17.06. SÜNDINUD

1905Artna, Eduard
1909Gutmann, Jaan
1912Sillandi, Aavo
1921Vallmann, Harry
1921Ruubel, Heino
1922Kala, Endel
1931Sirge, Juhan
1939Palginõmm, Ando
1944Lamp, Helgi
1945Endjärv, Enn
1952Korkmann, Koit
1957Milk, Alar
1963Reintak, Sven
1967Tammemäe, Argo
1969Rei, Anne
1973Karžetskaja, Marina
1975Esko, Katrin
2001Vesso, Viktoria

17.06. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023võitis epeevehkleja Nelli Differt Bulgaarias Plovdivis EM-võistlustel pronksmedali.
2022tuli snuukrimängija Andres Petrov Albaanias Shëngjinis Euroopa meistriks. Tiitel tagas Petrovile esimese Balti riikide snuukrimängijana kaheaastase profiturniiride pääsme.
2019andis EOK president Urmas Sõõrumaa kolmele teenekale treenerile üle eliittreeneri kutsetunnistuse. Kõrgeima ehk kaheksanda kategooria treeneriteks said Siiri Põlluveer (ujumine), Märt Kermon (korvpall) ja Peeter Vahtra (võrkpall).
2019sai ametliku kinnituse uudis, et Eesti võrkpallikoondislane Robert Täht on uuest hooajast Itaalia tippklubi Perugia mängija.
2018täiendas Nikolai Novosjolov oma medalikollektsiooni, saades EM-võistlustel Serbias Novi Sadis meeste epeeturniiril hõbeda. Euroopa meistriks tuli kolmandat aastat järjest prantslane Yannick Borel, kes meie vehklejast sai finaalis jagu 15:14.
2018vormistas Rasmus Haugasmägi Poolas Slesinis kolmanda sõidu võiduga oma kuuenda järjestikuse veemoto MM-tiitli klassis OSY-400.
2018võitis Paul Aron Saksamaal Ampfingi kardirajal toimunud EM-võistluste etapi ning tõusis klassis OK-Junior uuesti punktitabeli liidriks.
2017krooniti korvpallur Mikk Jurkatamm Bologna Virtuse koosseisus Itaalia kuni 18-aastaste vanuseklassi meistriks. Teise koha hõivanud Trento Aquila rivistuses lõi kaasa Kaspar Kitsing.
2014parandas Rasmus Mägi Tšehhis Ostravas peetud kergejõustikuvõistlusel 400 m tõkkejooksus Eesti rekordit, saades ajaga 48,87 teise koha. Tema senised rekordinumbrid olid 2013. aastal Tamperes joostud 49,19. Rekordajaga tõusis Mägi maailma hooaja edetabelis kaheksandaks ning Euroopa edetabelis teiseks.
2014avati Eesti Spordimuuseumis näitus „Baruto. 10 aastat Jaapanis”. Kaido Höövelsoni rohkete auhindade seas oli näitusel väljas ka sumo suurturniiri võitjale annetatava Imperaatori karika vähendatud koopia.
2012teenis Eesti epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva Itaalias Legnanos peetud EM-võistlustel pronksmedali. Medalimatšis võideti Ukraina naiskond 34:32. Veerandfinaalis oli Eesti 45:35 üle maailma edetabelijuhist Saksamaast, poolfinaalis kaotati Rumeeniale 37:45.
2012võitis Tanel Kangert (Astana) Šveitsi velotuuri viimase, 216 km pikkuse ränkraske etapi, edestades teise koha saanud prantslast Jeremy Roy'd (FDJ-BigMat) kahe sekundiga. Kokkuvõttes võitis Šveitsi velotuuri portugallane Rui Costa (Movistar), Kangert tõusis tänu etapivõidule 18. kohale.
