| |   | 31.01. SÜNDINUD| 1905 | Kruusma, Jaan-August | | 1914 | Maalstein, August | | 1915 | Arvo, Henn | | 1928 | Kivits, Leonhard | | 1930 | Vaaderpass, Vello | | 1930 | Makejev, Jevgeni | | 1935 | Kirmjõe, Rein | | 1937 | Klooren, Anne-Mall | | 1940 | Viss, Milvi | | 1941 | Häling, Inna | | 1946 | Raam, Eeri | | 1947 | Kulgevee, Ants | | 1947 | Käiss, Enn | | 1948 | Sirel, Tiit | | 1950 | Pärnpuu, Leili | | 1954 | Vinogradov, Valeri | | 1957 | Turb, Toomas | | 1962 | Kracht, Argos | | 1970 | Nööri, Tarmo | | 1972 | Korjus, Aivar | | 1977 | Pareiko, Sergei | | 1982 | Ani, Maret | | 1988 | Teniste, Taijo | | 1996 | Ermits, Regina | 31.01. EESTI SPORDIAJALOOS  | 1925 | tuli maadleja Jaan Jaago Berliinis võiduga sakslase Paul Westergaard-Schmidti üle viiendat korda elukutseliste maailmameistriks. | | 1958 | lõppesid Jerevani N Liidu meistrivõistlused lauatennises, kus eestlased võitsid koguni kaheksa medalit. Edukaim oli Evelin Lestal, kes võitis naiste üksikmängu ja segapaarismängu koos Johannes Meeksaga ning sai naispaarismängus koos Helgi Pesuriga lisaks hõbeda. | | 1959 | asutati Kalevi kesknõukogu otsusega Kalevi Vabariiklik Auto-Motoklubi. | | 1965 | pälvis Ants Antson Göteborgis Nya Ullevi staadionil peetud kiiruisutamise EM-võistlustel kuuenda koha. Üksikdistantsidel oli Antson 1500 meetris 2.10,1-ga kolmas. | | 1981 | sai Igor Solopov esikoha Karagandas peetud N Liidu meistrivõistlustel lauatennises. Rein Lindmäe ja leningradlane Vladimir Šubin pälvisid paarismängus hõbemedali. | | 1998 | kutsus Erki Nool esimest korda maailma mitmevõistlejate paremiku Tallinnasse seitsmevõistlust tegema. Erki Nool Reval Cupi esimene võitja oli poolakas Sebastian Chmara 6154 punktiga. Indrek Kaseorg oli 5995 punktiga neljas. | | 1998 | võitis Andrus Kajak Kolumbia pealinnas Bogotas epeevehklemise MK-võistluste etapi. | | 1999 | tulid Tallinna rahvusvahelisel judoturniiril Eesti sportlastest esikohale Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson, Martin Padar, Katre Tekkel ja Riina Toomis. | | 2003 | parandas Jaan Jüris veelgi päev varem püstitatud suusahüpete Eesti rekordit (182,5 m), hüpates Austrias Kulmi lennumäel hommikusel treeningul 193 m. | | 2009 | sai Anna Iljuštšenkost Eesti absoluutse rekordi omanik naiste kõrgushüppes, kui Võru spordihoones peetud Eesti klubide talvistel karikavõistlustel alistus talle 1.92. | | 2013 | otsustas Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee ühel häälel, et olümpiakomitee uueks peasekretäriks saab endine Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. | | 2014 | sai Tuuli Tomingast Nové Město na Moravěs Euroopa juunioride meister laskesuusatamises. 7,5 km pikkusel sprindidistantsil eksis eestlanna küll ühe korra püstitiirus, kuid edestas sellele vaatamata Svetlana Mironovat (Venemaa) 16,2 sekundiga. | | 2015 | peeti Tallinnas Eesti esimene sisemaraton. Tondiraba Spordikeskuses joosti 243 m pikkusel siseringil ehk kokku läbiti ring 173 korda, lisaks 156 m stardist esimesel ringil. Meestest sai esikoha Martin Sagaja (3:08.33), naistest Marika Roopärg (3:57.27). Stardinumbreid jagati välja 49, lõpuks oli katkestajaid vaid 4. | | 2015 | võitis Ardo Arusaar (kuni 98 kg) Pariisis toimunud aasta esimese kreeka-rooma maadluse Grand Prix turniiri. Finaalis alistas ta kodupubliku ees võistelnud mulluse kuni 85-kiloste maailmameistri Mélonin Noumonvi 2:1. Eelnevalt oli Arusaar saanud jagu kolmest vastasest. | | 2020 | anti Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas üle Eesti Kultuurkapitali elutöö-, pea- ja aastapreemiad silmapaistvatele kultuuri- ja sporditegelastele. Kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia pälvis ligi 60-aastase tõste- ja maletreeneri staažiga Ervin Liebert ning peapreemia sporditegelane ja pikaaegne taustajõud Malle Englas. |
| |
| |
|