| 2023 | püstitati Eesti jalgpalli meistriliiga kõigi aegade publikurekord, kui FC Flora ja FCI Tallinna Levadia meeskondade vahelist mängu jälgis Lilleküla staadionil 3510 pealtvaatajat. Rekordi sündi andsid suure panuse XIII noorte tantsupeol osalejad ning tantsupeo etenduste piletiomanikud, kes kõik tasuta staadionile pääsesid. |
| 2022 | teenis Eesti naiste jalgpallikoondis 2023. aasta MM-võistluste valiksarjas esimesed punktid, kui Pärnu Rannastaadionil alistati 0:2 kaotuseisust viimase pooltunniga Kasahstan 4:2. |
| 2019 | võitis Epp Mäe Minskis peetud II Euroopa mängudel naistemaadluse raskekaalus (kuni 76 kg) pronksmedali, saades medalimatšis 5:3 jagu Natalja Vorobjovast (Venemaa). |
| 2015 | Tšehhis Novohradské horys lõppenud rogaini EM-võistlustel kuulus Eesti esindustele kaksikvõit. Kulla said 3070 punkti kogunud Riivo Roose ja Sander Mirme, hõbeda neist poolesaja punktiga maha jäänud Timmo Tammemäe, Joosep Tammemäe ja Arvi Anton. |
| 2013 | vilistas FIBA kategooria korvpallikohtunik Aare Halliko naiste Euroopa meistrivõistluste poolfinaalmängu Hispaania-Serbia (88:69), kokku mõistis ta sel turniiril õigust kaheksas mängus. |
| 2012 | püstitas Rasmus Mägi Helsingis toimunud kergejõustiku EM-võistlustel 400 m tõkkejooksu poolfinaalis 49,54 sekundiga uue Eesti rekordi. |
| 2010 | pääses Kaia Kanepi oma karjääri jooksul teist korda suure slämmi turniiril veerandfinaali, kui alistas Wimbledonis neljanda ringi kohtumises tšehhitari Klára Zakopalová (WTA edetabeli 66.) 6:2, 6:4. Kohtumine kestis 74 minutit. |
| 2009 | ujus Pavel Narõškin Tartus ajalooks Argo Tammemäe poolt 1985. aastal püstitatud Eesti rekordi 800 m vabaujumises 8.36,51. Narvalase aeg oli 8.35,32. |
| 2007 | võitis Daniel Novikov LAV-is peetud trekisõidu B-grupi MM-võistlustel meeste sprindi ning tagas endale koha Pekingi olümpiamängudel. |
| 1998 | mängis Eesti jalgpallikoondis 17. Balti turniiri viimases mängus Viljandis väravateta viiki Leeduga. |
| 1998 | lõpetas aerutaja Hain Helde MK-sarja kokkuvõttes kolmandana. |
| 1993 | kaotas Eesti korvpallimeeskond EM-võistluste finaalturniiri vahegrupiturniiri viimases mängus Karlsruhes Horvaatiale 80:98, kuid pääses siiski sellest kuuikust kolmandana veerandfinaali. |
| 1986 | kohtus N Liidu noortekoondis (pärast 1. augustit 1970 sündinud pallurid) Norma staadionil Tallinna Lõvidega. Lõvid kaotasid 0:3. |
| 1985 | heitis Jüri Tamm Erich Veetõusme mälestusvõistlustel Tallinnas vasarat 81.64 ja Mare Kaleta viskas oda 83.64. |
| 1985 | lõppesid Itaalias Castel Gandolfos esimesed juunioride MM-võistlused aerutamises. N Liidu koondises võistelnud Jaan Koppel sai kaks kulda – kahesüsta 500 ja neljasüsta 1000 meetris. |
| 1980 | krooniti Riias lõppenud autode ringrajasõidu N Liidu meistrivõistlustel võitjateks Jüri Iva (väikevormel) ja Toivo Asmer (vormel-3). |
| 1976 | püstitas Enn Sellik Moskva lähedal Podolskis N Liidu rekordi 5000 m jooksus. 13.17,2 on Eesti rekord tänase päevani. |
| 1975 | lõppesid Tallinna lahel N Liidu rahvaste spartakiaadi purjetamisvõistlused, kus Soling-klassis saavutas esikoha Aleksander Tšutšelovi paatkond. Ain Pomerants Tornaadol ning Enn Metsar ja Ants Joller Tempestil saavutasid kolmanda koha. |
| 1975 | lõppesid Šveitsis Interlakenis MM-võistlused vibulaskmises. N Liidu naiskonnas krooniti maailmameistriks Virve Holtsmeier, kes individuaalselt oli kaheksas. Meestest saavutas Mati Vaikjärv 13. koha, meeskondlikult oli N Liidu esindus seitsmes. |
| 1972 | võitis Veljo Kuusemäe Moskvas peetud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel kettaheite 59.90-ga. Reet Kaarneem kordas Eesti rekordit naiste kõrgushüppes (1.73) ja Rein Tõru 400 m jooksus (47,2). |
| 1970 | peeti Tallinnas N Liidu ja SDV matš kümnevõistluses. Individuaalselt võitis 7907 punkti kogunud sakslane Joachim Kirst, Eesti sportlastest oli parimana kolmas Boriss Tolmatšov 7671 punktiga. |
| 1965 | lõppes Vilniuses Sõpruse velotuur. 17. juunil Poolas Gdanskis alanud mitmepäevasõidu võitis Ants Väravas, meeskondlikult oli parim Eesti Dünamo. |
| 1958 | lõppesid Lvovis N Liidu meistrivõistlused laskespordis. Eestisse tõid kuldmedalid Juta Udusaar (väikepüssist laskmises 30+30 lasuga lamades 50 m ja 100 m) ja Viktor Špongolts (armeepüstolist kiirlaskmise meeskonnas). |
| 1925 | sai Eesti jalgpallikoondis uue treeneri Imre Nagy juhendamisel esimese maavõistlusvõidu pärast kaheaastast pausi. Kaunases alistati Leedu 1:0. Värava lõi Oskar Üpraus juba 9. minutil. |
