2019 | hommikul Saksamaal Emsdettenis stardi saanud kahekordse ultratriatloni (7,6 km ujumist, 360 km rattasõitu ja 84,4 km jooksu) võitis Rait Ratasepp uue maailma tipptulemusega 19:42.57. |
2019 | võitis Siim Rast Rootsis Helsingborgis klassikalise jõutõstmise MM-võistluste viimasel päeval üle 120 kg meeste seas kogusummaga 940 kg hõbemedali. Maailmameistriks tuli 972,5 kiloga Jezza Uepa Naurult. |
2017 | teenis Eesti epeekoondis EM-võistlustel Tbilisis juba teise pronksmedali kui naiste epeeturniiril sai kolmanda koha Julia Beljajeva. Finaaliukse sulges Eesti koondislase ees poolfinaalis torgetega 15:12 peale jäänud Alexandra Ndolo (Saksamaa), kes finaalis kaotas omakorda Violetta Kolobovale (Venemaa). |
2015 | valis Eesti Suusaliidu üldkogu organisatsiooni uueks presidendiks Alexela Grupi juhatuse esimehe Andreas Laane. Üldkogul oli valida kahe kandidaadi vahel: Laane kogus 39, senine president Sandor Liive 26 häält. |
2014 | allkirjastasid EOK, Tartu linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad Tamme staadionil neljapoolse raamleppe Tartu Spordiakadeemia asutamiseks. Akadeemia eesmärk on tagada gümnaasiumis ja ülikoolis õppivatele sportlastele paremad tingimused tippspordi ja õpingute ühendamiseks. |
2014 | parandas Ksenija Balta vähem kui kolme nädala sees teist korda Eesti rekordit 100 m jooksus. Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus oli Balta võiduaeg 11,35 ehk 0,07 sekundit parem kui mai lõpus Riias. |
2013 | võitis Alex-Edward Raus klassikalise jõutõstmise esimestel MM-võistlustel Venemaal Suzdalis kulla kuni 105 kg kaaluvate meeste seas. Veel juunioride sekka kuuluv vägimees püstitas kõigil aladel ühtlasi juunioride maailmarekordi: kükis 320, lamades surumises 210, jõutõmbes 310 ning kogusummas 840 kg. |
2007 | valiti Toomas Savi kolmandaks ametiajaks Eesti Suusaliidu presidendiks. |
2003 | sai Allan Elerand Stockholmis maailma petankimängijate paremiku osavõtul toimunud turniiril täpsustulistamise harjutuses kolmanda koha. |
1998 | võttis Riigikogu vastu kauaoodatud Spordiseaduse. |
1997 | saavutas Jaan Kirsipuu esikoha Luksemburgi velotuuri viimasel etapil. |
1993 | võitis EM-võistluste finaalturniiriks valmistunud Eesti korvpallimeeskond Helsingis Soome 106:97. |
1990 | ujus Aldo Suurväli Tallinnas 50 m liblikujumises uueks Eesti rekordiks 25,00 sekundit. Alles kümme aastat hiljem suutis Indrek Sei seda rekordit parandada. |
1989 | viskas Marek Kaleta Tornios oda 81.34, edestades nii maailmameistrit Seppo Rätyt (80.52) kui olümpiavõitjat Tapio Korjust (79.32). |
1986 | püstitas Sven Reintak Uppsalas ametliku Eesti rekordi kümnevõistluses 8205 punktiga. Viie riigi (Eesti, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Šveits) mitmevõistlejate matši võitsid 23 310 punktiga eestlased. |
1984 | püstitas Allan Kiil Tamperes Eesti rekordi 400 m kompleksujumises ajaga 4.38,45. See tulemus püsis Eesti rekordina üks päev vähem kui seitse aastat. |
1978 | tuli Oleg Ljadov Moskvas N Liidu meistriks jalgratturite 50 km eraldistardist sõidus. |
1974 | alistas Igor Filin esimese Eesti ujujana 200 m vabaujumises kahe minuti piiri, saades Tallinnas uueks Eesti rekordiks 1.59,1. |
1967 | püstitas poolraskekaallane Jaan Talts tõstmisvõistlustel Sofias kaks maailmarekordit – 193 kilo tõukamises ja 497,5 kilo kogusummas. |
1919 | püstitas Sara Teitelbaum võistlustel Vilnos Eesti rekordi naiste 100 m jooksus ajaga 12,8. See rekord pidas ajaproovile vastu peaaegu 16 aastat. |