2003võitis Tartus peetud 39. Gustav Sule mälestusvõistlustel naiste odaviske Moonika Aava uue Eesti rekordi 59.45-ga. Meeste sama ala võitis lätlane Eriks Rags 83.06-ga. Ketast heitsid viis meest üle 63 meetri, neist kõige kaugemale Virgilijus Alekna 68.72. Aleksander Tammert oli 63.78-ga teine.
2001võitis Kaia Kanepi Kadriorus peetud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga rahvusvahelise tenniseturniiri Sampo Open. Finaalis oli eestlanna parem Ľubomíra Kurhajcovást (Slovakkia).
1999andis ROK-i president Juan Antonio Samaranch Eesti suursaadikule Tokyos Mark Sinisoole üle Eesti Postile määratud autasu – VI Prix Olympia pronksmedali Nagano talimängude puhul välja antud postmargi eest.
1999parandas Terje Matsik Tartus kaks korda Eesti rekordit naiste vasaraheites. Esmalt sai ta kirja 49.48 ning lõpuks sooritas ka esimese heite üle 50 meetri, 50.12.
1998ületas Eesti Kergejõustiku Liidu poolt naiste vasaraheite rekordnormiks kehtestatud 45 meetrit esimesena Tiiu Kull, kelle tulemus oli Tallinnas 45.48.
1993avati Tallinnas pidulikult I Balti spordimängud. Võisteldi 17 spordialal, osalesid 10 riigi sportlased.
1990võitis 29. Kalevi Suursõidul superbike’ide klassis Mart Lajal, 250 cm³ A-klassis rootslane Eilert Lundstedt ning külgvankriga mootorratastel rootslased Lars-Gösta Schwartz – Leif Gustafsson.
1979lõppesid Itaalias Montecatinis jahilaskmise EM-võistlused, kus N Liidu juunioride kaarrajameeskonnas tuli Euroopa meistriks Ülo Mets.
1966püstitas Mart Vilt Londonis White City staadionil toimunud N Liidu ja Suurbritannia maavõistlusel 1500 m jooksus uueks Eesti rekordiks 3.39,0 ning saavutas uue N Liidu rekordi 3.38,7 jooksnud Oleg Raiko järel teise koha. Vildi tulemus püsis rekordina 2008. aasta juulikuuni, mil selle ületas Tiidrek Nurme.
1951tõukas Heino Lipp Põltsamaal kuuli 16.95. See oli tema üheksas N Liidu rekordiparandus ja ületas ka Lipule kuuluva kehtiva Euroopa rekordi.
1944oli kergejõustikuvõistlustel Kadriorus parimaks meheks Heino Lipp, kes heitis ketast 41.74 ja tõukas kuuli 13.28.
1939alustas Eesti kergejõustikukoondise raudvara ja kiireim eestlane Ruudi Toomsalu teekonda USA-sse, kuhu ta siirdus õppima ülikooli.
1934lõppesid Tallinnas kolm päeva kestnud I Eesti Mängud. Osales üle 3000 võimleja ja 500 sportlase. Eesti Mänge, mida paar aastat varem oli nimetatud Leopold Tõnsoni hullustuseks ja Ernst Idla utoopiaks, iseloomustati kõige ülistavamate võrdlustega. Mängudel olid esindatud kergejõustik, ujumine, rattasport, pesapall ja jalgpall. Tõsist tähelepanu pälvis ka kehakultuuri näitus, mis oli Eestis esmakordne. Sellega loodeti alus panna spordimuuseumile ja Eesti kehakultuuri ajaloo koostamisele.
1931kaotas Eesti jalgpallikoondis Helsingis maavõistlusmängus Soomele 1:3. Eestlaste värava lõi teisel poolajal 0:3 kaotusseisus Helmuth Räästas. Eesti koondises debüteerisid Edmund Peterson ja Julius Kaljo. Oma viimase, 44. maavõistluse tegi kaasa Eesti toonane rekordinternatsionaal Arnold Pihlak.
1928lõppes Tallinnas kolm päeva kestnud Eesti - Soome esimene maavõistlus tennises. Soomlased võitsid 12:5.