03.06. SÜNDINUD

1877Liiv, Mart
1892Raag, Kaljo
1923Tidriksaar, Hilja
1934Dilaktorski, Stanislav
1936Allas, Lembit
1940Puistama, Aarne
1954Valdmets, Uno
1958Piirfeld, Alar
1959Olander, Aare
1961Veer, Kersti
1971Kullamäe, Gert
1976Vanjuk, Merike
1979Arusoo, Kristiina
1979Toobal, Kert
1984Tischler, Aimar
1986Luigend, Mailys
1988Püü, Pirgit
1990Kaseväli, Mari
1995Tobi, Triin

03.06. EESTI SPORDIAJALOOS  

2018paranes 15-aastase vaheaja järel Eesti meeste rekord odaviskes. Tartus Tamme staadionil peetud 55. Gustav Sule mälestusvõistlustel viskas Magnus Kirt teisel katsel 88.45 ja ületas Andrus Värniku senise rekordi 62 senitmeetriga.
2018lõppes kolm päeva Tallinnas, Maardus ja Jõelähtmel peetud enduro MM-võistluste etapp. Täispunktid kogusid Eestist Brad Freeman, Steve Holcombe (mõlemad Suurbritannia) ja Alex Salvini (Itaalia). Eesti parimana oli Aigar Leok enduro 1 klassis viies.
2015sai Eesti jalgpallurist Inna Zlidnisest kolm päeva pärast Ungari meistriks tulekut ka sama riigi karikavõitja. Tema koduklubi Ferencvárosi TC mängis finaalis teise Budapesti klubi MTK-ga 1:1 viiki, penaltiseerias sooritas seisul 6:6 võidu toonud löögi just Zlidnis.
2015otsustasid Eesti sõudespordi juhid taas kokku panna Londoni olümpiamängudel sõitnud neljapaadi koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Varem Endreksoni ja Jämsä asemel sõudnud Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson istusid paarisaerulisse kahepaati.
2013pidas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängu Valgevenega ja kaotas 0:2. Oma lahkumismängu pidas Kristen Viikmäe, kes esindas Eesti koondist 115. korda.
2012sai Eesti jalgpallikoondis Balti turniiril kolmanda koha, kui Tartus oldi paremad Leedust 1:0 (värava lõi Vladimir Voskoboinikov). Turniiri võitis Läti koondis, kes finaalis alistas 1:1 lõppenud normaalaja järel Soome penaltiseerias 6:5.
2011kaotas Eesti jalgpallikoondis Modenas peetud EM-võistluste valikmängus neljakordsele maailmameistrile Itaaliale 0:3.
2008jätkas Kaia Kanepi oma edukäiku Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängus, alistades neljandas ringis tšehhitari Petra Kvitova (WTA edetabeli 87.) 6:3, 3:6, 6:1. Võit viis eestlanna esimest korda tema karjääri jooksul suurturniiril veerandfinaali.
2008peeti Kadrioru staadionil EAA kõrgema kategooria võistlus. Kettaheite võitis uue Aasia rekordi 69.32 saavutanud iraanlane Ehsan Hadadi, teine oli Gerd Kanter 67.82-ga. Oda viskasid Eriks Rags (Läti) 81.19 ja Andrus Värnik 81.11. Kaugushüppe võitis 7.99-ga Tõnis Sahk.
2006startis 45. Kalevi Suursõidul seitsmes masinaklassis kokku 57 võistlejat. Superbike’idel võitis kolmandat aastat järjest Hanno Velt.
2006kohtus 15 aastat varem N Liidu viimaseks meistriks kroonitud Kalevi meeskond Saku Suurhallis Madridi Reali veteranidega ning võitis mängu 88:77.
2006krooniti Janar Talts Kölni RheinEnergie meeskonnas Saksamaa korvpallimeistriks.
2000sai Jüri Jaanson sõudmise MK-võistluste hooaja avaetapil Münchenis ühepaadil kolmanda koha. Võidumees oli Vaclav Chalupa (Tšehhimaa), teisena ületas lõpuliini Marcel Hacker (Saksamaa).
1995viis Virge Naeris kolmikhüppe Eesti rekordi uude meetrisse, saavutades Sevillas tulemuseks 14.04.
1992pidas Eesti jalgpallikoondis oma esimese ametliku maavõistluse ligi 52 aastat väldanud sunnitud vaheaja järel, kui Tallinnas Kadrioru staadionil võõrustati Sloveenia meeskonda, kellele see oli esimene ametlik maavõistlus pärast Jugoslaaviast eraldumist. Aleksandr Puštov viis Eesti koondise 7. minutil juhtima, Igor Benedejčič viigistas 73. minutil. Eesti koondises debüteerisid kõik selles kohtumises osalenud 15 mängijat – Mart Poom, Meelis Lindmaa, Urmas Hepner, Igor Prins, Toomas Kallaste, Martin Reim, Indro Olumets, Tarmo Linnumäe, Risto Kallaste, Aleksandr Puštov, Urmas Kirs, Urmas Kaljend, Sergei Ratnikov, Marko Kristal ja Viktor Alonen.
1990võitis Jüri Jaanson ühepaadil teise MK-etapi järjest, olles kiireim Oslos peetud võistlustel. Järgnesid tšehh Vaclav Chalupa ja läänesakslane Christian Händle.
1989võitsid Läänemeremaade velotuuri marsruudil Leningrad – Tallinn – Turu meeskondlikult Eesti koondis ja individuaalselt Asjat Saitov.
1989demonstreeriti Eestis esimest korda ameerika jalgpalli, kui Tallinnas kohtusid Helsingi Munkkiniemi Colts ja Hyvinkää Falcons.
1984kogus Sven Reintak Tartus peetud kümnevõistlusel 8132 punkti, mis oli Tõnu Kaukise järel Eesti edetabeli kõigi aegade teine summa.
1973sai Toomas Berendsen Weinheimis peetud SFV ja N Liidu matšil kümnevõistluses 8016 punktiga teise koha. Matši võitis N Liidu koondis 84 737:80 684.
1946sai Heino Lipust esimest korda N Liidu rekordimees kuulitõukes. Tartus peetud võistlustel tõukas ta 15.62, ületades seni Dmitri Gorjainovile kuulunud rekordi 6 sentimeetriga.
1945asendus Balti turniir korvpallis Kaunases pärast Läti mittesaabumist kohtumistega Eesti ja Leedu vahel. Meeste mängu võitis Eesti 27:20.
1937võitis Eesti jalgpallikoondis Kaunases peetud maavõistlusmängus Leedu 2:1. Teise poolaja alguses 0:1 kaotusseisu jäänud Eesti jaoks päästsid mängu Karl-Rudolf Sillaku ja Heinrich Uukkivi väravad (võiduvärav sündis 89. minutil).
1928üllatas külma ja tuulise ilmaga Tallinnas korraldatud Eesti meistrivõistlustel maratonis kõiki esikoha ja tubli ajaga 2:58.10 Karl Laas. Sellega lunastas ajakirjanikust spordimees endale pääsme olümpiavõistkonda.
1924kohtus olümpiaturniiril vaid ühe kohtumisega piirdunud Eesti jalgpallikoondis Pariisis maavõistlusmängus Iirimaaga ja kaotas 1:3. Eesti värava lõi 37. minutil seisuks 1:1 meeskonna kapten Oskar Üpraus. Rekordinternatsionaalideks tõusid Harald Kaarmann ja Ernst Joll 11 koondisemänguga.