| 2024 | võitis Heret Ots Slovakkias Breznos sportkeegli MM-il naiste sprindis pronksmedali. |
| 2018 | üllatas õnneliku kaotajana Prantsusmaa lahtistel meistrivõistluste põhiturniirile pääsenud Jürgen Zopp tenniseavalikkust võiduga ATP edetabelis 14. kohal paiknenud Jack Socki (USA) üle. Edetabelis 122 kohta tagapool paiknenud Eesti esireket võitis kolm tundi ja 49 minutit kestnud matši 6:7 (4:7), 6:2, 4:6, 7:6 (7:5), 6:3. |
| 2016 | alustas Eesti jalgpallikoondis meeste Balti turniiri Klaipėdas 0:2 kaotusega Leedule. Dmitri Kruglov pidas rahvuskoondises oma sajandi mängu. |
| 2014 | pidi Eesti jalgpallikoondis Balti turniiri poolfinaalis Liepājas tunnistama Läti paremust. Väravateta normaalaja järel löödi penalteid ja lätlased võitsid 4:2. |
| 2014 | püstitas Ksenija Balta Riias uue Eesti rekordi naiste 100 meetri jooksus, kattes staadionisirge 11,42 sekundiga. Senine, samuti Balta nimel olnud rekord paranes viie sajandikuga. |
| 2009 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Llanellis maavõistlusmängus Walesile 0:1. Debüüdi Eesti koondises tegid Vitali Gussev, Alo Dupikov, Eino Puri ja Kristjan Marmor. Dmitri Kruglov pidas koondises 40. ja Tihhon Šišov 15. kohtumise. Esmakordselt esindasid kaksikvennad (Sander ja Eino Puri) ühes ja samas ametlikus kohtumises Eesti koondist. |
| 2009 | võitis Estonian Cycling Weekendi raames peetud Tallinna – Tartu võidusõidu (180 km) Erki Pütsep. Järgnesid Jaan Kirsipuu ja Gert Jõeäär. |
| 2008 | võitis Kaia Kanepi Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu teises ringis turniiril kuuenda asetuse saanud Venemaa valgepalluri Anna Tšakvetadze 6:4, 7:6 (7:2). |
| 2005 | avasid golfimängijad Jõelähtmel üheksarajalise lõunaväljaku. Golfihuviliste teenindamiseks valmisid ka klubihoone ja harjutusväljakud. |
| 2004 | võitis Estonian Cycling Weekendi raames peetud Tartu tänavasõidu päev varem Tallinnaski võidutsenud iirlane Mark Scanlon (Ag2r Prévoyance). Parima eestlasena oli Allan Oras viies. |
| 2004 | parandas Tarmo Jallai USA-s Walnutis 0,01 sekundi võrra päev varem samas püstitatud Eesti rekordit 110 m tõkkejooksus, saades ajaks 13,67. |
| 2000 | õnnistati Lilleküla tühermaal sisse FC Flora jalgpallistaadioni asukoht ja peeti esimene kohtumine. Künklikul maastikul lõid Mart Poomi juhendatud ajakirjanikud Tallinna linnavalitsuse esindust 5:0. Lilleküla esimese värava lõi Tiit Lääne (Eesti Päevaleht). |
| 1996 | mängis Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängus väravateta viiki Türgiga. Eesti koondises debüteeris Liivo Leetma. |
| 1996 | ilmus “Spordilehe” tütarväljaande, venekeelse nädalalehe “Sport-Kurier” esimene number. |
| 1994 | saavutas Natalja Kotova Zürichis peetud naiste MK-võistluste epeeturniiril kolmanda koha. Oksana Jermakova oli kuues. |
| 1994 | ületas sisehooajal kolmikhüppes juba korduvalt üle 13 meetri lennanud (parimal katsel 13.50) Virge Naeris selle piiri ka välitingimustes, saades Tallinnas kirja 13.20. Hooaja lõpuks viis Naeris rekordi 13.83-le. |
| 1993 | püstitas Valeri Bukrejev Riias Eesti rekordi teivashüppes, ületades 5.81. Erki Nool sai kaugushüppes lubatust tugevama taganttuulega kirja 8.17. |
| 1989 | lõppesid Argentinas La Gruzis mudellennu MM-võistlused, kus purimudelite FIA-klassis tuli maailmameistriks Andres Lepp. Teise kuldmedali sai tartlane N Liidu meeskonna koosseisus. |
| 1983 | püstitas Eesti 4 x 400 m teatejooksu meeskond Valgevenes Staikis uueks Eesti rekordiks 3.09,0. Jooksid Gennadi Organov, Raivo Mägi, Taivo Mägi ja Aivar Ojastu. |
| 1980 | parandas Heino Puuste juba neljandat korda käimasoleval hooajal Eesti rekordit odaviskes. Helsingi olümpiastaadionil oli Puuste odakaare pikkuseks 89.32. |
| 1971 | algas Tartus Ilmar Ruusi rekordiseeria – kahe kuu ja kahe päeva sees parandas ta 3000 m takistusjooksus Eesti rekordit neli korda. Emajõelinnas oli Ruusi võiduaeg 8.42,2. |
| 1970 | parandas Jaan Talts Bulgaarias Varnas poole kiloga tema enda nimele kuulunud raskekaalu surumise maailmarekordit, saades sirgetele kätele 196 kilo kaalunud kangi. |
| 1962 | tähistati Stockholmis kuningliku perekonna osavõtul suurejooneliselt 50 aasta möödumist Stockholmi olümpiamängudest. Ainsa eestlasena viibis juubelipidustustel Elmar Reiman, kes 1912. aasta olümpial osales maratonijooksus. |
| 1955 | heitis Heino Heinaste Tartus uueks Eesti kettaheiterekordiks 52.98, millega kustutas tabelist Heino Lipu ligi 7 aastat vana rekordi 52.18. |
| 1948 | võitsid eestlased N Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses kärbeskaalus kaks medalit - meistriks tuli Juhan Looaru, kolmas oli Boris Meos. Johannes Kotkas oli raskekaalus teine. |
| 1943 | lõppes Poseni maleturniir Poolas Paul Kerese võiduga. Eestlane võitis kõik viis partiid. Seejärel andis Keres Böömi- ja Määrimaal tosinajagu simultaane, mis andsid talle võiduprotsendiks 90,4. Keres võitis kokku 416, kaotas 28 ja viigistas 36 partiid. |
| 1939 | lõppes esimene kolmepäevasõit autodele ja mootorratastele. Start ja finiš oli Tallinnas, läbida tuli kõik Mandri-Eesti linnad, kokku sõideti 1224 km. Üldvõidu sai Ernst Unter Fordil. |
| 1932 | avati Tallinnas velodroom, mille Eesti Spordi Selts ehitas Vaestekooli tänavale, endisele VS Spordi väljakule. 250-meetrise ovaaliga velodroomi ääres oli pealtvaatajatele 600 kohta. Velodroomi sisekurvid olid betoonist. Avavõistlustel püstitati 23 uut rekordit. |
| 1930 | avati Rakvere staadion. |
| 1927 | lõppes Varssavis kergejõustiku kolmikmaavõistlus Poola, Läti ja Eesti vahel. Võitis Poola 142 punktiga, Läti kogus 96 ja Eesti 95 punkti. Eesti kaotas oma kergejõustikuajaloo esimesel maavõistlusel Lätile 76:80 ja Poolale 64:93. |
