| 2023 | selgusid Leedus Kertuojai järvel Euroopa parimad DN-klassi jääpurjetajad. Eestlaste parimana võitis Mihkel Kosk hõbemedali. |
| 2023 | ületas Aleksa Merike Gold Kanadas Victorias 1985. aastast Aivi Liivi (Kulla) nimele kuulunud 400 meetri kompleksujumise Eesti rekordi. Goldi tulemus 4.52,00 ületas senise rekordi 0,04 sekundiga. |
| 2023 | alistas Eesti meeste korvpallikoondis Tallinnas Unibet Arenal 2023. aasta MM-võistluste valiksarja teise ringi kohtumises Kristian Kullamäe viimase sekundi viskest 78:77 Sloveenia. |
| 2019 | Võrtsjärvel lõppenud talisurfi EM-võistlustel oli eestlastest edukaim värske kahekordne maailmameister Boris Ljubtšenko, kes võitis esikoha purjelauakelkude kiirussõidus ning pronksi slaalomis. Ühtekokku osales võistlustel 64 sportlast 6 riigist. |
| 2019 | lõpetas Eesti meeste korvpallikoondis Tbilisis MM-valikturniiri 84:77 võiduga Gruusia üle. Vaatamata edukale lõpuspurdile jäi Eesti oma alagrupis kuue meeskonna seas nelja võiduga kümnest mängust viimaseks. |
| 2018 | saavutas kiiruisutaja Saskia Alusalu PyeongChangis esimest korda olümpiamängude kavas olnud ühisstardist sõidus neljanda koha. Eestlanna võitis kõik kolm vahefinišit, teenides nõnda 15 punkti. Viimastel ringidel läksid otsustavat spurti oodanud medalinõudlejad siiski Alusalust mööda ja nii jäi ta esimesena medalist ilma. Kuldmedali sai kaela jaapanlanna Nana Takagi, kodupubliku rõõmuks võitis hõbeda Kim Bo-Reum ning pronksi sai hollandlanna Irene Schouten. |
| 2012 | püstitas Kaarel Nurmsalu Norras Vikersundis toimunud suusalennu MM-võistlustel uue Eesti rekordi, lennates esimese eestlasena üle 200 meetri. Keerulistes ilmaoludes peetud ja lõpuks katkestatud võistlusel kandus Nurmsalu hüpe 204 meetrile. |
| 2011 | sõitis Peeter Kümmel välja Eesti suusasprinterite kõrgeima koha MM-võistlusel, kui oli Holmenkollenis alanud MM-il vabatehnikasprindis kuues. |
| 2009 | sai Anti Saarepuu MM-võistlustel Liberecis meeste vabatehnikasprindis seitsmenda koha, võites B-finaali. |
| 2006 | läks Kristina Šmigun Torino olümpial jahtima oma kolmandat olümpiamedalit, kuid ei suutnud ühisstardist peetud 30 km vabatehnikasõidus lõpuni liidrite tempot hoida. Torino olümpial kahekordseks võitjaks kroonitud Šmigun lõpetas võitjast Kateřina Neumannovást ligi minuti hiljem ja sai kaheksanda koha. |
| 2002 | lõppesid Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud, mis Eesti olümpiaesindusele tõid täiskomplekti medaleid. |
| 2002 | võitis Salt Lake Citys naiste 30 km klassikasõidu Larissa Lazutina, kuid juba järgmisel päeval nii tema kui kaheksanda kohaga lõpetanud Olga Danilova diskvalifitseeriti. Põhjuseks doping. Kuldmedali sai enda kaela itaallanna Gabriella Paruzzi, hõbe kuulus oma viimasel olümpial võistelnud ja kümnenda olümpiamedali teeninud Stefania Belmondole ning pronksikohale kerkis Bente Skari. Kristina Šmiguni kohaks kujunes seitsmes, kuid medal jäi ligi kahe ja poole minuti kaugusele. Hea sõidu tegi Katrin Šmigun, kes oli 43 lõpetaja pingereas 13., korrates sellega Nagano olümpial 15 km klassikadistantsil saavutatud kohta. |
| 2000 | võitis Eesti korvpallikoondis EM-võistluste valikmängus Minskis Valgevene 81:66. |
| 2000 | autasustas president Lennart Meri Eesti jalgpallikoondise endist peatreenerit Teitur Thordarsoni Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga. |
| 2000 | andis peaminister Mart Laar Toompea lossis kätte spordi elutööpreemia kergejõustikutreenerile ja sporditegelasele Jaan Jürgensteinile. |
| 1997 | tõusis Kristina Šmigun suusatamise MM-il Trondheimis naiste 10 km jälitussõidus stardi 28. kohalt lõpuks üheksandaks. |
| 1996 | viigistas Küprosel laagris viibinud Eesti jalgpallikoondis Pylas Fääri saarte meeskonnaga 2:2. Eestlaste väravad lõid Marko Kristal ja Lembit Rajala. |
| 1996 | sai Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit) teise koha Prantsusmaal Nancys peetud seitsme tugevama riigi turniiril. |
| 1994 | lõpetasid Ago Markvardt, Allar Levandi ja Magnar Freimuth Lillehammeri tali-OM-il kahevõistluse meeskonnavõistluse neljanda kohaga. Eestlased suutsid hüpetega kätte võidetud kohta hoida, kuid medaliriigid Jaapan, Norra ja Šveits olid suusatamisega püüdmiseks liialt kaugel. |
| 1989 | tuli ainsa eestlasena Lahtis peetud suusatamise MM-võistlustel osalenud kahevõistleja Allar Levandi meeskonnavõistlusel neljandaks. Sergei Zavjalovi ja individuaalvõistlusel hõbeda saanud Andrei Dundukoviga koos võisteldes jäi medal 23,4 sekundi kaugusele. Kolm medalimaad olid Norra, Šveits ja Saksa DV. |
| 1985 | sai Kaija Parve naiste 2. MM-võistlustel laskesuusatamises Šveitsis Egg am Etzelis teise kuldmedali, kui koos Jelena Golovina ja Venera Tšernõšovaga lõpetati võidukalt 3 x 5 km teatesõit. Eestlanna sõitis teist vahetust. |
| 1968 | parandas Jaan Talts võistlustel Mexico Citys poolraskekaalus (kuni 90 kg) kahte maailmarekordit. Rebimises sai Talts kirja 152,5 ja tõukamises 195 kilo. |
| 1964 | tuli Torontos elav Ergas Leps USA sisemeistriks miilijooksus 4.09,6-ga. |
| 1938 | avati Lahtis MM-võistlused suusatamises, kus esmakordselt osales ka Eesti koondis (9 suusatajat). Eestlaste parimaks saavutuseks Lahtis jäi 10. koht 4 x 10 km teatesuusatamises. |
| 1932 | tuli Spordi jääpallimeeskond kümnendat korda Eesti meistriks, alistades finaalis Kalevi 3:2. |
| 1915 | loobus spordiselts Kalev Mihkel Martna ettepanekul vene keele kasutamisest koosolekute protokollide kirjutamisel. |
