| 2022 | võitis Eneli Jefimova Rumeenias Bukarestis toimunud juunioride EM-võistlustel 100 meetri rinnuliujumises ajaga 1.06,50 kuldmedali. |
| 2020 | valiti Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsiooni (IOF) korralisel, esmakordselt interneti teel toimunud, kongressil organisatsiooni presidendiks tagasi eestlane Leho Haldna. |
| 2016 | võitis Kaidi Kivioja Tartus peetud triatloni Euroopa karikavõistluste etapi ajaga 1:00.54. |
| 2016 | lõppesid Kreekas Porto Carras avamerepurjetamise EM-võistlused. Klassis ORC C said Eesti jahid kaks medalit. Hõbe kuulus jahile Katariina II (kapten Aivar Tuulberg) ja pronks Sugarile (kapten Ott Kikkas). Võitsid itaallased. |
| 2016 | võitis Kenneth Raisma kreeklasest paarilise Stefanos Tsitsipasega Suurbritannias Wimbledoni tenniseturniiril poiste paarismängu. Finaalis olid turniiril teist asetust omanud Raisma ja Tsitsipas paremad kõrgeima asetusega Felix Auger-Aliassime'ist ja Denis Shapovalovist (mõlemad Kanada) 4:6, 6:4, 6:2. |
| 2015 | võitis odaviskaja Tanel Laanmäe universiaadil Lõuna-Koreas Gwangjus kuldmedali tulemusega 81.71. |
| 2009 | püstitas Jekaterina Patjuk Belgradis Eesti rekordi naiste 3000 m takistusjooksus ajaga 10.03,95. |
| 2007 | lõpetas purjetaja Deniss Karpak Portugalis Cascais peetud Laser Standard klassi MM-võistlused pronksmedaliga. |
| 2005 | võitis sõudmise MK-etapil Luzernis paarisaeruliste neljapaatide konkurentsis Eesti esindus koosseisus Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson. |
| 2000 | valiti Johannes Peets Budapestis Euroopa Moodsa Viievõistluse Assotsiatsiooni asepresidendiks. |
| 1997 | kaotas Eesti jalgpallikoondis XVI Balti turniiri avavoorus Vilniuses Leedule 1:2. Eesti eest lõi värava Martin Reim. Eesti koondises debüteerisid Sergei Terehhov ja Erko Saviauk. |
| 1997 | lõppesid Leedu spordibaasides II Läänemere mängud. Eesti sportlased võitsid 6 kuldmedalit: Hain Helde aerutamises, Jüri Jaanson sõudmises, Roman Aleksejev poksis, Dmitri Budõlin sambos, seenioride võistlustantsupaar Kulno Kabral – Irene Kesküll ning epeemeeskond koosseisus Kaido Kaaberma, Meelis Loit ja Andrus Kajak. Hõbemedaleid saadi 16 ja pronkse 20. |
| 1992 | kaotas Eesti jalgpallikoondis XI Balti turniiri avamängus Liepajas Lätile 1:2. Mängu lõppseisu vormistas 80. minutil Indro Olumets. Eesti koondises debüteeris Sergei Hohlov (hiljem Hohlov-Simson). |
| 1992 | võeti Eesti, Läti ja Leedu alaliidud ametlikult Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni (IOF) liikmeks. |
| 1986 | võitis Erika Salumäe Hea Tahte mängudel Moskva Krõlatskoje trekil naiste sprindivõistluse, alistades finaalis Galina Tsarjova 2:1. |
| 1977 | pälvis XVIII Kalevi suursõidul enim tähelepanu võidukihutamine 350 cm³ A mootorrataste masinaklassis, kus Lembit Teesalu alistas soomlase Kari Lahtineni. |
| 1976 | krooniti Toivo Asmer autode ringrajasõidus N Liidu meistriks klassis vormel-4. |
| 1971 | sai esimese Eesti naisena üle 15 meetri kuuli tõuganud Helgi Parts esimesena jagu ka 16 meetri joonest, tõugates Pärnus 16.10. See oli Partsi kuues rekordiparandus sel alal. |
| 1940 | ilmus Aadu Adari toimetamisel "Eesti Spordilehe" viimane number. |
| 1939 | võitis Eesti vabapüssimeeskond MM-võistlustel Luzernis teist korda Argentiina karika. 1937. aasta võitu kordasid August Liivik, Elmar Kivistik, Harald Kivioja ja Gustav Lokotar, uus mees oli Kaarel Kübar. Eesti viisik kogus 5433 silma, teise koha saanud Soome 5425 ja Šveits 5415 silma. |
| 1936 | toimus Kadriorus õhtumiiting, kus osales Jaapani kergejõustiku olümpiakoondis. Parim tulemus oli tulevase olümpiahõbeda Masao Harada 15.67 kolmikhüppes. |
| 1935 | jooksis Ruudi Toomsalu Tallinnas ÜENÜTO võistlustel esimese eestlasena reeglitepäraselt 100 m alla 11 sekundi. Ajaga 10,9 kustutas ta rekorditabelist Johannes Villemsoni 21 aasta vanuse rekordiaja. |
| 1924 | sai Eduard Pütsep Pariisi olümpiamängudel kreeka-rooma maadluse kuni 58 kg kalluvate meeste seas olümpiakulla. 25 sulgkaallase konkurentsis alistas eestlane kõik kuus vastast, teiste seas ka muud medalid teeninud soomlased Anselm Ahlforsi (seljavõit) ja Väinö Ikoneni (punktivõit). Keskkaalus (kuni 75 kg) hinnati Roman Steinbergi ponnistusi pronksmedaliga, I kergekeskkaalus (kuni 67,5 kg) oli Albert Kusnets neljas ja Alfred Praks üheksas, poolraskekaalus (kuni 82,5 kg) Rudolf Loo kuues, kergekaalus (kuni 62 kg) jagasid Voldemar Väli ja Osvald Käpp kaheksandat kohta. |
| 1923 | läbis Johannes Villemson esimese eestlasena määrustepärastes tingimustes 800 m alla kahe minuti. Stockholmis peetud võistlustel oli tema aeg 1.59,8. |
| 1922 | asutati Tallinnas ESTO ruumides Eesti Tenniseliit. |
