassi Euroopa meistrivõistlustel said kaksikvõidu Sten Kalder ja Rasmus Haugasmägi. Mõlemad võitsid kaks sõitu, otsustavaks sai kiirem sõiduaeg.
2012teatas Saksamaa Bundesliga klubi FC Augsburg oma koduleheküljel, et on sõlminud kahe-aastase lepingu seni AZ Alkmaari ridadesse kuulunud Eesti jalgpallikoondise kaitsja Ragnar Klavaniga.
2009avati 23,8 miljonit krooni maksma läinud Võru staadion.
2008sõlmis Serbia päritolu korvpallitreener Nenad Vučinić kaheaastase lepingu BC Kalev/Cramoga.
2007kaotas Eesti jalgpallikoondis MM-võistluste valikturniiri Tallinnas peetud kohtumises Horvaatiale 0:1. Ainsa värava lõi 32. minutil Eduardo da Silva. Eesti koondisele oli see 300. ametlik maavõistlus. Eesti koondises debüteeris Vladimir Voskoboinikov.
2006lõppes Kaia Kanepi tee Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis, kus tuli alla vanduda turniiril 26. paigutust omanud hispaanlannale Anabel Medina Garriguesile kolmes setis 3:6, 6:4, 0:6.
2002peeti Tartu Ülikooli staadionil 38. Gustav Sule mälestusvõistlused, osalejaid oli 16 riigist. Peaalal odaviskes oli meestest võidukas Sergei Makarov (Venemaa) 85.57 ja naistest Taina Kolkkala (Soome) 59.13-ga. Ketast heitsid üle 60 meetri seitse meest, võitis ungarlane Robert Fazekas (67.10), järgnesid Aleksander Tammert (66.96) ja olümpiavõitja Virgilijus Alekna (65.47).
2001oli Eesti jalgpallikoondis Lilleküla staadioni avakohtumises MM-võistluste valikturniiril vastamisi Hollandiga ja kaotas ligi 9300 pealtvaataja ees 2:4, ehkki veel veerand tundi enne mängu lõppu oldi juhtimas 2:1. Eesti väravad lõid Andres Oper 65. ja Indrek Zelinski 75. minutil. Hollandi väravate eest hoolitsesid Frank de Boer 68., Ruud van Nistelrooij 82. ja 90+2. ning Patrick Kluivert 90+1. minutil. Eesti koondises debüteeris Taavi Rähn.
2000valis Eesti Korvpalliliidu üldkogu liidu presidendiks Eesti Mobiiltelefoni peadirektori Peep Aaviksoo.
1993kohtus Eesti jalgpallikoondis oma ajaloo kuuendas MM-võistluste valikmängus Aberdeenis Šotimaaga ning kaotas 1:3. Sergei Bragini täpsest kauglöögist 57. minutil sündis Eesti jalgpallikoondise esimene värav tiitlivõistluste valikturniiridel pärast taasiseseisvumist.
1983lõppesid Volgogradis N Liidu meistrivõistlused karates. Eestlastest tulid võitjateks Andres Kaljo, Igor Neemre ja Valdur Peebo.
1980avati Pirital pidulikult Tallinna Olümpiapurjespordikeskus.
1963lõppes Pirita ringrajal mootorrataste ringrajasõidu N Liidu meistrivõistluste otsustav etapp. Eestlastest tulid külgvankrite (üle 350 cm³) klassis meistriteks Peet Gustel ja Helmuth Aas.
1962ületas 16-aastane Igor Kurve Tartus kõrgushüppes 2.00, korrates Eesti rekordit.
1945alistas Eugenia Laasik Tartus ligi 16 aastat püsinud Eesti naiste rekordi 100 m jooksus. Tema 12,7 oli 0,1 sekundit parem, kui Sara Teitelbaumil 1929. aastal.
1942korraldati Tartus Tamme staadionil vabaõhu poksivõistlused, kus Anton Raadik lõi poolraskekaalus Jaan Henno teises raundis nokauti.
1935avati Tallinnas Mustpeade Klubis esimene arvestatav rahvusvaheline maleturniir Eestis. Üheksa maletaja seast võitis turniiri Paul Schmidt Paul Kerese ees.
1935algasid jalgpalli liiduklassi esivõistlused esimest korda kaheksa meeskonna osalusel. Mängiti üks ring.
1932otsustas Eesti Olümpiakomitee, et Los Angelese mängudel esindavad Eestit vaid väliseestlased. Maadlejad Väli ja Pütsep jäetakse koju, Luhaääre ja kergejõustiklaste saatmine võetakse uuesti kaalumisele nende poolt olümpianormide täitmise korral.
1929võitis Felix Beldsinsky Riias peetud Eesti, Poola ja Läti kergejõustikumaavõistlusel esikoha nii 5000 kui 10 000 m jooksus, edestades teiste seas ka tulevast olümpiavõitjat poolakat Janusz Kusocinskit.
1926tuli pärnakas Johan Meimer Saksamaa üliõpilasmeistriks odaviskes 53.53-ga.
1916moodustati kolme seltsi (Kalev, Sport, Olümpia) esindajate osavõtul Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu õiguslik eelkäija. Kuueliikmelise ajutise komitee etteotsa valiti Ado Anderkopp.