| 2024 | alistas Mark Lajal (ATP 262.) Wimbledoni tenniseturniiri valikvõistluse kolmandas ringis austraallase James Duckworthi (ATP 78.) 6:4, 6:4, 6:4 ja jõudis kuuenda Eesti meestennisistina slämmiturniiril põhitabelisse. |
| 2023 | võitis Astrid Johanna Grents Poolas Krakowis peetud III Euroopa mängudel muay thais kehakaalus kuni 60 kg kuldmedali. |
| 2021 | tuli sumomaadleja Raido Liitmäe Venemaal Kaasanis kaalukategoorias kuni 92 kg Euroopa meistriks. |
| 2014 | krooniti Kristjan Kangur teist aastat järjest Itaalia korvpallimeistriks, kui Milano Emporio Armani alistas finaalseeria otsustavas seitsmendas kohtumises Siena Montepaschi 74:67. |
| 2011 | avaldas Jaapani Sumoliit 10. juulil Nagoyas algava suurturniiri edetabeli (banzuke), milles eestlane Kaido Höövelson (Baruto) paiknes yokozuna Hakuho järel teisel positsioonil (ida-ozeki 1).
|
| 2010 | saavutas Eesti kümnevõistlusmeeskond Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud EK-võistluste superliiga jõuproovil 23 746 punktiga esikoha. Teisele kohale tuli Venemaa võistkond, kes kaotas Eestile koguni 1004 silmaga. Individuaalselt olid kolm paremat prantslane Romain Barras (8313), Mikk Pahapill (8198) ja Andres Raja (8023). Lisaks Pahapillile ja Rajale kuulusid võidukasse meeskonda veel Mikk-Mihkel Arro (7525) ja Tarmo Riitmuru (7407). Eesti seitsmevõistlejate naiskond (Grit Šadeiko, Mari Klaup, Veera Baranova, Anne Visokov) sai samas viienda koha. |
| 2007 | kaotas Kaia Kanepi Wimbledoni tenniseturniiri naisüksikmängu teises ringis Iisraeli tennisistile Shahar Peerile 4:6, 5:7. |
| 1999 | võitis Eesti kergejõustikukoondis Tartus peetud Balti matši 287 punktiga. Järgnesid Läti 238 ja Leedu 236 punktiga. |
| 1993 | kaotas Eesti korvpallimeeskond EM-võistluste finaalturniiri vahegrupiturniiri teises mängus Karlsruhes Prantsusmaale 61:73. |
| 1987 | parandas Valeri Bukrejev 25. Erich Veetõusme mälestusvõistlustel Kadriorus kaks korda senist Eesti rekordit (5.45) teivashüppes. Esmalt ületas tallinlane 5.51 ja seejärel ka 5.61. MM-iks valmistunud Jüri Tamm heitis vasarat 81.18. |
| 1985 | lõppesid Prantsusmaal Antibes’is EM-võistlused jahilaskmises, kus N Liidu juunioride kaevikrajameeskonnas sai pronksmedali Arno Kull. |
| 1982 | lõppes Budapestis peetud Ungari, Šveitsi, Prantsusmaa, Rootsi, Austria ja Eesti matš mitmevõistluses Eesti üldesikohaga (23 859 punkti). Individuaalselt oli 8079 punktiga parim Tõnu Kaukis, Tiit Pahker oli 7994 punktiga kolmas. Kolmandana läks võistkondlikku arvestusse Tiit Pohl oma 7786 punktiga. |
| 1978 | parandas Ille Kukk Tartus esimest korda Eesti rekordit naiste 3000 m jooksus, saades ajaks 9.38,2. |
| 1971 | asendas Karl Utsar 30. EM-võistlustel tõstmises edukalt Jaan Taltsi. Sofias peetud jõuproovil sai Utsar raskekaalus kolmevõistluses 545 kiloga pronksmedali. Rebimises sai Utsar 162,5 kiloga väikese kuldmedali. Euroopa meistriks tuli venelane Valeri Jakubovski (560 kilo), hõbeda sai bulgaarlane Aleksander Kraitšev (557,5 kilo). |
| 1971 | olid Tallinnas peetud Eesti ja Soome naiskergejõustiklaste kohtumisel paremad soomlannad 71:64. Reet Kaarneem püstitas kõrgushüppes 1.73-ga Eesti rekordi. |
| 1970 | tuli Jaan Talts Ungaris Szombathelys peetud 29. EM-võistlustel võimsalt võitjaks raskekaalus. Eestlane püstitas maailmarekordi nii tõukamises (215 kilo) kui ka kolmevõistluses (562,5 kilo). |
| 1968 | püstitas Ants Nurmekivi rahvusvahelistel võistlustel Helsingis uue Eesti rekordi 10 000 m jooksus ajaga 28.55,6. Eestlane oli selle ajaga viies, võitis austraallane Ron Clarke 28.06,8-ga. |
| 1962 | peeti Tamperes Eesti – Soome kohtumine kergejõustikus. Eesti naised jäid peale 60:57, mehed kaotasid 95:128. |
| 1960 | alistas Pyongyangi (Põhja-Korea) linnameeskond jalgpallis Komsomoli-nimelisel staadionil Tallinna Kalevi 2:1. |
| 1940 | tähistas Eesti Kergejõustiku Liit oma 20. aastapäeva. Eesti koondis oli selle aja jooksul pidanud 19 maavõistlust, millest võidetud oli 8. Koondises oli võistelnud 137 kergejõustiklast. Rekordinternatsionaalid olid Gustav Sule 19, Eduard Prööm 18, Johannes Talmre 17, Arnold Viiding 16 ning Ruudi Toomsalu ja Elmar Rähn 14 korraga. |
| 1930 | mängis Eesti jalgpallikoondis Tallinnas Lätiga 1:1 viiki. Lätlased võitsid esimese poolaja 1:0, Johannes Brenner viigistas 58. minutil. Eesti koondist juhendas esmakordselt austerlane Fritz Kerr. Rekordinternatsionaal Arnold Pihlak pidas 38. koondisemängu, 30-kordseks internatsionaaliks tõusis Eduard Ellman-Eelma. |
| 1915 | (vana kalendri järgi 14.06) Tallinnas peetud rahvusvahelistel võistlustel alistas Anton Ohaka esimese eestlasena kettaheites 40 meetri piiri, heites Venemaa rekordiks 42.20. Johannes Villemson püstitas rekordi 1500 meetris 4.15,3-ga, alistades Stockholmi olümpiapronksi Albin Stenroosi. Oma esimese Eesti rekordi püstitas Jüri Lossman, võites 10 000 m 34.49,0-ga. 16-aastane Aleksander Klumberg ületas 13 meetri joone kolmikhüppes 13.03-ga. |
