14.06. SÜNDINUD

1893Mänd, Aleksander
1895Tammann, Aleksander
1901Päsmel, Eugen
1903Paalberg, Herbert-Johannes
1926Sõerde, Endel
1935Koop, Evi-Evelyn
1940Malsroos, Reet
1940Rähn, Tõnu
1943Lepp, Andres
1947Mättik, Villu
1950Kongo, Mart
1951Poljakov, Nikolai
1952Lepikson, Robert
1956Kulasalu, John
1958Ereline, Jaan
1959Rannaveer, Raul
1960Vapper, Tiit
1964Parve, Kaija
1968Lauk, Ülar
1971Noormets, Marek
1977Vassil, Marlen
1977Vähi, Imre
1977Oad, Raili
1978Tallo, Mari
1978Jõgi, Tarmo
1984Rihma, Annika
1985Randmaa, Merili

14.06. EESTI SPORDIAJALOOS  

2022võitis Rasmus Mägi Soomes Turus Paavo Nurmi mängudel 400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordit tähistava 47,82ga. Sellega tõusis ta Euroopa kõigi aegade edetabelis jagama kuuendat kohta.
2018sai Eesti meeskonnast uue näoga võrkpalli Euroliiga esimene võitja, kui Karlovy Varys peetud Kuldliiga finaalis alistati kodumeeskond Tšehhi 3:0. Päev varem olnud poolfinaalis ei loovutatud Portugalile samuti geimigi. Kolmanda koha otsustanud mängus oli Türgi Portugalist parem 3:2. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti finaalis sajandat korda koondise särki kandnud Renee Teppan.
2015avas Heiki Nabi Bakuus toimunud esimestel Euroopa mängudel Eesti medaliarve, saades kreeka-rooma maadluses kuni 130 kg kaalus pronksmedali. Medalikohtumises alistas Nabi ungarlase Bálint Lámi 3:0. Mängud olid ühtlasi 2015. aasta EM-võistlusteks, Nabi sai neilt oma karjääri esimese medali.
2015alistas Eesti jalgpallikoondis EM-võistluste valikmängus Tallinnas San Marino 2:0. Mõlemad väravad lõi Sergei Zenjov.
2014viis Jekaterina Patjuk Eesti naiste rekordi 3000 m takistusjooksus uude minutisse, lõpetades Rootsis Göteborgis peetud võistluse ajaga 9.58,00. Varasem Eesti rekord kuulus 10.03,04-ga 2011. aastast samuti Patjuki nimele.
2009jõudsid kolm Eesti judokat Tallinnas peetud MK-etapil esikolmikusse. Martin Padar oli raskekaalus esimene ja Juhan Mettis kolmas, Künter Rothberg sai kuni 66 kg kaalus teise koha.
2008lõppesid Torontos rühmvõimlemise MM-võistlused, kus OVO Delta (Soome) järel sai hõbemedali tiitlikaitsja Janika Eliit.
2003lõppesid Prantsusmaal esimesed Euroopa Liidu meistrivõistlused poksis. Viiest Eesti nahkkindamehest said medali kolm – Vjatšeslav Molis kuni 51 kg kaalus hõbeda ning Albert Starikov kuni 64 kg ja Aleksandr Rubjuk kuni 75 kg kaalus pronksi.
1998oli Eesti epeenaiskond Tauberbischofsheimis peetud turniiril maailma seitsme parima vehklemismaa konkurentsis kolmas.
1991püstitas Andrei Nikolajev Falunis Eesti rekordi 400 m kompleksujumises ajaga 4.36,74. Allan Kiili senine rekord 4.38,45 sai alistatud üks päev enne selle seitsmendat sünnipäeva. Nikolajevi rekordi eluiga oli aga veelgi pikem, üle 12 aasta.
1987kaotas N Liidu korvpallikoondis Kreekas peetud 25. EM-võistluste finaalis lisaajal võõrustajate meeskonnale 101:103. Liidu koondisse kuulusid Heino Enden ja hilisem kalevlane Sergei Babenko.
1987lõppes Kadrioru staadionil Eesti ja Rootsi matš mitmevõistluses. Kümnevõistluse võitis Tiit Pahker 7788 punktiga, kuid meeskondlikult tuli tunnistada Rootsi paremust. Naiste seitsmevõistluses olid kaks paremat Taimi Kõnn (5680) ja Virge Viss (5677) ning ka Eesti naiskond edestas konkurente.
1987püstitasid Aivar Otsalt, Raivo Raspel, Marek Helinurm ja Aivar Ojastu Minskis Eesti rekordi 4 x 400 m teatejooksus ajaga 3.08,4. See aeg püsis eestlaste poolt ületamatuna 24 aastat ja viis päeva! Samal päeval ja samal staadionil jooksis Andrei Nazarov 110 m tõkkejooksus ajaks 13,6 sekundit, mis jäi viimaseks käsitsi fikseeritud Eesti rekordiks.
1977kattis Rein Tõru Budapestis tõketega staadioniringi 50,72 sekundiga ja sai Eesti rekordi valdajaks sel võistlusalal nii käsitsi (50,7) kui elektroonilise ajavõtuga. Tõru rekord pidas vastu ligi kaheksa aastat.
1975sai Enn Sellik enda nimele Eesti rekordi 10000 m jooksus. Moskvas peetud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel võitis ta ajaga 28.24,4. Ants Nurmekivi poolt 1969. aastal joostud senine Eesti rekordaeg oli 28.37,4. Ülo Kriisa esimene start sel alal andis viienda koha ja suurepärase aja 28.42,6.
1975püstitas Olav Laiv Kohtla-Nõmmel Eesti rekordi 50 km käimises ajaga 4:07.09,8.
1974ületas Igor Filin Tallinnas üle kaheksa aasta Anatoli Kalujevi nimel püsinud Eesti rekordi 100 m vabaujumises (55,5), kroolides kaks basseinipikkust 54,7 sekundiga.
1931tegi Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel kaasa Soome eliit eesotsas kümnevõistluse maailmarekordimehe Akilles Järvineniga, kes võidutses seekord jooksualadel. Eestlastest paistsid silma kuulitõukaja Arnold Viiding, keskmaajooksja Martin Prost ja Elmar Rähn kaugushüppes.
1914(vana kalendri järgi 01.06) Gonsiori aias toimunud rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel ületas soomlane Armas Taipale kettaheites kehtiva ametliku MR-i (47.85) enam kui meetriga, heites 48.90. Tulemust rekordiks siiski ei kinnitatud, sest ketas ei vastanud kehtivatele nõuetele. Samas viskas Anton Uusna esimese eestlasena oda 50 meetrit – 50.00.