| 1930 | lõppes Tallinnas Eesti, Läti ja Poola kolmas kolmikmaavõistlus kergejõustikus. Kaks päeva kestnud võistluste tulemusena jagas Eesti koos Poolaga 119 punktiga esikohta, Läti kogus 98 punkti. Ajalooliseks tegi selle võistluse raadioreportaaž, mida Tartu raadiojaama kaudu kuulis teisel võistluspäeval kogu Eesti. Kadriorus olid mikrofoni taga kehalise kasvatuse inspektor Ernst Idla, raadiohääl Felix Moor ja ajakirjanik Aleksander Antson. |
| 1931 | avati esimene üleriigiline klassiturniir males, mis loeti Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Turniiri võitis Gunnar Friedemann. |
| 1933 | jooksis Paavo Nurmi neljandat korda Eestis. See oli talle üldse teine võistlus nn rahvusliku amatöörina ja tema hiilgava sporditee viimane jooks välismaal. Nurmi läbis tuulises ilmas 5000 m 15.12,0-ga. Eestlane Eduard Prööm lõpetas 15.51,0-ga. Pärast võistlust tundis Eesti ja Soome Spordiliitude kirjavahetuse vastu tõsist huvi ka IAAF-i rootslasest president Sigfried Edström. |
| 1946 | alistas Heino Lipp kolmanda eestlasena kuulitõukes 16 m piiri, tõugates Moskvas N Liidu rekordiks oma 24. sünnipäeval 16.12. |
| 1947 | hüppas pagulane Viktor Palango Norrköpingis kõrgust 1.90. |
| 1950 | kaotas Eesti malematšis Leningradile 10,5:19,5, kuid esimesel laual alistas Eesti meister Jüri Randviir Aleksandr Toluši 1,5:0,5 ja Salme Rootare võitis sama tulemusega maailmameistri Ljudmila Rudenko. |
| 1969 | avati Pirita velodroom. |
| 1978 | püstitas Tiit Pahapill Kadrioru staadionil peetud Erich Veetõusme mälestusvõistlustel uue Eesti rekordi kõrgushüppes, ületades 2.24. |
| 1980 | ületasid Tõnu Kaukis ja Margus Kasearu Moskvas peetud N Liidu meistrivõistlustel mõlemad kümnevõistluses senise Eesti rekordi. Kaukis oli 8141 punktiga viies ja Kasearu 8130 punktiga kuues. Esikoha sai 8329 punktiga Juri Kutsenko. |
| 1984 | püstitas Aivar Ojastu Kiievis Eesti rekordi 400 m jooksus ajaga 46,37. |
| 1986 | püstitas idasakslanna Heike Drechsler Tallinnas Kadrioru staadionil peetud N Liidu ja SDV maavõistlusel kaugushüppe maailmarekordi 7.45. |
| 1987 | ujus Triin Kitsel Ukrainas Dnipropetrovskis 200 m liblikat ajaga 2.18,37, mis jäi Eesti rekordiks enam kui 23 aastaks. |
| 1988 | lõppes Rootsis mitmepäevasõit, kus osalesid ka profiratturid. Toomas Kirsipuu oli aktiivseim ja Riho Suun stabiilseim rattur, Eesti meeskond sai viienda koha. |
| 1989 | võitis Eesti kergejõustikukoondis Kadriorus peetud Balti matši, kogudes 275 punkti. Järgnesid Läti 230 ja Leedu 218 punktiga. |
| 1990 | sai Eesti epeemeeskond Kiievis lõppenud N Liidu meistrivõistlustel esikoha, individuaalturniiril oli Andrus Kajak teine. Naiskondlikus epees kuulus Eesti esindusele hõbe, individuaalselt sai Maarika Võsu pronksi. |
| 2003 | püstitasid Katrin Käärt, Kristel Viigipuu, Mirjam Liimask ja Liis Laanesaar Istanbulis Eesti rekordi naiste 4 x 100 m teatejooksus ajaga 45,54 sekundit. |
| 2005 | lõppes kuus päeva väldanud 48. Saaremaa velotuur eestlaste kaksikvõiduga – esimene ol Gert Jõeäär, teine Andre Aduson. |
| 2008 | võitis proloogist ja 5 etapist koosnenud 51. Saaremaa velotuuri Jaan Kirsipuu. Kolmas oli Allan Oras. |
| 2009 | lõppes Norras Bergenis kergejõustiku esimeste võistkondlike EM-võistluste esiliiga jõuproov. Eesti koondis sai 10. koha ning säilitas koha riikide teises tosinas. |
| 2011 | sõlmis Itaalia korvpalli kõrgliiga klubi Varese Cimberio üheaastase lepingu Eesti koondise 28-aastase ääremängija Janar Taltsiga. |
| 2011 | valis Eesti Suusaliidu volikogu alaliidu uueks presidendiks Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive. Kolm ametiaega tegutsenud Toomas Savi enam ei kandideerinud. |
| 2013 | krooniti Eesti epeenaiskond (Irina Embrich, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Julia Beljajeva) Horvaatia pealinnas Zagrebis Euroopa meistriks. Finaalis oli Eesti esindus parem Rumeeniast 27:20, kusjuures lõviosa punktidest (23) tõi Embrich. |
| 2014 | püstitas Jekaterina Patjuk Tallinnas Kadrioru staadionil peetud Euroopa võistkondlike meistrivõistluste esiliiga võistlusel naiste 3000 meetri takistusjooksus Eesti rekordi 9.50,15. |
| 2014 | parandasid Eesti naissprinterid Grit Šadeiko, Diana Suumann, Maarja Kalev ja Ksenija Balta Tallinnas Kadrioru staadionil peetud Euroopa võistkondlike meistrivõistluste esiliiga võistlusel tõhusalt Eesti rekordit 4 x 100 m teatejooksus, läbides staadioniringi 44,75-ga (endine tippmark 45,42). |
| 2015 | püstitasid Rauno Künnapuu, Marek Niit, Rivar Tipp ja Rasmus Mägi Kreekas Heraklionis peetud Euroopa võistkondlike meistrivõistluste esiliiga jõuproovil meeste 4 x 400 m teatejooksus uue Eesti rekordi 3.06,07. Eesti kergejõustikukoondis sai tosina riigi konkurentsis 10. koha. Teise liigasse langesid Leedu ja Läti. |
| 2015 | Itaalias San Nazzaros peetud paadiklassi O-125 MM-võistlustel saatis edu Marek Peebat. Sõitudes kaks esimest ning ühe teise ja neljanda koha teeninud eestlane pärjati kahe itaallase ees maailmameistriks. |
| 2017 | teatas Poola jalgpalliklubi Białystoki Jagiellonia, et Eesti koondislane Konstantin Vassiljev keeldus uuest lepingust ja lahkub meeskonnast. |
| 2018 | võitsid Eesti vehklejad EM-võistlustel Novi Sadis juba viienda medali, kui epeenaiskond (Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Irina Embrich) võttis vastu pronksmedalid. Poolfinaalis kaotati 36:45 Prantsusmaale, kolmas koht võideldi välja 42:37 võiduga Ukraina naiskonna üle. |
